[√ṭhā + ita (tiṭṭhati) "seisev/püsiv"] 1: (paigal) seisev, püsiv. 2: kõikumatu, vankumatu, kindel. 3: rajanev, põhinev. 4: toetav, tuginev. 5: asuv, paiknev; olev.
- Füüsilist kui ka psühholoogilist tasakaalu ja seisundit kirjeldav termin.
- dhamme ṭhito dhammal rajanev.
- ṭhitamedhā [ṭhita + medhā] kindel/vankumatu arukus; arukusel rajanev/püsiv.
- ṭhitañāṇa [ṭhita + ñāṇa] kindel/vankumatu teadmine; teadmisel rajanev/püsiv.
- ṭhitāsīla [ṭhitā + sīla] kindel/vankumatu kõlblus, rajaneb kõlblusel.