moha

pettekujutlus; hämming, segadus; meeles ilmnev plekk/rüve, mille põhjustajaks on mittearukas tähelepanu (ayoniso manasikāra). Tekstides esineb sageli koos kire (rāga), ahnuse (lobha) ja vihaga (dosa), mis ei võimalda mõista kõrgemat tõde ega astuda virgumise teele. Esimene kolmest tulest, milleks on kiretuli (rāg-aggi), vihatuli (dos-aggi) ja pettekujutlusetuli (moh-aggi) Saṅgītisutta DN 33. Vt rāga; dosa; lobha; kilesa, upakkilesa. amoha [a + moha] pettekujutluseta, üks kolmest oskuslikust juurest; vt tīṇi kusalamūlāni. mohacarita [moha + carita] segaduses natuur, kolmas kuuesest isiksuse tüpoloogiast) kes on vaimses või mõttelises segaduses, teadmatuses või vaevleb pettekujutlusis; vt carita. mohakkhaya [moha + khaya] pettekujutluse hävimine.