Koostöö

Sügisel valmistusid haned lõunasse lendama. Kolm noort hane arvasid aga, et nad on juba küllalt tugevad ega soovi vanematega koos ühes parves lennata.

„Mina ei taha teiste taga lennata,“ ütles esimene. „Eraldi lennata on palju vahvam.“

„Mina lendan samuti omaette,“ ütles teine. Ka kolmas otsustas parve kõrval omal käel uljalt liuelda.

Vana hani ei hakanud vaidlema.

Kui ränne algas, lendasid noored haned mõnda aega parve kõrval. Nad tõusid kõrgele taevasse, tegid suuri kaari, kihutasid tuulega võidu ja tundsid rõõmu sellest, et võivad lennata just nii, nagu ise tahavad. Peagi aga väsisid nad tugevas vastutuules ning hakkasid parvest maha jääma.

Siis kutsus vana hani noored enda järel kiilukujulisse parve lendama. Parvega liitunud noored haned märkasid peagi, kuidas ees lendav lind murdis õhuvoolu ning tema taga oli palju kergem lennata. Kui juhtlind väsis, võttis järgmine tema koha üle. Nii jagasid haned omavahel vastutuules lendamise raskust ja jõudsid kõik koos turvaliselt sihtkohta. 

Kui nad olid kohale jõudnud ja järve kaldale laskunud, vaatas vana hani noori ning lausus: „Jagatud koorem on alati kergem.“

1. Miks väsisid noored haned kiiresti, kui nad lendasid parvest eraldi?
2. Kuidas aitas kiilukujuline parv hanedel pikka teekonda kergemini läbida?
3. Millistes olukordades on sul lihtsam tegutseda koos kui üksi?
4. Miks õpetas Buddha elama üksmeeles ja toetama üksteist?