Pakudha Kaccāyana

(Pakudha Kātiyāna, Kakudha Kaccāyana, Kakuda Kātiyāna) oli üks kuuest Vana India tuntumast ususekti juhist, kes õpetas igavikulisuse õpetust (sassatavada) (= eternalism), kuna uskus, et inimesed koosnevad seitsmest muutmatust elemendist (maa, vesi, tuli, tuul, kannatused, rõõm ja hing) mis on igavesed, ega mõjuta vastastikku teineteist. Väitis, et teist inimest ei ole võimalik mõõgaga tappa, kuna mõõk lõikab läbi vaid inimese koostisosade vahel oleva ruumi; vt Sandakasutta MN 76; Brahmajālasutta DN 1; Sāmaññaphalasutta DN 2.