piṇḍapāta

[piṇḍa + pāta] "toidupalakese pudenemine"; almustoit.

• pattapiṇḍapāta [pattapiṇḍa + pāta] almustoidunõu, üks 14.st bhikkhule sobilikust annetusest ehk daanast – Niddesa, Nd2 lk 523.
  
  
• Sünonüümid: piṇḍaka, piṇḍikā