paṇḍaka

[paṇḍu + aka (paṇḍa + ka)] „see, kes on ilma seemneta/munanditeta “; kastraat.

• Sündinud munaditeta või hiljem kastreeritud (kastraat).
• Piltlikult tähendab nõrgukest.
• Hilisema Vabanemisjuhiste kommentaariumi (Vinaya-aṭṭhakathā) Samantapāsādikā („Kõike selgitav“) ptk „Paṇḍaka mungad“ eristatab viite liiki paṇḍakaid:
  1. āsittapaṇḍaka – see, kelle puhul vaibub sisemine ärevus pärast seda, kui ta on suu kaudu vastu võtnud teise inimese suguelundist pärinevat ebapuhtust (tema puhul ei ole pabbajjā ehk ordineerumine keelatud);
  2. usūyapaṇḍaka – see, kelle puhul vaibub sisemine ärevus pärast seda, kui temas on teiste inimeste sugulist läbikäimist nähes tekkinud kadedus või erutus (tema puhul ei ole pabbajjā keelatud);
  3. opakkamikapaṇḍaka – see, kelle seemnesooned või munandid on mingi toimingu või sekkumise tulemusena eemaldatud (tema puhul on pabbajjā keelatud);
  4. pakkhapaṇḍaka – see, kes muutub akusala teo vilja mõjul paṇḍakaks tumeda kuu poole (kahaneva kuu ajal), kuid kasvava kuu ajal tema sisemine ärevus vaibub (tema puhul on pabbajjā keelatud);
  5. napuṃsakapaṇḍaka – see, kes sünnib juba eostumise hetkel suguvõimetuna (tema puhul on pabbajjā keelatud).
• Kui kolm viimast ei ole veel saanud kõrgemat ordinatsiooni, ei tohi neid ordineerida; kui nad on juba saanud kõrgema ordinatsiooni, tuleb nad sanghast välja arvata.
  
  
• itthipaṇḍakā [itthi + paṇḍaka + ā] paṇḍikā viitega naissugupoolele. Üks neljast soost; vt manussa.