lapana, lapanā

[√lap + ana] "rääkiv"; 1: pomisemine; meelitamine, veenmine (ebaselge või segadusse ajav eneseväljendus). 2: suu. 3: lapanā [√lap + anā] lobiseja.

• lapanaja [lapana + ja] „suus(t) sündinud“ ehk hambad.