Buddha varasemad sünnid virgumisolendina (bodhisatta)
Buddha nimetas ennast oma eelmistest sündidest rääkides bodhisattaks (paali bodhisatta, sanskr/mahaajaana bodhisattva). Tipiṭaka loetleb Gootama Buddhale eelnenud 27 buddha nimed, kes kõik enne buddhaks saamist olid samuti bodhisattad. Tulevase bodhisattana on Buddha nimetanud vaid Metteyya’t, kellest saab järgmine Buddha.[1]
Mõnikord vastandatakse arahanti bodhisattaga, arvates et arahant on theeravaada madalam ja isekam virgumisideaal ning bodhisattva on mahaajaana kõrgem ja kaastundlikum virgumisideaal. Selline ekslik väärarusaam võib esineda vaid mahaajaana koolkonna esindajail, kel on puudulikud teadmised Buddha antud algõpetusest, tuleneda algõpetuse mitte tunnistamisest, kes on mõjutatud mahaajaanas levinud arahanti ja bodhisattvat vastandavast filosoofiast, või nende kolme koosmõjul.[2]
Hilisema päritoluga tekstid „Buddhade järgnevuse“ (Buddhavaṁsa) ja „Käitumiskorv“ (Cariyāpiṭaka)[3] ning selgitused kirjeldavad bodhisatta teed läbi 10 täiuse (dasa-pāramī) teostamise, milleks on:
1. annetustäius (dāna-pāramī),
1. kõlblustäius (sīla-pāramī),
2. loobumistäius (nekkhamma-pāramī),
3. tarkusetäius (paññā-pāramī),
4. energiatäius (viriya-pāramī),
5. kannatlikkusetäius (khanti-pāramī),
6. tõetäius (sacca-pāramī),
7. kindlusetäius (adhiṭṭhāna-pāramī),
8. sõbralikkusetäius (mettā-pāramī),
9. neutraalsusetäius (upekkhā-pāramī).[4]
Visuddhimagga kohaselt on 10 täiust võimalik arendada nelja brahmavihaara (cattāro brahmāvihāra): (1) sõbralikkuse (metta), (2) kaastunde (karuṇa), (3) kaasrõõmu (mudita) ja (4) neutraalsuse (upekkhā) – teostamise teel.[5]
Mahaajaana koolkonnas on levinud teistsugune, nii (1) kuuene jaotus, milleks on: annetamine (dāna), kõlblus (sansk śila), energia (sansk vīrya), kannatlikkus (sansk kṣānti), džhaana (sansk dhyāna) ja mõistmine (sansk prajā), aga ka (2) kümnene jaotus, kus eelnevale loetelule lisandub vahendite valdamine (sansk ūpaya), tõotus saada Buddhaks (sansk praṇidhāna), vägi (sansk bala) ja teadmine (sansk jñāna).[6]
Visuddhimagga kohaselt nähtub täiuse loomus selle iseloomulike tunnuste (lakkhaṇa), funktsiooni (rasa), ilmnemise (paccupaṭṭhāna) ja vahetu põhjuse (padaṭṭhāna) kaudu, mida kokkuvõtvalt kirjeldab alljärgnev tabel.
|
Täius (pāramī) |
Tunnus (lakkhaṇa) |
Ülesanne (rasa) |
Ilmnemine (paccupaṭṭhāna) |
Vahetu põhjustaja (padaṭṭhāna) |
|
Annetustäius |
Suuremeelne lahkus |
Hävitada kiindumus asjade jm äraandmise kaudu |
Kiindumuse puudumine mateeria suhtes |
Millegi omatava kingituseks pakkumine |
|
Kõlblustäius |
Õige kehaline ja sõnaline käitumine |
Hävitada rahutu kehaline ja sõnaline käitumine |
Puhtus sõnalises käitumises |
Moraalne häbi (hirī) ja kõlbeline kartus (ottappa) |
|
Loobumistäius |
Naudinguihast loobumise läbi saamisest vabanemine |
Olemasolu ja naudingute ohtlikkuse paljastumise läbi puhastumine |
Tajupõhistest ihadest hoidumine |
Tajupõhisuse läbinägemisest tulenev kõlbeline kartus |
|
Tarkusetäius (paññā-pāramī) |
Asjade tõelise olemuse nägemine |
Kõikide tajuobjektide mõistmine |
Segaduse puudumine |
Keskendus |
|
Energiatäius |
Usinus |
Pingutuste toetamine |
Püsivus |
Ilmnemise edasilükkamatuse tajumine (sünd, lagunemine, haigus, surm ja sellega kaasuvad hädad) |
|
Kannatlikkusetäius |
Sallivus, eristamise ületamisest tulenev sallivus |
Meeldivusest või vastumeelsusest mõjutamatus |
Kannatlikkus tõsisemates väljakutsetes |
Asjade nägemine nii nagu need tõeliselt on |
|
Tõetäius |
Eksitamatu kõne |
Avastada tõde nii, nagu seda nähakse või teatakse |
Lahke ja meeldiv kõne |
Kaastundlik sõbralikkus kõigi ja kõige ümbritseva suhtes |
|
Kindlusetäius |
Pälvimuslike ettevõtmiste täiuslik täitmine |
Kõrvaldada teel asuvad takistused ja vastuseis |
Vankumatus ettevõtmiste elluviimisel |
Nende pälvimuslike tegude aluseks olev aspekt (nt suuremeelsus) |
|
Sõbralikkusetäius |
Teiste heaolu edendamine |
Suhtuda hoolivalt teiste heasse käekäiku |
Abivalmis suhtumine |
Näha teistes head |
|
Neutraalsusetäius |
Kõigutamatu meelerahu säilimine (nii kiituse kui laituse puhul) |
Neutraliseerida tunded |
Neutraalsus |
Teadmine minevikus tehtud tegude viljast |
|
Allikas: Visuddhimagga IX |
||||
Tänapäeval osade ilmikjärgijate seas levinud arusaama kohaselt on oluline koguda pälvimusi ja arendada täiuseid. Taoline dhamma teostamisviis ei pärine aga Gootama Buddha suttadest, vaid hilisema päritoluga müüte jutustavast „Sünnilugudest“ (Jātaka).
[1] Mahāpadānasutta DN 14 . Vt DVE, I osa, ptk „Buddha“.
[2] Vt DVE, I osa, ptk „Bodhisatta algõpetuses ja bodhisattva mahaajaana filosoofias“.
[3] Kümnene loend on toodud ka Pāramīmahāsataka’s mis on Dhammakitti Sangharāja poolt kirjutatud paalikeelne, kaheteistkümnesse lõiku jaotatud 100-salmiline poeem, mis käsitleb 10 täiust Jātaka’l ja Cariyāpiṭaka’l põhinevalt. Kümme täiust on loetletud ka Cariyapiṭaka selgituses (Pakiṇṇakakathā osas) ja Sīlakkhandha alaselgituses. Cariyāpiṭaka selgituse kohaselt toimub täiuste arendamine läbi kaastunde ja aruka usu, vabana egoistlikest ajenditest ja eneseuhkusest.
[4] Sumedhapatthanākathā Bv 2 ja mitmed Jātaka lood.
Selgitustes (Bu I.77., DhA I.84.) eristatakse täiuse kolme tasandit: (1) tavaline täius (pāramī), näiteks oma vara ohverdamine; (2) keskmine täius (upapāramī) näiteks oma kehaosade ohverdamine; ja (3) lõplik täius (paramattha-pāramī), näiteks oma elu ohverdamine. Kümme täiust võivad olla kas: (1) ihast ja valest vaatest sõltuvad ning ilmalikke pälvimusi loovad; või (2) ihast ja valest vaatest sõltumatud ning ületavaid pälvimusi loovad. Visuddhimagga toob ära täiuse teostamise kolm tasandit: (1) madal – ajendatud teistele näitamisest (juhib tagasi uutesse sündidesse); (2) keskmine – ajendatud pälvimuste kogumise soovist (juhib tagasi uutesse sündidesse); ja (3) kõrgeim – ajendatud annetuse isetust tegemisest, arvestamata, kui palju ja milliseid pälvimusi üks või teine daana toob.
[5] Vism IX.
[6] Skilton Andrew. (2012). Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri, lk 107.