amoha

[na + √muh + *a (na + moha)] mitte-pettekujutlus, pettekujutluseta.

• Tähendab soovmõtlemise puudumist ja 8 teadmise omamist, milleks on:
  1. dukkha teadmine (dukkhe ñāṇa),
  2. dukkha tekkimise teadmine (dukkhasamudaye ñāṇa),
  3. dukkha lakkamise teadmine (dukkhanirodhe ñāṇa),
  4. dukkha lakkamisele viiva tee teadmine (dukkhanirodhagāminiyā paṭipadāya ñāṇa),
  5. möödunu [mineviku moodustiste] kohta teadmine (pubbante ñāṇa),
  6. tekkiva/hiljutise [oleviku moodustiste] kohta teadmine (aparante ñāṇa),
  7. nii möödunu kui tekkiva kohta teadmine (pubbantāparante ñāṇa),
  8. põhjusliku sõltuvusliku tekke dhamma teadmine (idappaccayatā paṭiccasamuppannesu dhammesu ñāṇa) – Vibhaṅga, Dukanikkhepa Ds 2.3.2.
• Pettekujutlusest rikutud olendid lähevad uude sündi halvas kohas. Aga pettekujutlust õigesti mõistnud ja selle hüljanud ei naase enam sellesse maailma, st neist saavad mittenaasjad – Mohasutta Iti 3.
  
• Antonüüm: moha; samoha .