Vabadus

Ükskord eksis koduhobune metsa ära ja kohtus seal metsiku hobusega. Kui metshobune nägi, kui priske ja hoolitsetud koduhobune välja nägi, päris ta temalt, mida ta sööb.

„Minu peremees annab mulle iga päev kaera ja nisu, värsket heina ning muud head ja paremat sööki," vastas koduhobune uhkusega.

„Oh, see on küll suurepärane! Mina pean iga päev kümneid kilomeetreid läbi käima, et süüa saada ning talviti olen sageli näljas. Ma tulen ka sinuga kaasa, elame koos inimese juures!“ vastas metsik hobune.

„Muidugi, tule!“ rõõmustas koduhobune ja nad hakkasid koos talli poole liikuma.

Enne talli sisenemist märkas aga metshobune, et koduhobuse nahk oli kaelal ja seljal hõõrdunud ja vigastatud. „Kuidas sa oma nahka vigastasid?“ küsis ta murelikult.

„Ma pean iga päev tegema erinevaid töid. Peremees paneb mulle rakmed kaela ja ma pean kündma põldu. Suvel pean vedama vankrit ja talvel saani. Mõnikord ronib peremees aga mulle selga ja juhib piitsutades sinna, kuhu ise tahab,“ selgitas koduhobune.

„Sel juhul ma ei tule sinuga inimese juurde elama,“ otsustas metshobune. „Enne elan näljas, kui annan ära oma vabaduse.“

Seda pealt näinud vana öökull lausus elutargalt: „Mis kasu on täis kõhust, kui meel on vangis?“

1. Miks otsustas metshobune inimese juurde mitte elama minna?
2. Kas „täielik vabadus“ on võimalik?
3. Kui palju oled Sa nõus loovutama omaenda vabadusest teiste olendite heaolu ja õnne nimel?
4. Milline Buddha õpetus räägib kõrgeimast vabanemisest ja ülimast vabadusest?