loka

[√lok + a] maailm.

• Mingi kindel vormiline või vormideta eksistents; vt bhava, lokadhātu.
• Kolmese maailmade (tiloka) jaotuse kohaselt on olemas:
  1. naudinguline olemasolu (kama-bhava) ehk naudingute maailm (kama-loka), mille sünonüümiks on naudinguelement (kama-dhātu) = olemasolu, kus olendid kogevad viie meele abil naudinguid;
  2. vormiline olemasolu (rūpa-bhava) ehk vormide maailm (rūpa-loka), mille sünonüümiks on vormielement (rūpa-dhātu) = olemasolu, kus olendite teadvus vastab neljale vormidžhaanale; ning
  3. vormitu olemasolu (arūpa-bhava) ehk vormideta maailm (arūpa-loka), mille sünonüümiks on vormituelement (arūpa-dhātu) = olemasolu, kus olendite teadvus vastab neljale vormitule džhaanale – Antarābhavakathā Kv 8.2; Saṅgītisutta DN 33; Vibhaṅgasutta SN 12.2.
• Viiese jaotuse kohaselt on olemas:
  1. niraja maailm (niraya-loka),
  2. loomade maailm (tiracchāna-loka),
  3. peetade maailm (peta-loka),
  4. inimeste maailm (manussa-loka) ja
  5. deevade maailm (deva-loka) – Mahāsīhanādasutta MN 12; Saṅgītisutta DN 33; Gatisutta AN 9.68; Kesisutta AN 4.111 jt; vt bhava.
• loka mõiste (dhamma) viitab kõigele, mis laguneb (lujjati) ja hävineb (paloka), ning milleks on: (1) silm, (2) vorm, (3) silmateadvus, (4) silmakontakt, ning (5) silmakontaktist tekkinud tunne. Sama kehtib ka ülejäänud viie taju (viññāṇa) kohta – Lokapañhāsuttaṁ SN 35.82; Palokadhammasuttaṁ SN 35.84; Samiddhilokapañhāsuttaṁ SN 35.68.
  
  
• paraloka [para + loka] teispoolne maailm (= parattha).
• lokanirodha [loka + nirodha] maailma lakkamine.
• lokanirodhagāminī paṭipadā [loka + nirodha + gāminī paṭipadā] maailma lakkamisele viiv tee (= nibbaana saavutamise tee).
• lokasamudaya [loka + samudaya] maailma tekkimine.
• lokavidū [loka + vidū] maailmade teadja, üks paljudest Buddha epiteetidest; vt lokadhātu.
  
  
• Sünonüümid: āyatana (vald), avacara (vald), bhava (olemasolu), bhūmi (tasand), dhātu (element), visaya (sfäär).