Abielu ja noorusaeg

Siddhattha abiellus 16 aastaselt omavanuse nõo, printsess Yasodharā’ga (Bhaddakaccānā).^[1] „Õnneliku noorusaja suttas“^[2] kirjeldab Buddha, kuidas ta elas 13 aastat keset hõrku luksust ja õndsust, teadmata mis toimub teiselpool lossi müüre. Kuningas Suddhodana lasi teha kolm lootostiiki, kus ühes õitsesid sinised, teises punased ja kolmandas valged lootosed, et Siddhattha saaks nautida lootoste ilu. Ta kasutas vaid kāsi sandlipuud, peakatteid, jakke ning pealmisi ja alumisi rõivaid. Nii öösel kui päeval hoiti Siddhattha kohal varju, et kaitsta Teda külma ja kuuma eest ning Tema kehale tolmu, lehtede ja hommikukaste pealelangemise eest.

Kuningas lasi Siddhattha jaoks ehitada kolm luksuslikku paleed: Ramma palee jahedaks aastaajaks, Suramma palee palavaks aastaajaks ja Subha palee vihmahooajaks. Kogu vihmaperioodi veetis Siddhattha Subha palees, kus Teda lõbustasid muusikud, kellest ükski ei olnud mees, ning kust ta neli kuud ei väljunud. Isegi tema orjad, töötajad ja teenijad said söögiks vaid luksuslikku mägiriisi, liha ja aurutatud riisi.

29 aastaselt sünnitas Yasodharā Siddhattha’le poja. Saanud teada poja sünnist, hüüdis Siddhattha: “Takistus on sündinud, kütked on sündinud!” (rāhula-jāto bandhanaṁ jātaṁ). Kui kuningas Suddhodana sellest kuulis, andis ta lapsele nimeks Rāhula. Hilisemate tekstide kohaselt lahkus Siddhattha kodust lapse sündimise päeval.^[3]

 

^[1] Mahāparinibbānasutta DN 16, Ariyapariyesanāsutta [Pāsarāsisutta] MN 26.

^[2] Sukhumālasutta AN 3.39; vt ka Māgaṇḍiyasutta MN 75.

^[3] Buddhavaṁsa; AA.i.82, jj; Jātaka J.i.60, J.i.62.