Buddha dhammast budismi tekkeni

Buddha õpetus on eksisteerinud üle 2500 aasta. Dhamma ja selle teostuse suurematest muutustest johtuvalt võib buddhaluse ajaloo jagada tinglikult kolme suuremasse ajajärku.

• Esimene ajastu hõlmab ajajärku Buddha virgumisest kuni mahaajaana koolkonna tekkimiseni (u 500 e.m.a - 0 m.a.j), mis põhines vaid algupärasel Buddha dhammal.
• Teine ajastu hõlmab mahaajaana tekkimist ja koos sellega loodud loendamatute uute suutrate ja filosoofiliste tekstide ajajärku.
• Kolmas ajastu sai alguse veelgi hiljem tekkinud chan/zen ja vadžrajaana/tantra koolkondadest, mis põhinevad peamiselt koolkondade endi õpetajate filosoofilistel tekstidel.

KOLM BUDISMI KUJUNEMISLOO AJASTUT
	Esimene ajastu	Teine ajastu	Kolmas ajastu
Ajajärk	u 500. e.m.a - 0 m.a.j	u 0 - 500. m.a.j	u 500. m.a.j - tnp
Piirkond	India	peamiselt Aasias	väljaspool Indiat: Hiina, Tiibet jm
Õpetus	Buddha algõpetus (suttad): arija tee teostus – nii nagu õpetas Gootama Buddha	Hiljem loodud ja Buddha suhu pandud õpetused (suutrad jms): bodhisattva teostus	Hiljem loodud ja Buddha suhu pandud maagiline õpetus (tantrad, mantrad): osaliselt salastatud
Lõppeesmärk	Buddhaga võrdne arahant	bodhisattva, kellest saab lõpuks buddha	jumaliku kõiksusega ühinemine, kiirvirgumine (vadžrajaana) ja vaikne virgumine (zen)
Eesmärgi saavutamine	kuni 7 uut sündi	loendamatud ajastud	üks kuni mitu uut sündi; äkkvirgumine

Buddhaluse ajaloo eripäraks on teisel ja kolmandal ajastul tekkinud uute traditsioonide ja sektide virgumata õpetajate poolt loodud ja Buddha suhu pandud suutrate jt tekstide (sansk dharma) võrdsustamine Buddha enda sõnadega, seda vaatamata faktile, et ajaloolise Gootama Buddhaga neil mingit seost ei ole ning Buddha selle kategooriliselt ära keelas. TekkisidIlmuma mitmedhakkasid Buddhaga ning virgunud (müstiliste) olendite ja pühapaikadega seotudmitmesugused suutrad, muinasjutud ningja imelood, mis seostati Buddhaga, virgunud olenditega ning erinevate pühapaikadega, kuid mille puhul faktilisele täpsusele ja Buddha või teiste isikute eluloolisele järgnevusele suurt rõhkukoostamisel ei pööratud.peetud oluliseks faktilist täpsust ega ajaloolist tõde.

Buddha ennustasennustas, etteet omatema õpetuseõpetust võltsimise,hakatakse misvõltsima, põhjustabning et see käivitab dhamma allakäigujärkjärgulise jaallakäigu, mis lõpeb õige dhamma kadumisega.^[1] Kuigi pealepaalikeelne 2500 aastatalgõpetus on tänu theeravaada bhikkhude visalejärjekindlale püüdluselepingutusele paalikeelnesäilinud algõpetusterviklikuna täielikultüle säilinud,2500 aasta, ei suudasaa Buddha enda ennustusteennustuse kohaselt temamiski antudpeatada dhamma ja selle teostuse paratamatutvältimatut allakäiku ning täielikkulõplikku hävingut miski peatada.hääbumist.

Buddha dhamma õppimist tuleb alustada autentsest, Buddha dhammaenda õppimisestõpetusest

Tänapäeva maailmas, kus Buddha antud õpetusõpetus onpõimub segunenudmitmesuguste paljudetõlgenduste, teiste õpetusteõpetusliinide ja filosoofiatega,filosoofiliste lähenemistega, nõuab selge arusaama loomine sellest, mis on autentne buddhadhamma ja mis ei ole, üsna suurt jõupingutust. Kui lääne inimene soovib hakata õppima Buddha õpetust, peaks ta alustama algusest, ehk sellest, mida BudddhaBuddha ise õpetas. VirgumiseVirgumisõpetust õpetust suudabsai veatult ja täpselttäpselt edasi anda vaid Virgunu ise.ise; Sügavamakshilisemad dhammavirgumata mõistmiseksõpetajad tulebsaavad liikudaseda usaldavavahendada usuniivõrd, faasistkuivõrd edasinad tegelikutoetuvad teostamisenialgallikatele ja vahetu,isiklikule taipamispõhise tarkuse saavutamiseni. teostusele.

Buddha eluajal oli sangha üks tervik

Buddha eluajal moodustas sangha ühtse terviku, mille õpetuslik alus tugines otse Virgunu enda antud dhammavinaya'le. Teisel Sanghakogul „Vinajakorvi“ reeglite muutmist nõudnud mahaasanghika lahkumine Buddha loodud sanghast andis tõuke erinevate gruppide tekkimisele, mille tulemusel oli kolmanda Sanghakogu toimumise ajaks tekkinud juba 18 koolkonda.

Teisel Sanghakogul „Vinajakorvi“ reeglite muutmist nõudnud mahaasanghika (mahāsāṃghika) lahkumine Buddha loodud sanghast andis tõuke erinevate sanghagruppide tekkimisele, mille tulemusel oli kolmanda Sanghakogu toimumise ajaks tekkinud juba 18 liini ehk koolkonda.^[2]  KuigiKõik kõikneed 18koolkonnad koolkondatoetusid järgisidüksnes ainult Buddha Gootama õpetusi,algõpetusele. põhinesidNende nendeeristamine eristamisetugines alusekspeamiselt olevadväikestele põhimõttedrõhuasetuste ja tõlgendusedtõlgenduslike peamiseltnüansside väikestel rõhuasetuste erinevustel ega sisaldanud erimeelsusi selle kohta,erinevustele, mis onei hõlmanud vastuolusid küsimuses, mis kuulub Buddha õpetuseautentse õpetuse ehk dhamma hulka ja mis eimitte. ole. KõikKõik koolkonnad kasutasid samu tekstikogusid, milles võis esineda väikesiväiksemaid erisusi,redaktsioonilisi erinevusi, kuid mis üldiselt olidsisuliselt sisaldasid täpselt samu tekste.tekste ja õpetuslikku korpust.

 

^[1] Saddhammappatirūpakasutta SN 16.13. Vt ka ptk „Õige dhamma (sammā-dhamma)“.

^[2] Vt DVE, I osa, ptk „Kolmas Sanghakogu“.