Annetamine (dāna)
Andja pälvimused kasvavad
ennastjuhtijas vaen ei kogune;
oskuslik, see kaotab kurja,
kirg, viha, pettekujutlus jahtuvad.[1]
Daana [dāna kink; andmine, annetus, almuste jagamine][2] tähendab paalikeelsetes tekstides peamiselt arija teele (magga) pürgivale, teele sisenenud ja/või vilja (phala) saavutanud bhikkhule või tervele bhikkhude sanghale tehtud isetut ja lahket annetust. Daana on esimesena nimetatud kümne täiuse (dasa pāramī), kolme pälvimusliku käitumise aluse (tīni puñña-kiriya-vatthū), nelja sangha aluse (catu sangha-vatthūni) ja kümne kuninga dhamma (dasa rāja-dhamma) loeteludes, mis rõhutab annetuse olulisust virgumise teel.[3]
Materiaalse annetamine ja dhamma annetamine. Buddha eristas (1) materiaalset annetust (āmisa-dāna), materiaalset jagamist (āmisa-saṁvibhāgā) ja materiaalset tuge (āmisānuggahā) ning (2) mittemateriaalset ehk dhamma annetust (dhamma-dāna), dhamma jagamist (dhamma-saṁvibhā) ja dhamma tuge (dhammānugga),[4]mis osades tekstides esineb kui materiaalne ohverdus või almus (āmisa-yāga) ja dhamma ohverdus või almus (dhamma-yāga)[5]. Materiaalse annetamine (āmisa-dāna) tähendab bhikkhule vajalike asjade annetamist, nagu näiteks söök, riided, ravimid ja eluase puhkamiseks ja meele arendamiseks jt.[6] Buddha kuju ees võib Õpetaja mälestuseks põletada küünlaid, õlilampe, viirukeid jms.[7]
Mõnikord võib näha Buddha kuju ette asetatud vett, mis esindab külalislahkust (India kombe kohaselt näo ja jalgade pesemiseks); sõpruse salle (Tiibeti budismis); parfüüme, mis esindavad kõlbluse lõhna ja ka püsitust; ja toitu (sh puuvilju, karastusjooke jms), mis esindavad soovi saavutada surematuse toit ehk õige dhamma ning selle dhamma nektar ehk vili, milleks on virgumine ning mitte uuesti sündimine.
Valguse, lõhna vm oskusliku annetuste tegemine on oskuslik viis avaldada austust Buddhale, dhammale ja sanghale. Sel ajal on sobilik: mõtlustada dhamma viljade üle; meenutada kolme olemasolu olemust, milleks on püsitus, kannatus ja minatus; mõtiskleda selle keha paratamatu surma ja lakkamise üle; teostada lahket annetamist ja rõõmustada klammerdumisest vabanemise viljade üle; arendada keskendust; ning meenutada kõlblust ja kõlbluse vilju ning arendada kõlbelist meelt (võimaluse korral võtta vastu viis kõlblusjuhist).
Dhamma annetamine (dhamma-dāna) tähendab inimestele autentse buddhadhamma kinkimist. Buddha on õpetanud:[8]
Dhammakink ületab kõik kingid,
dhammamaitse ületab kõik maitsed,
dhammarõõm ületab kõik rõõmud,
iha lakkamine ületab kõik kannatused.
Kuna dhamma kink ületab kõik teised kingid, on ülimaks kingiks näiteks paalikeelese Tipiṭaka või selle täpse tõlke annetamine, samuti tähelepanu (sati) arendamise ja keskenduse (samādhi) arendamise õpetamine (seda aga juhul, kui õpetajal on täpsed teadmised Buddha dhammast ja ta on saavutanud vähemalt esimese džhaana, st on „iseendas esmalt sobiliku teostanud/kehtestanud“[9]). Buddha õpetas, et mungad, kes puhta ja selge teadvusega (pasanna-cittā) kuulutavad ja kuulavad õiget dhammat, need on sobilikud daanat võtma vastu.[10]
Dhammadaanaks on ka hirmutuse (abhaya), vaenutuse (avera) ning valutuse (abyābajjha) kinkimine.[11]
Dhammakink on surmatuse kink. Ilmselt hilisema päritoluga suttas nimega „Mille andmine“?[12] on toodud, et:
• toidu annetamine annab jõudu (annado balado hoti);
• riiete annetamine annab ilu (vatthado hoti vaṇṇado);
• sõiduvahendi annetamine annab õnne (yānado sukhado hoti);
• valguse/lambi annetamine annab nägemise;
• kõige annetaja on see, kes annab elukoha (so ca sabbadado hoti yo dadāti upassayaṁ) ja
• surmatuse annetaja on see, kes õpetab dhammat (amataṁ dado ca so hoti yo dhammamanusāsatī”ti).
Annetamise motivatsioon. Annetamise taga peituv tahe või soov võib olla kas madal (hīna), keskmine (majjhima) või kõrge (paṇīta), sõltuvalt sellest, kui intensiivsed on dāna akti ajal neli saavutamise alust (iddhi-pādāa) – tahe, energia, teadvus ja uurimine.
„Esimese annetuse suttas“[13] eristab Buddha kaheksat annetust/daanat (aṭṭha dāna), milleks on
1. solvangujärgne daana andmine (āsajja dānaṁ deti);
1. hirmust daana annetamine (bhayā dānaṁ deti);
2. [mõeldes:] „Ta andis mulle“ daana annetamine (‘adāsi me’ti dānaṁ deti);
3. [mõeldes:] „Ta annab mulle“ daana annetamine (‘dassati me’ti dānaṁ deti);
4. [mõeldes:] „Annetamine on hea“ daana annetamine (‘sāhu dānan’ti dānaṁ deti);
5. [mõeldes:] „Mina valmistan toitu, need inimesed ei valmista toitu; ei ole õige, et mina, kes ma valmistan toitu, ei anna neile, kes ei valmista toitu“ daana annetamine (‘ahaṁ pacāmi, ime na pacanti, nārahāmi pacanto apacantānaṁ dānaṁ na dātun’ti dānaṁ deti);
6. [mõeldes:] „Annetades saavutan ma hea reputatsiooni“ daana annetamine (‘idaṁ me dānaṁ dadato kalyāṇo kittisaddo abbhuggacchatī’ti dānaṁ deti);
7. teadvuse kaunistamiseks ja ettevalmistamiseks daana annetamine (cittālaṁkāra-citta-parikkhāratthaṁ dānaṁ deti).
„Annetuse aluse suttas“[14] loetleb Buddha kaheksa annetuse alust (aṭṭha dāna-vatthū), milleks on:
• (1) tahe (chandā), (2) viha (dosā), (3) pettekujutlus (mohā) või (4) hirm (bhayā);
• või mõtlemine:
(5) „Minu isa ja kõik esiisad on varasemalt annetanud; ma ei tohiks sellest iidsest perekonnatavast loobuda“;
(6) „Olles teinud selle kingituse, sünnin ma peale keha surma uuesti õnnelikus taevases maailmas“;
(7) „Kui ma teen selle kingituse, muutub minu teadvus rahunenuks/puhtaks (pasīdana), rahulolevaks (attamana) ja kerkib esile heameel (somanassa)“;
(8) või teeb inimene annetuse teadvuse kaunistamiseks (cittālaṁkāra) ja teadvuse ettevalmistamiseks (cittaparikkhāra).
Kõlbelise annetaja oskuslikud soovid täituvad. „Annetuspõhise uue sünni suttas“[15] selgitab Buddha, et kui keegi annetab bhikkhule toitu, vett, rüü, sõiduki, vaniku, lõhnasalvi, kreemi/määrde, sobiva magamis- ja eluaseme ning valgusti ja soovib saada vastu uue sünni khattiya, braahmani või rikka majapidaja peres, et kogeda viie taju abil erinevaid naudinguid, paneb vastava soovi oma teadvusesse, keskendub sellele ja arendab seda (taṁ cittaṁ dahati, taṁ cittaṁ adhiṭṭhāti, taṁ cittaṁ bhāveti), siis juhib see madal püüdlus uue sünni soovitud perre – kuid seda vaid juhul, kui inimene ise on kõlbeline. Kõlbelise südamesoov täitub tema puhtuse tõttu (sīlavato cetopaṇidhi visuddhattā). Sama kehtib inimese kohta, kelle madalaks sooviks on sobilike annetuste viljana sündida peale keha surma uuesti mõnes kõrgemas deevade või brahmade vallas. Selliste soovide täitumist kogevad vaid kõlbelised (sīlavata) ja kirest vabanenud (vīta-rāga), ning seda ei koge need, kes on halva kõlblusega (dussīla) ja/või kirglikud (sarāga) inimesed.
Annetust tehes on oskuslik soovida kõrgemaid soove, näiteks, et inimene saavutaks neli teed (magga), neli vilja (phala) ja vaibumise (nibbāna), misjärel suudab ta parimal moel aidata ka teistel olenditel vabaneda kannatusest (dukkha) ning saavutada parinibbaana ehk lõpliku vaibumise (nibbāna).
Viie kõlblusjuhise vastuvõtmine ja järgimine on suur annetus kõikidele elusolenditele. „Ülevoolava suttas“[16]õpetab Buddha, et viis kõlblusjuhist on viis pälvimuslikku käitumist ja viis suurt annetust (pañca mahā-dānā), mis on taevalikku uut sündi soodustavad ning soovitud heaolu ja õnne toovad. (1) Elu võtmisest, (2) mitteantu võtmisest, (3) naudinguid pakkuvast valest käitumisest, (4) vale rääkimisest ning (5) joovastavatest ainetest ja jookidest keeldumisega kingib Arija järgija mõõtmatutele arvule olenditele hirmutuse (abhaya), vaenutuse (avera) ja valutuse (abyābajjha) ning naudib ka ise hirmutust, vaenutust ja valutust. Kõlbelise ja vägivallatu käitumise viljaks on pikk eluiga ja vaenlaste puudumine. „Lõpliku vaibumise suttas“ õpetab Buddha enne surma viit kasu kõlbelise kõlblussaavutusest (pañcime ānisaṁsā sīlavato sīlasampadāya), milleks on (1) suur rikkus/vara (mahantaṁ bhogakkhandhaṁ), (2) hüveline reputatsioon (kittisaddo), (3) kindlus (visārada) khattiya, braahmanite majaomanike ja erakrändurite kogunemisel, (4) sõgeduse/hämmingu puudumine suremisel (asammūḷho kālaṁ karoti) ja (5) peale keha surma uus sünd õnnelikus taevases maailmas (sugatiṁ saggaṁ lokaṁ).[17]
Bhikkhule annetamine on virgumistee teostamise oluline tegur. Lahkus aitab meelel vabaneda ahnusest, isekast omakasupüüust, täitmatust himust, kadedusest ja mateeriasse ehk vormidesse klammerdumisest ning juhib uue sünni soodsamatesse tingimustesse ja/või mõnda kõrgemasse olemasoluvalda. Kõige kõrgemaks daanaks on Buddha ja teiste arahantide, arijate, bhikkhude ning sangha (sanghika dāna) poolt vastuvõetud annetus, mis loob võrreldamatu pälvimusvoo. Kuigi ka ilmikute omavaheline lahke jagamine, keskuse toetamine ja üleüldine heategevus (saṁvibhāga) on kiiduväärt, ei ole bhikkhudele ja sanghale tehtud annetus (mahā-dāna)[18] ja tavainimesele (puthujjana) või loomale tehtud annetus vilja (vipāka) seisukohast isegi võrreldavad.[19]
„Vanemate nunnade värsid (paali)“[20] toob ära juhtumi, kus kolm sõpra kinkisid sanghale suure vastvalminud elamu, mille viljana sündisid nad tuhandeid kordi nii jumalate kui ka inimeste maailmas, kus nad olid vägevad jaseitsme aarde aarde omanikud, kuni saavutasid virgumise ja vaibumise.
Bhikkhule sobilikud annetused. „Kirjeldused“ toob ära 14 asjast koosneva sobiliku kingidhamma (deyyadhamma) ehk annetuskomplekti, mis sünnib kinkida (dāna-upapatti) bhikkhule, ja milleks on:[21]
1. rüü (cīvara),
2. almusnõu (piṇḍapāta),
3. eluase (senāsana [sena „voodi“ + āsana „iste“]),
4. ravimid ja meditsiinilised tarvikud haiguse puhuks (gilāna-paccaya-bhesajja-parikkhāra),
5. toit (anna),
6. vesi (pāna),
7. riided (vattha),
8. sõiduk/vanker (yāna),
9. vanik (mālā),
10. lõhnasalvid (gandhā),
11. kreemid/määrded (vilepana),
12. lamamis- ja puhkamisase (seyyā),
13. eluase (āvasatha),
14. valgusti (padīpeyya).
Üldjuhul võib bhikkhule annetada kõike, mida ei ole Vinajas või suttas otseselt keelatud, mis on oskuslik ja mis aitab bhikkhul autentset dhammavinajat õppida, teostada ja jagada. Raha annetamisel on oluline teada, et kümnes kõlblusjuhis keelab bhikkhul võtta vastu „kulda ja hõbedat“, st raha. Keeld ei kehti küll otseselt vaskraha ehk väikese väärtusega rahaühiku kohta, kuid osade kommentaatorite selgituste kohaselt hõlmab see igasugust raha või selle ekvivalenti. Kes aga soovib rahaliselt bhikkhut või sanghat toetada, võib võtta enda kanda bhikkhu õpingute, reisimise, dhamma tõlkimise, levitamise jms oskusliku tegevusega seotud kulud – sõltuvalt sellest, mida bhikkhu hetkel vajab. Bhikkhu dhammatööks annetatud raha tohivad Vinaja kohaselt hoiustada tema toetajad või abilised (kappiya-kāraka)[22]. Kui annetaja teab, et bhikkhul on hetkel kõik vajalik olemas, kuid soovib siiski annetada, võib ta anda bhikkhule või sanghale mõeldud raha bhikkhu abilise kätte, lausudes: „Me usaldame selle raha kui sobiliku ja lubatud annetuse Auväärse uute ettevõtmiste tarbeks Auväärse abilisele. Me palume, et kui Auväärsel peaks tekkima ükskõik milline vajadus, andku ta sellest teada oma abilisele.“[23]
„Suppavāsā suttas“[24] õpetab Buddha, et almustoidu annetamine bhikkhule on oskuslik tegu (kusala-kamma), mis toob inimesele pärast uut sündi inimeste (või deevade) vallas neli asja (pañca ṭhānāni), milleks on: (1) pikk eluiga (āyu), (2) kaunis välimus (vaṇṇa), (3) õnn (sukha), (4) elujõud (bala). „Toidu suttas“[25] lisandub viiendaks (5) arukus (paṭibhāṇa). „Sumanā suttas“[26] õpetab Buddha printsess Sumanā’le, et kui lahkelt annetusi tegeva järgija (sāvakā) uus sünd peaks toimuma deevade vallas, siis on tal (1) taevalik eluiga (dibbena āyunā), (2) taevalik välimus (dibbena vaṇṇena), (3) taevalik õnn (dibbena sukhena), (4) taevalik kuulsus (dibbena yasena) ja (5) taevalik võim (dibbenaādhipateyyena). Aga kui lahke annetaja ordineerub uues elus, siis (1) kasutab ta peamiselt just talle annetatud rüüd, (2) sööb just talle pakutud almustoitu, (3) kasutab just talle pakutud eluaset (4) ja ravimeid ning (5) tema kloostrikaaslased käituvad temaga meeldivalt; harva kasutab ta spetsiaalset talle mitteannetatut ja kloostrikaaslased käituvad temaga harva ebameeldivalt.
Igapäevase toidu annetamine bhikkhule on ilmikjärgija jaoks ülimalt oluline tegevus, kuna ta teab, et bhikkhud võivad süüa vaid nende annetatud sööki. Almussöögi vastuvõtmine väljendab sümboolselt bhikkhude ja ilmikute kogukonna vahelist sidet.
„Annetuse suttas“[27] kinnitab Buddha, et kui olendid teaksid annetuse ja jagamise vilja (dāna-saṁvibhāga vipāka) nii, nagu tema seda teab, ei sööks ega naudiks nad midagi ilma jagamata (na adatvā bhuñjeyyu) – isegi kui see oleks nende viimane suutäis, ning nende teadvus oleks saamahimust (macchariya) kõigutamatu. Kes aga seda ei tea, sööb ilma jagamata ja tema teadvus on juurdunud dukkhat toovast kadedusest.
37 õnnistuse allikat loetlevas „Õnnistuse suttas“ õpetab Buddha, et austusväärsete ehk bhikkude austamine ja neile annetuste tegemine on inimesele väga suureks õnnistuseks.[28]
Kõrgeim annetus on sanghale tehtud annetus. Annetaja võib sanghadaana (sanghadāna/sanghikadāna) üle anda otse bhikkhu(de)le või sangha poolt määratud ametlikule esindajale, lisades soovi korral juurde, mille jaoks täpselt annetus on mõeldud. Kuna sanghadaana on annetatud Buddha loodud sanghale, ei ole seda vastu võtva bhikkhu ega sangha teiste liikmete õpetuse või kõlbluse teostamise tase oluline, ega mõjuta annetuse vilja. „Kingituste jaotuse suttas“[29] õpetas Buddha, et tulevikus saavad olema arija hõimu liikmed, kes kannavad kollast rüüd ümber kaela (kāsāvakaṇṭha), on halva kõlblusega ja kurjad, kuid isegi neile annetatud ja nende poolt vastu võetud sanghadaana toob annetajale loendamatu (asaṁkheyya) ja mõõtmatu (appameyya) vilja.[30]
Sanghadaanat on tekstides nimetatud suureks daanaks ehk suurannetuseks (mahā-dāna), kuna sanghadaana vili on nii suur, et see ei ole isegi võrreldav mitte ühegi teise annetusega. Seda hästi teadvad ja mõistvad ilmikud eelistavad annetada just Buddha enda loodud sanghale, mis eksisteerib tänini algupärasel kujul Birmas, Tais, Sri Lankal, Kambodžas, Laos ja Bangladeshis. Sanghadaana tegemiseks ei ole vaja reisida teise maailma otsa, kuna see ei mõjuta annetust ega selle vilja. Bhikkhusid, theerasid ja sangha poolt määratud esindajaid, kes on sobilikud suurannetust vastu võtma, leidub pea igas riigis.[31]
14 väärilist kingi saajat. „Kingituste jaotuse suttas“[32] eristab Buddha 14 indiviidi kingitust (cuddasa pāṭipuggalikā dakkhiṇā).
1. Tathaagatale, Arahantile, Õigestimõistnule (Buddhale) tehtud annetus (tathāgate arahante sammā-sambuddhe dāna).
2. Üksimõistnule tehtud annetus (pacceka-sambuddhe dāna).
3. Tathaagata järgijale arahantile tehtud annetus (tathāgata-sāvake arahante dāna).
4. Arahantivilja realiseerimise harjutajale tehtud annetus (arahatta-phala sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
5. Mittenaasjale tehtud annetus (anāgāmissa dāna).
6. Mittenaasja vilja realiseerimise harjutajale tehtud annetus (anāgāmi-phala-sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
7. Ükskordnaasjale tehtud annetus (sakadāgāmissa dāna).
8. Ükskordnaasja vilja realiseerimise harjutajale tehtud annetus (sakadāgāmi-phala-sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
9. Vooguastunule tehtud annetus (sotāpanne dāna).
10. Vooguastunu vilja teostamise harjutajale[33] tehtud annetus (sotāpatti-phala-sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
11. Väljaspool [teed (magga)] naudingutest ja kirest vabanenule tehtud annetus (bāhirake kāmesu vītarāge dāna).[34]
12. Kõlbelisele tavainimesele tehtud annetus (puthujjana-sīlavante dāna).
13. Halva kõlblusega tavainimesele tehtud annetus (puthujjana-dussīle dāna).
14. Loomadele tehtud annetus (tiracchānagate dāna).
Lisaks loetles Buddha samas suttas seitset sanghale tehtud kingitust (satta saṁghagatā dakkhiṇā), milleks on:
1. Buddha juhitud mõlemale sanghale tehtud annetus (buddha-p-pamukhe ubhatosaṁghe dāna).[35]
2. Tathaagata lõpliku vaibumise järgselt mõlemale sanghale tehtud annetus (tathāgate parinibbute ubhatosaṁghe dāna).
3. Bhikkhude sanghale tehtud annetus (bhikkhusaṁghe dāna).
4. Bhikkhunide sanghale tehtud annetus (bhikkhunisaṁghe dāna).
5. Bhikkhude või bhikkhunide sanghale tehtud suunatud (spetsiifiline, vajaduspõhine) annetus (bhikkhū ca bhikkhuniyo ca saṁghato uddissathā’ti dāna).[36]
6. Bhikkhude sanghale suunatud annetus (bhikkhū saṁghato uddissathā’ti dāna)
7. Bhikkhunide sanghale suunatud annetus (bhikkhuniyo saṁghato uddissathā’ti dāna).
Annetuse puhtus sõltub nii kinkijast kui saajast. „Kingituste jaotuse suttas“[37] selgitab Buddha Ānandale nelja kingi puhastumise (catasso dakkhiṇā visuddhiyo) viisi alljärgnevalt.
1. Kui annetaja on kõlbeline ja hüvelise dhammaga (sīlavā kalyāṇa-dhamma), kuid kingi vastuvõtja on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpa-dhammā), siis puhastab kingi annetuse annetaja.
1. Kui annetaja on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpadhammā), kuid kingi vastuvõtja on kõlbeline ja hea loomuga (sīlavā kalyāṇadhamma), siis puhastab kingi selle vastuvõtja.
2. Kui annetaja on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpadhammā) ja kingi vastuvõtja on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpadhammā), ei puhastu kink ei annetaja ega vastuvõtja poolt.
3. Kui annetaja on kõlbeline ja hüvelise dhammaga (sīlavā kalyāṇa-dhamma) ja kingi vastuvõtja kõlbeline ja hüvelise dhammaga (sīlavā kalyāṇa-dhamma), siis puhastub kink nii annetaja kui vastuvõtja poolt.
Annetamise puhul on oluline nii annetaja meeleseisund kui annetamise viis. „Kūṭadantasutta“[38] kohaselt peaks annetamine olema vaba nii minevikul põhinevast kahetsusest (vippaṭisāra): „Ma kaotasin suure varanduse“, kui ka olevikul ja tulevikul põhinevast kahetsusest „Ma kaotan suure varanduse“. „Tõeliku mehe annetuse sutta“ kohaselt tuleks annetada (1) usus (saddhā), (2) austusega (sakkacca), (3) õigeaegselt (kālena), (4) rõõmustava teadvusega (anuggahita-citta) ning (5) ennast ja teisi kahjustamata (attānañca parañca anupahacca). Sellist annetamist nimetas Buddha viieks tõeliku mehe annetusteks (pañca sappurisadānā).[39] Sel moel tehtud annetuse viljaks (dānassa vipāko) ei ole üksnes rikkus, aga ka võimalus seda rikkust toitude, riiete, sõidukite jm viie tajuga kogetava läbi nautida.[40]
„Ebatõeliku mehe annetuse sutta“[41] kohaselt annetab ebatõelik mees (1) austuseta (asakkacca), (2) mittemõtestatult (acittīkatvā), (3) mitte oma käega (asahatthā), (4) annab (üle)jääke (apaviddha) ja (5) annetab ilma naasmispõhise (st kamma-vipāka-põhise) vaateta (an-āgamana-diṭṭhika). Tõelik mees annetab kingi aga (1) austusega (sakkacca), (2) mõtestatult (cittīkatvā), (3) oma käega (sahatthā), (4) ei anna (üle)jääke (anapa-viddha), ja (5) annetab naasmispõhise vaatega (āgamana-diṭṭhiko).
„Teises annetuse suttas“[42] õpetab Buddha, et tõeliku mehe kolm dhammat – usk (saddhā), häbi (hiri) ja oskuslik kinkimine (kusala dāna) – on tuntud kui jumaluste tee, kuna need dhammad juhivad uue sünni deevade maailma (deva-loka).
Annetamise kuus olulist tegurit. „Kuueosalise annetuse suttas“[43] õpetab Buddha, et annetamise puhul on olulised annetuse kuus osa (cha-ḷ-aṁga), millest kolm on seotud annetajaga ja kolm vastuvõtjaga:
• Annetaja
1. tunneb enne annetuse tegemist heameelt (dāyako pubbeva dānā sumano hoti);
2. annetamise ajal on tema teadvus rahus (dadaṁ cittaṁ pasādeti);
3. peale annetamist on meeleolus (datvā attamano);
• Vastuvõtja
4. on kirest vaba või harjutab kirest vabanemist (paṭiggāhakā vīta-rāgā vā honti rāga-vinayāya vā paṭipannā);
5. on vihast vaba või harjutab vihast vabanemist (vīta-dosā vā honti dosa-vinayāya vā paṭipannā);
6. on pettekujutlusest vaba või harjutab pettekujutlusest vabanemist (vīta-mohā vā honti moha-vinayāya vā paṭipannā).
Neid kuut tegurit sisaldavat oskuslikku annetust ei ole kerge teha, kuid kel see õnnestub, selle osaks saab pälvimusevoog (puññābhi-sanda) ja oskuslikkusevoog (kusalābhi-sanda), mis on taevalikud, õnneliku viljaga (sovaggiko sukha-vipāko), soodustavad taevalikku uut sündi (sagga-saṁvattanikā) ning juhivad soovitava, meeldiva, heaolu ja õnne saamisele – sestap on selline annetus loendamatu, mõõtmatu ja suure pälvimusliku vilja kogumiga (asaṁkhyeyyo appameyyo mahā-puñña-k-khandha).[44]
Sobimatu dāna bhikkhule on annetus, mis ei ole kooskõlas Vinajas ja suttas toodud sobiliku ja oskusliku mõistega. Selleks on:
1. joovastavate ainete annetamine (majja dāna), milleks võib olla kas alkohol, sigaretid, narkootikumid jt teadvust hägustavad ained;
2. osalemine festivalil/pidustusel (samajja dāna) kus tantsitakse, lauldakse, tarbitakse alkoholi jms;
3. naise (kui seksuaalpartneri) pakkumine (itthi dāna);
4. pulli saatmine lehma paaritamiseks (usabhā dāna);
5. teadvuse tegevust mõjutavate asjade (ehted, maalid jms) kinkimine (citta-kamma dāna).
Buddha ei kiitnud heaks vägivaldset ohverdamist. „Ujjaya suttas“[45] kinnitas Buddha braahman Ujjaya’le, et ta ei kiida heaks vägivaldset ohverdamist, mille käigus tapetakse veiseid/lehmi (gāvo) kitsesid-lambad (aje), jäärasid(ḷaka), kukkesid/kanu (kukkuṭa), sigu (sūkara) või teisi elusolendeid, ning arahantid jt teele sisenenud ei osale vägivaldses ohverdamises. Samas kiitis Buddha heaks loomade vägivallatu ohverdamise, mille puhul loomi ei tapeta, vaid antakse ära sugulastele või teistele inimestele ja abivajajatele ning andja teab, et ohverdatud loomade saaja ei tapa neid.
Annetamise nähtavad viljad. Kui „Pealik Sīha suttas“[46] pöördub Sīha Ülima (bhagavā) poole küsimusega, millised on nähtavad annetamise viljad (sandiṭṭhika dānaphala), vastab Buddha:
1. annetaja on paljudele kallis (piya) ja meelepärane (manāpa),
2. annetajaga käivad läbi tõelikud mehed (sappurisā),
3. annetajal on hüveline reputatsioon (kalyāṇo kittisaddo),
4. annetajal on kindel (visārada) minnes khattiya, braahmanite majaomanike ja erakrändurite kogunemisele,
5. annetaja sünnib peale keha surma uuesti õnnelikus taevases maailmas (sugatiṁ saggaṁ lokaṁ).
Sīha kinnitas seepeale, et neli esimest on tõesti temale nähtavad kuid viimane vaid Buddhale, arahantidele ja džhaaidele (jhāyin džhaana harjutaja), kuid ta usub ka viimast ning nõustub Buddhaga.
Ihne ja lahke annetaja. Ihnete inimestega võrreldes (1) ilmutavad arahantid lahke annetaja suhtes esimesena kaastunnet, (2) pöörduvad tema poole esimesena, (3) võtavad temalt esimesena vastu annetuse, (4) õpetavad talle esimesena dhammat; (5) annetajal on hüveline reputatsioon, (6) ta osaleb enesekindlalt khattiya, braahmanite majaomanike ja erakrändurite kogunemisel, ning (7) peale keha surma sünnib ta uuesti õnnelikus taevases maailmas (sugatiṁ saggaṁ lokaṁ).[47]
„Kingituste jaotuse suttas“[48] õpetab Buddha, et (1) loomadele tehtud daana „saagikus“ on 100-kordne, (2) halva kõlblusega tavainimesele tehtud annetus on 1000-kordne, (3) kõlbelisele tavainimesele [kes järgib vähemalt viit kõlblusjuhist] tehtud annetus on 100.000-kordne (4) väljaspool [teed] naudingutest ja kirest vabanenule 10.000.000.000-kordne ning (5) vooguastunu vilja saavutamise harjutajale (sotāpatti-phala-sacchikiriyā paṭipanna = theeravaada bhikkhule) tehtud annetus aga loendamatu (asaṁkheyya) ja mõõtmatu (appameyya) ning iga sellest järgnevale tee ja vilja teostajale[49] tehtud annetuse vili on omakorda eelmisest samapalju loendamatult ja mõõtmatult suurem.
„Tõeliku mehe annetuse sutta“[50] kohaselt on viie tõeliku mehe annetuse (pañca sappurisadānā) viljad alljärgnevad.
1. Usus annetuse andmise (saddhāya dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning kaunis, nägus välimus.
2. Austusega annetuse andmise (sakkaccaṁ dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning kuulekad, tähelepanelikud ja arusaamisele püüdlevad lapsed, naised, orjad, töötajad ja teenijad.
3. Õigeaegse annetuse andmise (kālena dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning kõige vajaliku õigeaegne ja külluslik saamine. „Õigeaegse annetuse sutta“[51] kohaselt on viis õigeaegset kingitust(pañca kāladāna) (1) küllatulnule antud annetus (āgantukassa dāna), (2) reisile suundujale antud annetus (gamikassa dāna), (3) haigele antud annetus (gilānassa dāna), (4) näljahäda ajal antud annetus (dubbhikkhe dāna) ja (5) värske maisi/nisu ja värskete viljade esmalt kõlbluses püsijaile annetamine (navasassāni navaphalāni tāni paṭhamaṁ sīlavantesu patiṭṭhāpeti).
4. Rõõmustava teadvusega (st rõõmsa meelega) annetuse andmise (anuggahita-citto dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning teadvuse kalduvus viie väärilise naudingu (kāmaguṇesu) nautlemisele.
5. Ennast ja teisi kahjustamata annetuse andmise (attānañ ca parañ ca anupahacca dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning vara mittekaotamine tule, vee, kuninga, varaste või mittearmastusväärsete pärijate läbi.
Sel moel tehtud annetuse viljaks (dānassa vipāko) ei ole vaid rikkus, aga ka võimalus seda rikkust toitude, riiete, sõidukite jm viie tajuga kogetava läbi nautida.[52]
Vaid õiget vaadet omavale erakrändurile või braahmanile tehtud daana on suure viljakusega, suure meeldivusega ja kasuliku saagiga. „Põllu suttas“[53] võrdleb Buddha annetuse vilju põllule külvatud viljadega ja õpetab, et kui põld (1) on täis künkaid ja kraave, (2) kive, kruusa, (3) ning soola, (4) ja ei ole sügavalt kortsus (st küntud), (5) on ilma kastmisvee sisselaskekraavideta, (6) ilma liigse vee äravoolukraavideta, (7) ja ilma niisutuskanaliteta ning (8) sellel ei ole konkreetseid piire, siis sellele põllule külvatud seeme (bīja) (9) ei ole seotud suure viljakusega (maha-p-phala), (10) suure rahuloluga (maha-s-sāda) ega (11) suure heaoluga (phāti-seyya). Samamoodi ei kanna suurt vilja annetus, mis on antud erakrändurile või braahmanitele (samaṇa-brāhmaṇā), kel on (1) vale vaade, (2) vale mõte, (3) vale kõne, (4) vale tegu, (5) vale eluviis, (6) vale püüdlus, (7) vale teadlikkus ja (8) vale keskendus. Aga kui erakrändur või braahman on kuulnud õiget ehk autentset (paalikeelsetele algtekstidele vastavat) dhammat ja tal on sellekohane õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige teadlikkus ja õige keskendus, on temale tehtud annetus seotud (9) suure viljakusega, (10) suure rahuloluga ja (11) suure heaoluga.
Selle elu äriedu on seotud eelmises elus bhikkhudele tehtud annetusega. „Äri suttas“[54] õpetab Buddha Sāriputta’le, et inimese äritegevust selles elus mõjutavad eelmistes eludes tehtud annetused bhikkhudele. Siinkohal toob Buddha näiteks olukorra, kus keegi läheb pühasse ellu astunu ehk bhikkhu, erakränduri või braahmani juurde, ja küsib, mida too vajab. (1) Kui inimene saab seeläbi teada bhikkhu vajadustest, lubab teha annetuse, kuid jätab annetuse tegemata, siis tema äritegevus järgmises sünnis ebaõnnestub. (2) Kui ta annetab aga lubatule mittevastavalt (midagi muud), siis saab tema äritegevus järgmises sünnis olema tema ootustele mittevastav. (3) Kui ta annetab lubatule vastavalt, siis saab tema äritegevus olema järgmises sünnis ootustele vastav. (4) Kui see inimene annetab aga rohkem kui ta bhikkhule lubas, siis ükskõik millise kaubandusega ta ka järgmises sünnis ei tegeleks, õnnestub see tal kavandatust paremini.
Abhidhamma sisaldab mitmeid erinevaid daanaga seotud loetelusid, mis enamjaolt on Suttantas toodud tekstide koondid. Kahese jaotuse kohaselt eristab Abhidhamma (1) materiaalset daanat (vattu-dāna), milleks võib olla kas rüü, tempel vms, ja annetuse tegemise ajal esinevat (2) tahtelist daanat (cetana-dāna), mille viljad küpsevad nii selles, kui järgmises olemasolus. Annetuse taga oleva tahte (cetana) aspektist eristab Abhidhamma (1) eelnevat tahet (pubba-cetana), (2) [üleandmise hetkel] valitsevat tahe (muñcati-cetana) ja (3) [annetamisele] järgnevat tahet (apara-cetana). Kuuene daana (cha dāna) tüpoloogia vastab kuuele tajuobjektidele, milleks on (1) vormiannetus (rūpa-dāna), (2) heliannetus (sadda-dāna), (3) lõhnaannetus (gandha-dāna), (4) maitseannetus (rasa-dāna), (5) puuteannetus (phoṭṭhabba-dāna) ja (6) dhammaannetus (dhamma-dāna).[55]
Annetamine on seotud ka tänapäeval populaarse pälvimuste ülekandmisega (patti-dāna), mis ei tähenda seda, et ühe inimese keha, kõne või meele käitumise viljana (kamma-vipāka) saavutatud pälvimust (puññā) oleks võimalik kellelegi teisele ära anda või mingil moel üle transformeerida, vaid see tähendab isetut soovi jagada head nii oma lähisugulaste, kui ka kõikide olenditega, näiteks mõeldes: “Jõudku see annetus kõikide elusolenditeni!”[56]
Ainult annetuse tegemisest virgumiseks ei piisa. „Rõõmu suttas“[57] selgitab Buddha ilmikjärgijast majaomanikule Anāthapiṇḍika’le, kes koos 500 Arija järgijaga (ariya-sāvaka) tegid bhikkhudele neli tavapärast annetust – rüü (cīvara), almusnõu (piṇḍapāta), eluase (senāsana [sena „voodi“ + āsana „iste“]), ravimid ja meditsiinilised tarvikud haiguse puhuks (gilāna-paccaya-bhesajja-parikkhāra) – , et Arija järgija ei tohiks mingil juhul olla rahul ainult annetuste tegemisega, vaid peaks (1) järjepidevalt viibima erakluses, (2) saavutama kõlbelise eluviisi ja (3) keskenduse teel rõõmu ning (4) viibima saavutatud meeleseisundis (pavivekaṁ pītiṁ upasampajja viharati).
Annetamisega seotud kanooniliste tekstide valikuline loetelu
• „Abhisandasutta“ AN 8.39
• „Aniccānupassīsutta“ AN 7.16
• Asappurisadānasutta AN 5.147
• Bhojanasutta AN 5.37
• Chaḷaṁgadānasutta AN 6.37
• Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142
• Dānasutta KN Iti 26
• Dānūpapattisutta AN 8.35
• Dutiyadānasutta AN 8.32
• Jāṇussoṇīsutta AN 10.177
• Kāladānasutta AN 5.36
• „Khettasutta“ AN 8.34
• KN, Dhp 354
• Mahāparinibbānasutta DN 16
• „Maṁgalasutta“ Kp 5
• Paṭhamadānasutta AN 8.31
• Pītisutta AN 5.176
• Saṁgītisutta DN 33
• Sappurisadānasutta AN 5.148
• „Sīhasenāpatisutta“ AN 7.57
• „Sīhasenāpatisutta“ AN 5.34
• Udāyīsutta AN 4.40
• Ujjayasutta AN 4.39
• Vaṇijjasutta AN 4.79
• Vinayapiṭaka, „Mahāvagga“ VI 34, 21
• Vinayapiṭaka, Bhesajjakkhandhaka Kd 6
• Velāmasutta AN 9.20
METTĀBODHI: Annetamine (dāna) koondtabel
2 annetust (dve dāna) (AN 2.141, 8.39)
1. Materiaalne annetus (āmisa-dāna)
2. Dhamma annetus (dhamma-dāna)
8 annetust (aṭṭha dāna) (AN 8.31)
1. Peale annetuse saaja solvamist tehtud annetus
2. Annetamine hirmust
3. Mõeldes: “Ta andis mulle”
4. Mõeldes: “Ta annab mulle”
5. Mõeldes: “Annetamine on hea”
6. Mõeldes: “Mina valmistan toitu, need inimesed ei valmista toitu; ei ole õige, et mina, kes ma valmistan toitu, ei anna neile, kes ei valmista toitu”
7. Mõeldes: “Annetades saavutan ma hea reputatsiooni”
8. Annetamine teadvuse kaunistamiseks ja ettevalmistamiseks
Kaheksa annetuse alust (aṭṭha dāna-vatthū) (AN 8.33) on:
• (1) tahe (chandā), (2) viha (dosā), (3) pettekujutlus (mohā) või (4) hirm (bhayā);
või mõtlemine:
(5) „Minu isa ja kõik esiisad on varasemalt annetanud; ma ei tohiks sellest iidsest perekonnatavast loobuda“;
(6) „Olles teinud selle kingituse, sünnin ma peale keha surma uuesti õnnelikus taevases maailmas“;
(7) „Kui ma teen selle kingituse, muutub minu teadvus rahunenuks/puhtaks (pasīdana), rahulolevaks (attamana) ja kerkib esile heameel (somanassa)“;
(8) või teeb inimene annetuse teadvuse kaunistamiseks (cittālaṁkāra) ja teadvuse ettevalmistamiseks (cittaparikkhāra).
5 suurt annetust (pañca mahā-dānā) (AN 8.39)
1. Elu võtmisest hoidumine (pāṇātipātā veramaṇī)
2. Mitteantust hoidumine (adinnādānā veramaṇī)
3. Mittebrahmalikust käitumisest hoidumine (abrahmacariyā veramaṇī) = Naudingut pakkuvast valest käitumisest hoidumine (kāmesu-micchācāra veramaṇī)
4. Vale rääkimisest hoidumine (musāvādā veramaṇī)
5. Joovastavatest ainetest ja jookidest hoidumine (surā-meraya-majja-pamāda-ṭṭhānā veramaṇī)
3 kinki nii iseendale kui mõõtmatutele arvule olenditele, mis kaasnevad 5 suure annetusega (pañca mahā-dānā) [=kõlblusjuhiste vastuvõtuvõtmise ja järgimisega] (AN 8.39):
1. Hirmutus (abhaya)
2. Vaenutus (avera)
3. Mittevalulikkus (abyābajjha)
14 bhikkhule sobiliku kingidhammat (deyyadhamma) (MN 142)
1. Rüü (cīvara)
2. Almusnõu (piṇḍapāta)
3. Eluase (senāsana)
4. Ravimid ja meditsiinilised tarvikud haiguse puhuks (gilāna-paccaya-bhesajja-parikkhāra)
5. Toit (anna)
6. Vesi (pāna)
7. Riided (vattha)
8. Sõiduk/vanker (yāna)
9. Vanik (mālā)
10. Lõhnasalvid (gandhā)
11. Kreemid/määrded (vilepana)
12. Lamamis-/puhkamisase (seyyā)
13. Eluase (āvasatha)
14. Valgusti (padīpeyya)
5 asja (pañca ṭhānāni), mida toob bhikkhule almustoidu annetamine (AN 5.37)
1. Pikk eluiga (āyu).
2. Kaunis välimus (vaṇṇa).
3. Õnn (sukha).
4. Elujõud (bala).
5. Arukus (paṭibhāṇa).
14 indiviidile kingitus (cuddasa pāṭipuggalikā dakkhiṇā) (MN 142)
1. Tathaagatale, Arahantile, Õigestimõistnule (Buddhale) tehtud annetus (tathāgate arahante sammā-sambuddhe dāna).
2. Üksimõistnule tehtud annetus (pacceka-sambuddhe dāna).
3. Tathaagata järgijale arahantile tehtud annetus (tathāgata-sāvake arahante dāna).
4. Arahantivilja realiseerimise harjutajale tehtud annetus (arahatta-phala sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
5. Mittenaasjale tehtud annetus (anāgāmissa dāna).
6. Mittenaasja vilja realiseerimise harjutajale tehtud annetus (anāgāmi-phala-sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
7. Ükskordnaasjale tehtud annetus (sakadāgāmissa dāna).
8. Ükskordnaasja vilja realiseerimise harjutajale tehtud annetus (sakadāgāmi-phala-sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
9. Vooguastunule tehtud annetus (sotāpanne dāna).
10. Vooguastunu vilja teostamise harjutajale[58] tehtud annetus (sotāpatti-phala-sacchikiriyāya paṭipanne dāna).
11. Väljaspool [teed (magga)] naudingutest ja kirest vabanenule tehtud annetus (bāhirake kāmesu vītarāge dāna).[59]
12. Kõlbelisele tavainimesele tehtud annetus (puthujjana-sīlavante dāna).
13. Halva kõlblusega tavainimesele tehtud annetus (puthujjana-dussīle dāna).
14. Loomadele tehtud annetus (tiracchānagate dāna).
7 sanghale tehtud kingutust (satta saṁghagatā dakkhiṇā) (MN 142)
1. Buddha juhitud mõlemale sanghale tehtud annetus (buddha-p-pamukhe ubhatosaṁghe dāna).[60]
2. Tathaagata lõpliku vaibumise järgselt mõlemale sanghale tehtud annetus (tathāgate parinibbute ubhatosaṁghe dāna).
3. Bhikkhude sanghale tehtud annetus (bhikkhusaṁghe dāna).
4. Bhikkhunide sanghale tehtud annetus (bhikkhunisaṁghe dāna).
5. Bhikkhude või bhikkhunide sanghale tehtud suunatud (spetsiifiline, vajaduspõhine) annetus (bhikkhū ca bhikkhuniyo ca saṁghato uddissathā’ti dāna).[61]
6. Bhikkhude sanghale suunatud annetus (bhikkhū saṁghato uddissathā’ti dāna)
7. Bhikkhunide sanghale suunatud annetus (bhikkhuniyo saṁghato uddissathā’ti dāna).
Annetuse puhtus/puhastumine sõltub nii kinkijast kui saajast (MN 142)
1. Kui kinkija on kõlbeline ja hüvelise dhammaga (sīlavā kalyāṇa-dhamma), kuid kingi saaja on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpa-dhammā), siis puhastab kingi annetuse kinkija.
2. Kui kinkija on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpadhammā), kuid kingi saaja on kõlbeline ja hea loomuga (sīlavā kalyāṇadhamma), siis puhastab kingi selle saaja.
3. Kui kinkija on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpadhammā) ja kingi saaja on mittekõlbeline ja kurja dhammaga (dussīlā pāpadhammā), ei puhastu kink ei andja ega saaja poolt.
4. Kui kinkija on kõlbeline ja hüvelise dhammaga (sīlavā kalyāṇa-dhamma) ja kingi saaja kõlbeline ja hüvelise dhammaga (sīlavā kalyāṇa-dhamma), siis puhastub kink nii kinkija kui saaja poolt.
5 tõeliku mehe annetust (pañca sappurisadānā) (AN 5.148, AN 4.40): annetamine:
1. usus (saddhā)
2. austusega (sakkacca)
3. õigeaegselt (kālena)
4. rõõmustava teadvusega (anuggahita-citta)
5. ennast ja teisi kahjustamata (attānañca parañca anupahacca)
Tõelik mees annetab kingi (AN 5.147)
1. austusega (sakkacca)
2. mõtestatult (cittīkatvā)
3. oma käega (sahatthā)
4. ei anna (üle)jääke (anapa-viddha)
5. annetab naasmispõhise vaatega (āgamana-diṭṭhiko)
3 dhammat, mis juhivad uue sünni deevade maailma (deva-loka) (AN 8.32)
1. Usk (saddhā)
2. Häbi [käituda oskamatult] (hiri)
3. Oskuslik kinkimine (kusala dāna)
Annetamise kuus osa (cha-ḷ-aṁga) (AN 6.37)
• Annetaja
1. on enne annetuse tegemist rõõmus (dāyako pubbeva dānā sumano hoti)
2. annetamise ajal on tema teadvus/süda rahulik (dadaṁ cittaṁ pasādeti)
3. peale annetamist on kõrgendatud meeleolus, rõõmus (datvā attamano)
• Vastuvõtja
4. on kirest kirest vaba või harjutab kirest vabanemist (paṭiggāhakā vīta-rāgā vā honti rāga-vinayāya vā paṭipannā)
5. on vihast vaba või harjutab vihast vabanemist (vīta-dosā vā honti dosa-vinayāya vā paṭipannā)
6. on pettekujutlusest vaba või harjutab pettekujutlusest vabanemist (vīta-mohā vā honti moha-vinayāya vā paṭipannā)
Sobimatu annetus (Vinaya)
1. Joovastavate ainete annetamine (majja dāna), milleks võib olla kas alkohol, sigaretid, narkootikumid jm teadvust hägustav aine
2. Osalemine festivalil/pidustusel (samajja dāna) kus tantsitakse, lauldakse, tarbitakse alkoholi jms
3. Naise (kui seksuaalpartneri) pakkumine (itthi dāna)
4. Pulli saatmine lehma paaritamiseks (usabhā dāna)
5. Teadvuse tegevust mõjutavate asjade (ehted, maalid jms) kinkimine (citta-kamma dāna)
Annetamise nähtavad viljad (sandiṭṭhika dānaphala) (AN 5.34)
1. Annetaja on paljudele kallis (piya) ja meelepärane (manāpa)
2. Annetajaga käivad läbi tõelikud inimesed (sappurisā)
3. Annetajal on hüveline reputatsioon (kalyāṇo kittisaddo)
4. Annetajal on enesekindel (visārada) minnes khattiya, braahmanite majaomanike ja erakrändurite kogunemisele
5. Annetaja sünnib peale keha surma uuesti õnnelikus taevases maailmas (sugatiṁ saggaṁ lokaṁ)
Lahke annetaja viljad (AN 7.57, 5.34)
Arahantid
1. ilmutavad lahke annetaja suhtes esimesena kaastunnet
2. pöörduvad tema poole esimesena
3. võtavad temalt esimesena vastu annetuse
4. õpetavad talle esimesena dhammat
5. annetajal on hüveline reputatsioon
6. ta osaleb enesekindlalt khattiya, braahmanite majaomanike ja erakrändurite kogunemisel
7. peale keha surma sünnib ta uuesti õnnelikus taevases maailmas
Kingituse saagikus (MN 142)
• Loomadele tehtud daana saagikus on 100-kordne.
• Halva kõlblusega tavainimesele tehtud annetus on 1000-kordne.
• Kõlbelisele tavainimesele [kes järgib vähemalt viit kõlblusjuhist] tehtud annetus on 100.000-kordne.
• Väljaspool [teed] naudingutest ja kirest vabanenule 10.000.000.000-kordne.
• Vooguastunu vilja saavutamise harjutajale (sotāpatti-phala-sacchikiriyā paṭipanna) tehtud annetus on loendamatu (asaṁkheyya) ja mõõtmatu (appameyya) ning iga sellest järgnevale tee ja vilja teostajale (vooguastunu vilja saavutanu, ükskordnaasja vilja harjutaja, ükskordnaasja vilja saavutanu, mittenaasja vilja harjutaja, mittenaasja vilja saavutanu, arahanti vilja harjutaja, ja arahant) tehtud annetuse vili on omakorda eelmisest samapalju loendamatult ja mõõtmatult suurem.
5 tõeliku inimese annetuse (pañca sappurisadānā) vilja (AN 5.148)
1. Usus annetuse andmise (saddhāya dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning kaunis, nägus välimus
2. Austusega annetuse andmise (sakkaccaṁ dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning kuulekad, tähelepanelikud ja arusaamisele püüdlevad lapsed, naised, orjad, töötajad ja teenijad
3. Õigeaegse annetuse andmise (kālena dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning kõige vajaliku õigeaegne ja külluslik saamine
4. Rõõmustava teadvusega [rõõmsal meelel] annetuse andmise (anuggahita-citto dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning ja teadvuse kalduvus viie väärilise naudingu (kāmaguṇesu) nautlemisele
5. Ennast ja teisi kahjustamata annetuse andmise (attānañ ca parañ ca anupahacca dānaṁ deti) viljaks on rikkuse, jõukuse ja külluse saavutamine ning vara mittekaotamine tule, vee, kuninga, varaste või mittearmastusväärsete pärijate läbi
5 õigeaegset kingitust (pañca kāladāna) (AN 5.36)
1. Küllatulnule antud annetus (āgantukassa dāna)
2. Reisile suundujale antud annetus (gamikassa dāna)
3. Haigele antud annetus (gilānassa dāna)
4. Näljahäda ajal antud annetus (dubbhikkhe dāna)
5. Värske maisi/nisu ja värskete viljade esmalt kõlbluses püsijaile annetamine (navasassāni navaphalāni tāni paṭhamaṁ sīlavantesu patiṭṭhāpeti)
Vaid õiget vaadet omavale erakränduri-braahmanitele tehtud daana on (AN 8.34)
1. suure viljakusega (mahapphala)
2. suure meeldivusega (mahassāda)
3. kasuliku saagiga (phātiseyya)
Selle elu äriedu on seotud eelmises elus bhikkhudele tehtud annetusega (AN 4.79)
Keegi kutsub pühasse ellu astunu enda juurde ja küsib, mida ta vajab, ja saab teada bhikkhu vajadustest,
1. kuid jätab annetuse tegemata, siis tema äritegevus järgmises elus ebaõnnestub
2. kuid annetab aga lubatule mittevastavalt, saab tema äritegevus järgmises sünnis olema tema ootustele mittevastav
3. ja annetab lubatule vastavalt, saab tema äritegevus olema järgmises sünnis ootustele vastav
[1] „dadato puññaṁ pavaḍḍhati,
saṁyamato veraṁ na cīyati;
kusalo ca jahāti pāpakaṁ,
rāgadosamohakkhayā sanibbuto ti.“ – Mahāparinibbānasutta DN 16.
[2] PED lk 727-728.
[3] Kümne täiuse (dasa pāramī – Sumedhapatthanākathā Bv 2; DhA I.84) kohta vt DVE, I osa, ptk „Buddha varasemad sünnid virgumisolendina (bodhisatta)“; kolme pälvimusliku käitumise (dāna, sīla, bhāvanā – KN Iti 60, „Puññakiriyavatthusutta“ AN 8.36) kohta vt DVE, I osa, ptk „Pälvimus (puñña); nelja sangha aluse (catu sanghavatthūni) kohta vaata DVE II; kümne kuninga dhamma (dasa rāja-dhamma – Jat 534 jt) kohta vaata ptk „Kuninga õige eluviis“.
[6] Nd 2 lk 523; sama nimekiri esineb vana brahmanistliku ohverdamise (yañña) mõiste kontekstis, samuti ka Nd 1 lk 373.
[7] Mahāparinibbānasutta DN 16.
[8] „sabbadānaṁ dhammadānaṁ jināti,
sabbaṁ rasaṁ dhammaraso jināti,
sabbaṁ ratiṁ dhammaratī jināti,
taṇhakkhayo sabbadukkhaṁ jināti.“ – KN, Dhp 354.
[9] „attānameva paṭhamaṁ patirūpe nivesaye.“ – KN, Dhp 158.
[10] „Dānasutta“ Iti 98.
[11] „Abhisandasutta“ AN 8.39.
[12] Kiṁdadasutta SN 1.42.
[13] Paṭhamadānasutta AN 8.31.
[15] „Dānūpapattisutta“ AN 8.35, aga ka Saṁgītisutta DN 33 jt.
[16] „Abhisandasutta“ AN 8.39.
[17] Mahāparinibbānasutta DN 16.
[18] Suttades nimetab Buddha sanghale tehtud annetust suureks annetuseks (mahā-dāna). Vt „Abhisandasutta“ AN 8.39.
[19] „Aniccānupassīsutta“ AN 7.16, „Abhisandasutta“ AN 8.39 jpt.
[20] „Sumedhātherīgāthā“ Thig 16.1. Seitsme aarde (satta-ratana) kohta vt DVE, I osa, ptk „Pälvimus (puñña)“
[21] Niddesa, Nd2 lk 523; sarnane loetelu esineb ka Nd1 lk 373.
[22] kappiya kāraka „see, kes muudab sobivaks“, ilmikust bhikkhu abiline, kes midagi mungale pakkudes muudab pakutava bhikkhule vastuvõtmiseks vinaja reeglitega kooskõlas olevaks. Vt Vin „Mahāvagga“, VI 34, 21.
[23] Vinayapiṭaka, „Mahāvibhaṁga“, „Nissaggiyakaṇḍa“, „Kosiyavagga“, „Rūpiyasikkhāpada“, NP 18.
[24] Suppavāsāsutta AN 4.57.
[25] Bhojanasutta AN 5.37.
[26] Sumanasutta AN 5.31.
[27] Dānasutta KN Iti 26.
[28] „Maṁgalasutta“ KN Kp 5.
[29] Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.
[30] Seda on hea meeles pidada ka neil, kel on emotsionaalselt raske bhikkhu ees kummardada või põlvili austust avaldada. Austuse avaldamine bhikkhu ees ei pea olema seotud konkreetse bhikkhu või sanghaga. Käsi koos hoides bhikkhu ees kummardamine on ennekõike austuse avaldamine sellele, mida kollases rüüs bhikkhu esindab – Buddhale ja tema antud kõrgemale õpetusele, mis juhib kõikidest kannatustest vabanemisele ja virgumisele.
[31] Eestis esindab Buddha loodud sanghat Eesti Theeravaada Sangha. Info Eesti Theeravaada Sanghale annetuse tegemise kohta on leitav kodulehelt www.sangha.ee
[32] Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.
[33] Vooguastunu vilja teostamise harjutaja on theeravaada bhikkhu.
[34] bāhiraka see, kel puuduvad neli vooguastunu osa (cattāri sotāpattiyaṁgāni), vt Nandiyasakkasutta SN 55.40; viitab inimesele, kes ei ole sisenenud arija teele, kuid on mõne muu meeletreeningu süsteemi abil vabanenud naudinguihast ja kirest.
[35] St Buddha eluajal ja tema juuresolekul bhikkhude ja bhikkhunide sanghale tehtud annetus.
[36] Kui tehakse rahaline annetus, või annetatakse midagi, mille vajadus on sanghas sel hetkel kaetud, võib annetuse hoiustada sangha või bhikkhu poolt määratud toetaja-abiline (kappiya-kāraka), kes hoolitseb selle eest, et annetus jõuab soovitud moel, sobival määral ja ajal ning vinajakohaselt õigetesse kätesse.
[37] Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.
[38] Kūṭadantasutta DN 5.
[39] Sappurisadānasutta AN 5.148. Sarnased põhimõtted toob ära ka Udāyīsutta AN 4.40.
[40] Velāmasutta AN 9.20.
[41] Asappurisadānasutta AN 5.147.
[42] Dutiyadānasutta AN 8.32.
[43] „Chaḷaṁgadānasutta“ AN 6.37.
[44] Samas suttas (AN 6.37.) selgitab Buddha loendamatu ja mõõtmatu tähendust järgmiselt. Kuna ookeani puhul on raske öelda, kui mitu sadu, tuhandeid ja sadu tuhandeid udakāḷhaka’sid vett see sisaldab, nimetatakse ookeanis oleva vee kogust loendamatuks, mõõtmatuks, suureks veekogumikuks (mahā-udaka-k-khandha).
Mahumõõt udakāḷhaka esineb vanemates tekstides peamiselt vedelike (20-se) mõõtühikuna, kuid osades tekstides on seda kasutatud ka teravilja puhul. „Suttagrupi selgituses“ nimega ehk „Kõrgeima tähenduse valgustaja“ („Paramatthajotikā“) toodu kohaselt on āḷhaka neli pattha’t, doṇa on neli āḷhaka’t, mānikā on neli doṇa’t ja khārī on neli mānikā’t: „māgadhakena patthena cattāro patthā kosalaraṭṭhe ekapattho hoti, tena patthena cattāro patthā āḷhakaṁ, cattāri āḷhakāni doṇaṁ, catudoṇā mānikā, catumānikā khārī, tāya khāriyā vīsatikhāriko.“ – „Suttanipāta-aṭṭhakathā“ SnA 476.
[45] Ujjayasutta AN 4.39, vt ka Udāyīsutta AN 4.40.
[46] „Sīhasenāpatisutta“ AN 5.34. Osaliselt kehtib see ka kõlbelise inimese kohta, vt viis kasu kõlblase kõlblussaavutusest (pañcime ānisaṁsā sīlavato sīlasampadāya) Mahāparinibbānasutta DN 16.
[47] „Sīhasenāpatisutta“ AN 7.57, „Sīhasenāpatisutta“ AN 5.34.
[48] Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.
[49] Kelleks on vooguastunu vilja saavutanu, ükskordnaasja vilja harjutaja, ükskordnaasja vilja saavutanu, mittenaasja vilja harjutaja, mittenaasja vilja saavutanu, arahanti vilja harjutaja, ning arahant.
[50] „Sappurisadānasutta“ AN 5.148. Vt ka „Udāyīsutta“ AN 4.40.
[51] Kāladānasutta AN 5.36, kus kālena asemel on toodud kāladāna.
[52] Velāmasutta AN 9.20.
[53] „Khettasutta“ AN 8.34.
[54] Vaṇijjasutta AN 4.79.
[55] Patthana 1.18.
[56] Hilisemate tekstide kohaselt võib pälvimusi üle kanda ka lahkunud peeta-sugulastele. Näiteks, Piṭṭhadhītalikapetavatthu catuttha’s (Pv 14-25) räägib kuningas Bimbisāra daanast surnud sugulastele Peeta vallas; sarnase põhimõtte toob ära ka „Sīgālasutta“[„Sīgālovādasutta“] DN 31. „Jāṇussoṇīsutta’s“ (AN 10.177) aga õpetab Buddha, et kuna olendid on tiirelnud sansaaras alguseta ajast, ei ole võimalik, et ühel inimesel ei oleks peeta vallas elavaid lähemaid või kaugemaid sugulasi, mistõttu peeta-sugulastele tehtud annetus tuleb peeta-valla elanikele kindlasti kasuks ja toob annetajale annetusele vastava vilja. Vaata ka „Tirokuṭṭasutta“ Kp 7.
Kommentaariumite kohaselt mõjutab pälvimuste ülekandmise eesmärgil tehtud annetust 4 aspekti: (1) annetaja peab olema kõlbeline; (2) annetamise ajal tuleb öelda peeta-sugulasele, et: “See kink on minu lahkunud sugulasele, ta oleks õnnelik!” (idaṁ meñātīnaṁ hotu, sukhitā hontu nātayo); (3) annetus peaks olema oskuslik; ja (4) peeta-sugulane peaks kingist rõõmu tundma.
Vt ka Ṭhitañāṇo bhikkhu (Dr. Andrus Kahn). (2018). Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha. Tallinn: Eesti Theeravaada Sangha, lk 199-124.
[57] Pītisutta AN 5.176.
[58] Vooguastunu vilja teostamise harjutaja on theeravaada bhikkhu.
[59] bāhiraka see, kel puuduvad neli vooguastunu osa (cattāri sotāpattiyaṁgāni), vt Nandiyasakkasutta SN 55.40; viitab inimesele kes ei ole sisenenud arija teele, kuid on mõne muu meeletreeningu süsteemi abil vabanenud naudinguihast ja kirest.
[60] St Buddha eluajal ja tema juuresolekul bhikkhude ja bhikkhunide sanghale tehtud annetus.
[61] Kui tehakse rahaline annetus, või annetatakse midagi, mille vajadus on sanghas sel hetkel kaetud, võib annetuse hoiustada sangha või bhikkhu poolt määratud toetaja-abiline (kappiya-kāraka), kes hoolitseb selle eest, et annetus jõuab soovitud moel, sobival määral ja ajal ning vinajakohaselt õigetesse kätesse.