adhiṭṭhāna

[adhi + √ṭhā + ana] "peal/kohal/üle seismine"; 1: alus; põhinev; püsimine. 2: lähtekoht; seisukoht; eelarvamus (harv). 3: kindel (kõikumatu, vankumatu).

• adhiṭṭhānapāramī [adhiṭṭhāna pāramī] püsimistäius; üks 10.st täiusest (dasapāramī); vt DVE, I osa, ptk "Buddha varasemad sünnid virgumisolendina (bodhisatta)"; pāramī.
• adhiṭṭhānavasī [adhiṭṭhāna + vasī] püsimise meisterlikkus; abhidhamma kirjeldab džhaanade arendamise etappe 5 meisterlikkuse kaudu (vasīti pañca vasiyo: āvajjanavasī, samāpajjanavasī, adhiṭṭhānavasī, vuṭṭhānavasī, paccavekkhaṇāvasī) – Ñāṇakathā, Nirodhasamāpattiñāṇaniddesa Ps lk 97-98 (lõik 459).
• Neli püsimist (cattāri adhiṭṭhānāni) on:
  1. tarkuses püsimine (paññādhiṭṭhānaṁ),
  2. tões püsimine (saccādhiṭṭhānaṁ),
  3. helduses püsimine (cāgādhiṭṭhānaṁ),
  4. keskenduses püsimine (upasamādhiṭṭhānaṁ) – Dhātuvibhaṁgasutta MN 140; Saṁgītisutta DN 33; Dasuttarasutta DN 34.