paccaya

[pati + √i + *a] 1: (peamine) põhjus, motiiv. 2: (vajalik või lubatud) tarvik, vahend 3: võltuv, toetuv, põhinev. 4: arahantist bhikkhu nimi.

• Bhikkhu tarvikute komplekti kuuluvad neli tarvikut:
  1. rüü (cīvara),
  2. almusnõu (piṇḍapāta),
  3. eluase (senāsana) ning
  4. ravimid ja meditsiinilised tarvikud haiguse puhuks (gilāna-paccaya-bhesajja-parikkhāra)
     – Sāmaññaphalasutta DN 2; Vin Senāsanakkhandhaka Kd 16 jt.