Aja arvestus iidses Indias

Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas parinibbaana ehk lõpliku vaibumise. Kuna Buddha eluaja daatumite osas puudub üksmeel, algavad budistlikud kalendrid aastast 534 või 545 e.m.a, kõige sagedamini kasutatav ajaarvamissüsteem aga aastast 543/544 e.m.a.

Iidses India kultuuris kasutatud aja arvestamise süsteem oli keeruline, ega sisalda väga täpseid arvulisi väärtuseid. Tavainimesed oskasid tol ajal arvutada igapäevaelu korraldusega seotu piires ja suurematele mahtudele viidati sageli metafoorselt kas mingi kindla sõna või arvuga. Näiteks numbreid 1000 (sahassaṁ), 10 000 (dassahassaṁ), 100 000 (satasahassaṁ/akkhaṁ) ja 1 000 000 (dasalakkhaṁ) kasutatud budistlikes, nagu ka teistes iidsetes tekstides, viitamaks mingile suurele arvule, mida võiks pigem mõista kui „tuhandeid“, „musttuhat“, „mustmiljon“ või „müriaad“. Seetõttu ei pruugi iidsetes kirjutistes (nagu näiteks „Sünnilugudes“) toodud numbrid vastata alati täpselt arvulisele väärtusele, vaid väljendavad pigem suurusjärku, nagu näiteks suur, palju, ülisuur, ülipalju.

Ajastu (kappa). Paalikeelne termin kappa tähendab nii tsüklit, ringi (nt kappabiṇḍu tähendab ringi- või täpikujulist märki, mis on bhikkhule sobilik viis rüü kuuluvuse märgistamiseks^[1]), ülipikka ajavahemikku, aga ka alternatiivi, sobilikkust või tava.^[2] Aja mõõtühikuna tõlgitakse kappa „ajastuks“, mis esindab kindlat ajatsüklit. Sagedamini esinevad tekstides mõisted (1) suur ajastu (mahā-kappa), (2) loendamatu ajastu (asaṁkheyya-kappa = ¼ mahā-kappa’st)^[3] ja (3) käesolev ajastu (antara-kappa). Viimane hõlmab evolutsiooniperioodi, mil inimese eluiga tõuseb madalaimast  kõrgeimani ja langeb taas madalaimani.^[4] „Ajastu sutta“ kohaselt^[5] koosneb suur ajastu (mahā-kappa) ehk maailmatsükkel neljast mõõtmatust ajastust (asankheyya-kappa), milleks on:

1.      kokkurullumise ajastu [=devolutsioon] (saṁ-vaṭṭa-kappa),

1.      kokkurullununa püsimise ajastu (saṁ-vaṭṭaṭṭhāyi-kappa),

2.      lahtirullumise ajastu [=evolutsioon] (vi-vaṭṭa-kappa),

3.      lahtirullununa püsimise ajastu (vi-vaṭṭaṭṭhāyi-kappa).

Kokkurullumise ajastu (saṁ-vaṭṭa-kappa) algab suure vihmaga ja kestab kuni Maa hävinemiseni vee-elemendi ehk uputuste, tuleelemendi ehk tulekahjude ja tuule-elemendi ehk tormide läbi. Kokkurullununa püsimise ajastu (saṁ-vaṭṭaṭṭhāyi-kappa) algab maailma hävinemisest tule-, vee- ja õhuelemendi läbi ja kestab kuni suure vihmani, mis kuulutab uue maailma algust (ehk evolutsiooni). Lahtirullumise/laialivalgumise ajastu (vi-vaṭṭa-kappa) algab suurest vihmast ja kestab kuni päikese, kuu jt planeetide tekkimiseni. Lahtirullununa püsimise ajastu (vi-vaṭṭaṭṭhāyi-kappa) algab päikese, kuu jt tähtede ning planeetide tekkimisest ja kestab kuni suure vihmani, mis mis kuulutab maailma kokkurullumise ajastu (ehk devolutsiooni, universumi kokkutõmbumise) (saṁ-vaṭṭa-kappa) algust.^[6]

 

METTĀBODHI: Suur ajastu (mahā-kappa) JOONIS

 

Kokkurullumise ajastu (saṁvaṭṭa-kappa)
algab suure vihmasajuga ja kestab kuni Maa hävinemiseni vee-, tule ja tuule-elemendi läbi

Kokkurullununa püsimise ajastu (saṁ-vaṭṭaṭṭhāyi-kappa)
algab maailma hävinemisest tule-, vee- ja õhuelemendi läbi ja kestab kuni suure vihmani

Lahtirullumise ajastu (vi-vaṭṭa-kappa)
algab suurest vihmast ja kestab kuni planeetide tekkimiseni.

Lahtirullununa püsimise ajastu (vi-vaṭṭaṭṭhāyi-kappa)
algab päikese, kuu tähtede ja planeetide tekkimisest ja kestab kuni suure vihmani

 

Universumi ajaarvestuses on ajastu (kappa) baasiliseks ühikuks. Enamasti mõeldakse kappa all suurt ajastut (mahā-kappa), mille kestel toimub üks maailmatsükkel, algusest kuni lõpliku lahustumiseni.^[7] Selleks kuluv aeg on hoomamatult pikk ja tolle aja inimesed ei kasutanud nii suurtest ajavahemikest rääkides numbrilisi vasteid. Ajastu kestvuse võrdlemine aastatega on problemaatiline, kuna aasta arvestuse aluseks on aeg, mil Maa teeb ühe täistiiru ümber Päikese, kuid kappa arvestus ei ole seotud planeetide liikumisega. Ka on eri valdades kappa pikkus erinev, näiteks Cātummahārājika’s üks deevade päev võrdub 50 inimeste aastaga.^[8] Kui bhikkhu küsib „Mäe [Abhibhū] suttas“^[9] Buddhalt, kui pikk ajavahemik on kappa, vastab Buddha, et kappa on nii pikk, et on väga raske öelda, mitu aastat või mitu sada, tuhat või sada tuhat aastat üks kappa kestab. Mõistmise lihtsustamiseks võrdles Buddha kappat ilma pragude ja aukudeta tohutu suure kivikamaka/mäega (mahā-sela), mis on jodžana (yojana [umbes 10-20 km]) pikkune,  jodžana laiune ja jodžana kõrgune (yojanaṁ āyāmena yojanaṁ vitthārena yojanaṁ ubbedhena).^[10] Kui iga saja aasta möödumisel tõmmata Kāsī peene lapiga (=siidriidega) üle selle hiiglasuure kivikamaka, kulub kivikamakas ära enne, kui lõpeb üks kappa. Suure ajastu (mahā-kappa) pikkust selgitas Buddha linnamüüri metafooriga. Ta õpetas, kui oleks linn, mis oleks ümbritsetud ühe yojana laiuse, ühe yojana pikkuse ja ühe yojana kõrguse rauast müüriga ning see oleks ääreni täis sinepiseemneid, siis võttes sealt iga 100 aasta tagant välja ühe seeme, lõpeks seemned ennem otsa, kui lõpeb ajastu.

Terminit ayu-kappa kasutatakse olendi elutsükli ajaliseks määratlemiseks. Enne oma vaibumist lausus Tathaagata Ānandale, et ta võiks elada terve ajastu, mis antud kontekstis tähendab inimese elutsükli pikkust ehk elueaajastut. „Suure üleva sutta“^[11] kohaselt võib inimese elueaks olla 100 aastat (Buddha suri 80 eluaastal). Kui „Mahāparinibbāna suttas“^[12], õpetas Buddha, et nelja saavutamise aluse (iddhi-pādāa) ehk tahte, energia, teadvuse ja uurimise väljaarendanud bhikkhud võivad elada maailmas terve kappa, rääkis ta sajaaastasest inimelu tsüklist (ayu-kappa).

Buddhasid on olnud ja tuleb sama lugematu arv, kui on Gangese jões liivateri, kuid ikkagi on nende ilmnemine ülimalt harv sündmus. Enamusel ajastutel Buddha ei ilmne. Gootamale on eelnenud 24 Buddha (alates Dīpankara’st), kes on ilmnenud selles maailmas järgmistel ajastutel:^[13]

 

 

Ajastu (kappa)	Ilmnenud buddhad
4 loendamatut ajastut + 100 000 ajastut tagasi	Tanhankara, Medhankara, Saranankara ja Dīpankara
3 loendamatut ajastut + 100 000 ajastut tagasi	Kondañña
2 loendamatut ajastut + 100 000 ajastut tagasi	Mangala, Sumana, Revata, Sobhita
1 loendamatut ajastut + 100,000 ajastut tagasi	Anomadassī, Paduma, Narada
100 000 ajastut tagasi	Padumuttara
30 000 ajastut tagasi	Sumedha, Sujāta
18 000 ajastut tagasi	Piyadassī, Atthadassī, Dhammadassī
94 ajastut tagasi	Siddhattha
92 ajastut tagasi	Tissa, Phussa
91 ajastut tagasi	Vipassin
31 ajastut tagasi	Sikhin, Vessabhu
vahepeal oli 29 tühja ajastut (suññakappa)	-
Käesolev kappa (bhadda-kappa)	Kakusandha, Koṇāgamana, Kassapa, Gootama + Metteyya (tulevane buddha)
Mahāpadānasutta DN 14, Buddhavaṁsa

 

 

^[1] Vin I.255; IV.227, 286.

^[2] PED lk 449-450.

^[3] asankheyya (a + sankheyya) loendamatu, mõõtmatu (PED lk 214). „Childers’i Pali Dictionary“ defineerib asankheyya numbriliseks vasteks 10¹⁴⁰, mis ei saa aga olla kõneallolev asankheyya-kappa.

^[4] Sāmaññaphalasutta DN 2.

^[5] Kappasutta AN 4.156.

^[6] Buddhade järgnevuse selgitus eristab lisaks seitset ajastut:  (1) tühi ajastu (suñña-kappa), mis tähendab, et see ajastu on tühi õigestimõistnust (sammā sambuddha), kuid sel ajastul võib ilmneda üksikbuddha (vt Upālittheraapadāna Tha Ap 8); (2) mittetühi ajastu (asuñña-kappa), ehk ajastu, mil õigestimõistnu ilmneb. Mittetühi ajastu on jaotatud ilmnevate õigestimõistnute arvu alusel viieks. (3) Tuumajastu (sāra-kappa) on kappa, kus ilmneb üks õigestimõistnu, (4) meeldiv ajastu (manḍa-kappa), mil ilmnevad kaks õigestimõistnut, (5) suursugune ajastu (vara-kappa), mil ilmnevad kolm õigestimõistnut, (6) parimast parim ajastu (sāra-maṇḍa-kappa), mil ilmnevad neli õigestimõistnut ja (7) heaendeline ajastu (bhaddha-kappa), mil ilmnevad viis õigestimõistnu. Enamik ajastuid on tühjad ajastud, bhadda-kappa on aga üliharuldane. 100 000 ajastust ilmneb õigestimõistnu vaid kaheksas, millele järgneb loendamatu arv tühje ajastuid. Sündida inimesena ajal, mil õigestimõistnu ehk buddha on maailmas ilmnenud ja/või buddhadhamma on kättesaadav, on kaduvväike; vt Buddhadatta, Buddhavaṁsa-aṭṭhakathā.

^[7] Vinaja kohaselt on maailma vanuseks üks ajastu, kuid ilmselt peaks see olema suur-ajastu.

^[8] „Visākhāsutta“ AN 8.43.

^[9] Pabbatasutta [Abhibhūsutta] SN 15.5.

^[10] yojana - jodžana, (1) vankri ike, kaelkoogud, härja ja vankri ühendussüsteem; (2) pikkusmõõt, mis tähistab teekonda, mida on võimalik (härgadega) ühe päeva jooksul läbida, ja milleks on umbes 7 miili ehk 20 kilomeetrit (PED lk 1254). Buddhaghosa kohaselt on yojana võrdne 4 gāvuta’ga (DhA II.13), mis on veerand yojana’t ehk 80 usabha’t, mis on natuke vähem kui kaks miili ehk umbes kui 3,2 km (PED lk 578); usabha tähendab nii (1) härga või pulli, kui ka (2)  pikkusmõõtu, mis koosneb 20 yaṭṭhi’st ehk 140 küünrast (küünavarre pikkus, u 0,5-0,6 m) (PED lk 379), mis moodustab 7 ratana’t (PED lk 1235), mis on omakordne võrdne 12 angula’ga [sõrme pikkusega]  (PED lk 22); seega 12 angula’t on umbkaudu võrdne 7 ratana’ga ja 1 yaṭṭhi’ga.

^[11] Mahāpadānasutta DN 14

^[12] Mahāparinibbānasuttaṁ, DN 16 (D.ii.72).

^[13] Mingun Sayadaw. (2008). The Great Chronicles of Buddhas. Singapore (Buddhavaṁsa). Vt ka Mahāpadānasutta DN 14.