Buddha dhammast budismi tekkeni

Buddha õpetus on eksisteerinud üle 2500 aasta. Dhamma ja selle teostuse suurematest muutustest johtuvalt võib buddhaluse ajaloo jagada tinglikult kolme suuremasse ajajärku.

• Esimene ajastu hõlmab ajajärku Buddha virgumisest kuni mahaajaana koolkonna tekkimiseni (u 500 e.m.a - 0 m.a.j), mis põhines vaid algupärasel Buddha dhammal.
• Teine ajastu hõlmab mahaajaana tekkimist ja koos sellega loodud loendamatute uute suutrate ja filosoofiliste tekstide ajajärku.
• Kolmas ajastu sai alguse veelgi hiljem tekkinud chan/zen ja vadžrajaana/tantra koolkondadest, mis põhinevad peamiselt koolkondade endi õpetajate filosoofilistele tekstidele.

 

KOLM BUDISMI AJASTUT
	Esimene ajastu	Teine ajastu	Kolmas ajastu
Ajajärk	u 500. e.m.a - 0 m.a.j	u 0 - 500. m.a.j	u 500. m.a.j - tnp
Piirkond	India	peamiselt Aasias	väljaspool Indiat: Hiina, Tiibet jt
Õpetus	Buddha algõpetus (suttad): arija tee	Hiljem loodud ja/või Buddha suhu pandud õpetused (suutrad jms): bodhisattva tee	Hiljem loodud ja Buddha suhu pandud maagiline õpetus (tantrad, mantrad): osaliselt salastatud
Lõppeesmärk	Buddhaga võrdne arahant	buddha	jumaliku kõiksusega ühinemine; virgumine
Eesmärgi saavutamine	kuni 7 uut sündi	loendamatud ajastud	üks kuni mitu uut sündi; viimasena virgumine; äkkvirgumine

 

Buddhaluse ajaloo eripäraks on teisel ja kolmandal ajastul tekkinud uute sektide virgumata õpetajate poolt loodud ja Buddha suhu pandud suutrate jt õpetustekstide (sansk dharma) võrdsustamine Buddha enda sõnadega, seda vaatamata faktile, et ajaloolise Gootama Buddhaga neil mingit seost ei ole ning Buddha selle kategooriliselt ära keelas. Tekkisid mitmed Buddhaga ning virgunud või müstiliste olendite ja pühapaikadega seotud suutrad, muinasjutud ning imelood, mille puhul faktilisele täpsusele ja Buddha või teiste isikute eluloolisele järgnevusele suurt rõhku ei pööratud.

Buddha ennustas ette oma õpetuse võltsimise, mis põhjustab dhamma allakäigu ja lõpeb õige dhamma kadumisega.^[1] Kuigi peale 2500 aastat on tänu theeravaada bhikkhude visale püüdlusele paalikeelne algõpetus täielikult säilinud, ei suuda Buddha enda ennustuste kohaselt tema antud dhamma ja selle teostuse paratamatut allakäiku ning täielikku hävingut miski peatada.

Buddha õpetuse õppimist tuleb alustada Buddha õpetuse õppimisest

Tänapäeva maailmas, kus Buddha antud õpetus on segunenud paljude teiste õpetuste ja filosoofiatega, nõuab selge arusaama loomine sellest, mis on autentne buddhadhamma ja mis ei ole, üsna suurt jõupingutust. Kui lääne inimene soovib hakata järgima Buddha õpetust, peaks ta alustama algusest, ehk sellest, mida Budddha ise õpetas. Virgumise õpetust suudab veatult ja täpselt edasi anda vaid Virgunu ise. Sügavamaks dhamma mõistmiseks tuleb liikuda usaldava usu faasist edasi tegeliku teostamiseni ja vahetu, taipamispõhise tarkuse saavutamiseni.

Buddha eluajal oli sangha üks tervik 

Teisel Sanghakogul „Vinajakorvi“ reeglite muutmist nõudnud mahaasanghika lahkumine Buddha loodud sanghast andis tõuke erinevate gruppide tekkimisele, mille tulemusel oli kolmanda Sanghakogu toimumise ajaks tekkinud juba 18 suuremat bhikkhude kogukonda.^[2]  Kuigi kõik 18 kogukonda järgisid ainult Buddha Gootama õpetusi, põhinesid nende eristamise aluseks olevad põhimõtted ja tõlgendused peamiselt väikestel rõhuasetuste erinevustel ega sisaldanud erimeelsusi selle kohta, mis on Buddha õpetuse ja mis ei ole. Kõik koolkonnad kasutasid samu tekstikogusid, milles võis esineda väikesi erisusi, kuid mis üldiselt olid sisaldasid täpselt samu tekste. Seetõttu pole täpne öelda, et tegu oli erinevate koolkondadega, vaid et tegemist oli suurmate bhikkhude kogukondadega.

^[1] Saddhammappatirūpakasutta SN 16.13. Vt ka ptk „Õige dhamma (sammā-dhamma)“.

^[2] Vt DVE, I osa, ptk „Kolmas Sanghakogu“.