[(1)paḍi+ta] tark (mees). paṇḍita omadusteks on kehaline, kõneline ja meeleline head ja õnne toov käitumine (kāyasucaritena, vacīsucaritena, manosucaritena) – Lakkhaṇasutta AN 3.2.
- paṇḍitavedanīya [paṇḍita + vedanīya] targale/haritule mõistetav.
Targa keha on tekkinud (kāyo samudāgato) mitteteadmisega köidetusest (avijjānīvaraṇa) ja ihaga aheldatusest (taṇhāya sampayuttassa). Targa jaoks on mitteteadmine hüljatud (avijjā pahīna) ja iha eemaldatud (taṇhā parikkhīṇa), kuna ta on teostanud brahmalikku käitumist dukkha õigeks lakkamiseks (sammā dukkhakkhaya). Kui targa keha laguneb, ei pöördu ta teise kehasse jning on vaba uuest sünnist ja sellega kaasnevast leinast, halast, valust, masendusest ja ahastusest – Bālapaṇḍitasutta SN 12.19.
- Antonüümid: apaṇḍita (mittetark, tarkuseta), bāla (lapsik), mūḷha, manda.
- Sünonüümid: ñāṇī (teadja), dhīra (tark), nipaka, nipuṇa, paññapaññavant, paññāṇavant, paññāvant, paṭibhānavant, matimant, matīmant, medhā (arukas), mutimant, mutīmant, vidū (teadja, mõistnu) viññujātika (teadja natuur), viññū (teadlik), sapañña (takusega), sappañña (takusega).