Hääldamine ja sõnastik

HÄÄLDAMISJUHISED

Suures osas on paali keele hääldus meie emakeelsele hääldusele sarnane, kuid on ka mõned erinevused.

Pikad vokaalid paali keeles on ā, ī, ū, e ja o (hääldatakse ā = aa, ī = ii, ū = uu; e = ee, o = oo); kui aga e ja o esinevad pikas vokaalis enne topelt konsonanti, hääldatakse need lühikeselt.

Lühikestest vokaalidest ḍ, ḷ, ṇ ja ṭ on suulaehäälikud, neid hääldades puudutab keeleots suulage;

ṁ/ṃ võib muutuda enne teist konsonanti nasaaliks (ṁ/ṃ = n), nt sõna buddhaṃ/buddhaṁ hääldatakse „buddhan“;

nasaalse ñ hääldusele lisandub sageli poolvokaal j (ñā = nja), nt sõna paññā hääldatakse „pannja“ (sarnaselt sõnaga pann + ja).

SÕNASTIK

adinnā [a + dinnā] mitteantud; see, mida põhjendatud usk; arukal põhjusel (= nägepole antud (65, 84, 120, 178) misel) põhinev usk (30) ākāsa (avatud) ruum; õhk, taevas (46, 92, adinnādāna [a + dinna + ādāna] mitteantu 134-136, 139) võtmine; selle võtmine, mida pole antud käest kätte, mida ei ole mungale annetatud akiriyadiṭṭhi [a + kiriya + diṭṭhi] tagajärjetu (65, 84, 120, 178) käitumise vaade (55) adinnādāyin [a + dinna + ādāyin] mitteantu akusala [a + kusala] mitteoskuslik, oskavõtja ehk see, kes võtab, mida pole antud matu (49, 55, 66, 72, 78, 84, 110, 116, 120, (= varas) 123, 127, 128, 153) adosa [a + dosa] mitteviha, vihatus (41, 72, akusalamūla [a + kusala + mūla] mitteos120, 123) kuslik juur ehk oskamatu juur (66, 123, 127) adukkhamasukhāvedanā [an + dukkha alābhaka [a + labhaka] mitte saama, kaota+ ma + sukhā + vedanā] ei kannatuse ega ma (39) õnne tunne (93) allika [alla] määrdumine, rüve; klammerduāgama [ā + gama] tulemine (lähemale või mine; kinnitumine (= allīyati) (21, 52) tagasi); naasmine, tulemus; ressurss; tekst, pühakiri, kaanon; reegel, tava, praktika, alobha [a + lobha] mitteahnus, ahnusetus distsipliin, kuulekus; tähendus, mõistmine; (41, 72, 120, 123) (võlgade) tasumine; (vahele)lisatud konsoamoha [a + moha] mittepettekujutlus, petnant või silp (127) tekujutlusetus, pettekujutluse puudumine (41, 72, 76, 96, 120, 123) āgata [ā + gam + a] (tagasi) tulnud, (kohale) saabunud: kohal; üle/kätte antud; õppinud amūlakasaddhā [a + mūlaka + saddhā] (17, 21, 22, 31, 45, 62) alusetu usk (30) āhāra toit, toide (78, 93, 111) anāgāmin (m), anāgāminī (n) [an + āgāmi(n)] mittenaasja (56, 83, 151, 153, āhārepaṭikkūlasañña [āhāre + paṭikkula + 155) saññā] toidu ebameeldivusetaju (140) anāgata [an + āgata] mitte veel (tagasi) ahetuapaccayadiṭṭhi [ahetu + apaccaya + tulnud või kätte jõudnud; tulevik (63) diṭṭhi] põhjuseta ja tingimuseta vaade; vääruskumus, mille kohaselt kõik tunded, mida ānāpānasati [ānā + pāna + sati] sisse ja inimene kogeb on põhjuseta ja tingimuseta välja hingamise teadlikkus või teadvustami(= fatalism) (55) ne (131, 181) ahimsa, avihiṁsā [a + vihiṁsa] mittejulmus, anappaka [an + appaka] mitteväike = vägivallatus; mitte kahjustama või vigastasuur(em); oluline (126) ma (57-58, 84) anatta [an + atta] mitte-mina, minatus, ajjhatta [adhi + attā (ajjhattaṁ)] isiklik; peromaolemusetus (41, 47, 100, 101-105, 140, sonaalne; seotud minaga (135, 139) 141, 147, 169) ākāraka [ākāra + ka] põhjus; tingimus; anavajja [an + avajja] mittelaiduväärne, ilmnemine (128) laitmatu (78, 169, 172) aṇḍa muna; munandid; veekott (66) ākāravant [ākāra] põhjust omama, mõistlik, põhjendatud (30) aṇḍaja [aṇḍa + ja (jāti)] munast põlvnenud (66) ākāravatisaddhā [ākāra + vati + saddhā]

āneñjabhisaṅkhāra [āneñja + abhi + anussati [anu + sati] meelespidamine, meesaṅkhārā] kõigutamatud moodustised (95, nutamine, teadlikuks saamine (19, 20, 82, 107) 138, 145, 171) āṇeñjatā, āneñjatā [āneñja] liikumatus; anuyoga [anu + yuj] (enese) sidumine, häirimatus; läbimatus; segamatus; kõigutaandumine, pühendumine, rakendamine; matus, vankumatus (95, 107, 110, 146) praktika, harjutus, teostus (19, 21, 22, 52) anesanā [an + esanā] sobimatu (68, 84) apacāyana [apa + cāy] austamine (125) anicca [a + nicca] püsitu, mittepüsiv (41, 77, apara [apa] teine, veel üks, täiendav, lisan90, 92, 100, 102, 103, 105, 111, 131, 140, duv, järgmine, järgnev (151-153, 155, 171) 141, 147, 169) apāya äraminek, lahkumine; (olulise) aniccatā [anicca] püsitus, mittepüsivus (92) kaotus; eraldumine; langus; leke, (vee) väljavool; kõlbeline mandumine; hukatus; ānisaṁsa [ā + ni + saṁsa] tasu (68, 131) ebaõnn. Apaaja on üks sansaara (saṁsāra) neljast õnnetust tasandist (110) anubodha [anu + budh] (teostunud) virgumine; mõistmine, arusaamine, teadmus, āpodhātu [āpo + dhātu] vee-element (= äratundmine, taipamus (53, 83, 139) sidusus) (92, 93, 97) anumodana [anu + modana] „vastavalt appanāsamādhi [appanā + samādhi] kinmaitsele”, st rahulolu, tänuavaldus kas kinginistunud keskendumine (= jhāna) (83, 133) tuse vastuvõtmisel või peale sööki; tänulikkuse väljendamine, õnnistuse lausumine appiya [a + piya] ebameeldiv, (125, 126) mittearmas(tatud) (90) anupādā [an + upādiyati (upa + ā + dā) = appiyehi sampayoga kokkupuude ebaanupādāya] ei omista endale, ei suhtu kui meeldivaga (37, 38) enda omasse; ei haara, ei hoia kinni (156) apuññabhisaṅkhārā [a + puñña + abhi + anupada [anu + pada] järgnev värss, sõnasaṅkhāra] mittepälvimuslikud moodustised sõnalt; järgnev samm; (üksteise) taga asuv (95, 107) või teineteisele järgnev (156) arahant arahant; vääriline; Buddha epiteet; anupādisesanibbānadhātu [an + upāsee, kes on jõudnud Buddha poolt õpetadisesa + nibbāna + dhātu] olemasoluga tud aaria teed järgides aaria isiku kujunemimitteseotud ehk jäägita vaibumise element se viimasesse (neljandasse) etappi (19, 23, = arahandil viie koostisosa lakkamise ehk 41, 46, 48, 53, 56, 83, 110, 128, 150, 151, keha surma järgne lõplik vaibumine (pari153, 154-156, 158, 161, 173) nibbāna) (154) arahattamagga [arahatta + magga] arahananupassanā [anu + passati] (üle) vaatlemidi tee (18, 128, 154) ne, (tähelepanelik) vaatlus,  kaalutlemine, mõtisklemine (75, 80, 85, 137, 147) ārammaṇa stiimul (vastab kuuele meele), keskendusobjekt (46) anuppādāya [an + uppādāya] mitte tekkinud/ilmnenud/esile kerkinud (72, 84) ariya aarija; üllas (19, 20, 21, 27, 36, 37, 40, 44, 45, 47, 49, 52, 56, 76, 81, 84, 135-137, anuppanna [an + uppanna] mitte (uuesti) 139, 145, 147, 149, 151, 154, 155) sündinud, mittetekkinud, mitte esile kerkinud (72, 84, 85) ariya aṭṭhangika magga [ariya aṭṭha + angika/aṅgika magga] aarija kaheksaosaline anurakkhā [anu + rakkhā] valvamine, kaitstee (47, 52, 84, 137, 139, 145) mine, säilitamine (73)

ariyamagga [ariya + magga] aarijatee atakkāvacara [a + takka + āvacara] väljas(151, 154) pool mõtlemist ja loogikat asuv (45) ariyapuggala [ariya + puggala] aarija(lik) atipāta [ati + pat] rünnak; vt ka pāṇātipāta isik (149, 155) (65, 84, 120, 178) ariyasacca [ariya + sacca] aarija(lik) tõde atta [ā + d + ta] mina (41, 56, 98, 100, 101, (36, 37, 40, 44, 45, 47) 102, 104, 147, 148) arūpa [a + rūpa] mittevormiline, vormita, attadiṭṭhi [atta + diṭṭhi] minavaade (41, 55, kujuta (19, 41, 110, 132, 135-137, 139, 151, 75, 77, 100) 152, 155) attakilamathānuyoga [atta + kilamatha + arūpabhūmi [a + rūpa + bhūmi] vormita anu + yoga] enesevaevamisele andumine tasand (= arūpāvacara) (41, 110, 151) (19, 22, 52) arūpajhāna [a + rūpa + jhāna] vormita attan aatman, „mina ise“; animistlikus hindžhaana (19, 132, 135, 136, 137, 151) dufilosoofias tõeliseks ja hävimatuks peetav inimese olemus ehk „mina“ (41, 56, 98, 104) arūparāga [a + rūpa + rāga] vormita vallaga seotud kirg (151, 152, 155) attavāda [atta + vāda] minaõpetus (110) asaddhamma [a + sa + dhamma] mitteattha (kõlbeline) heaolu, õnnistus (tõlgenõige või mittehea dhamma; halb seisund, dus sõltub kontekstist) (17) soovimatu olukord; õpetuse kontekstis see, aṭṭhangika magga [aṭṭha + angika/aṅgika mis ei vasta "Tipitakas" talletatud Buddha magga] kaheksaosaline tee (47, 52, 84-85, algõpetusele (42, 43) 137, 139, 145) asaṁvara [a + saṁvara] mitteohjamine, atthi [as + a + ti] olla (olemas); olevik (tinkontrolli puudumine, mittevalitsemine (42, gimus) (17, 19, 26, 46, 56, 68, 90, 127, 135, 43, 168, 169, 172) 148) asankhata [a + sankhata] mittetingitud, aṭṭhika [aṭṭhi] luu; skelett (74, 140) mitte kokkupandu (= nibbāna) (45) avecca [ava + i + tvā] (kindlalt) mõistnud, āsava tulv; teadvusvoog, mis on plekkide/ (täiuslikult) läbistanud; teadmus (30) rüvede (saṅkilesikā) looja ning kõrgema teadmise ja taipamise esile kerkimise taaveccappasāda [avecca + pasāda] teadkistaja (16, 19, 20, 45, 56, 63, 82, 113-115, muspõhine usk/selgus (30) 125, 127, 145, 152, 154, 171, 172) avihiṁsāsaṅkappa [a + vihiṁsā + āsavakkhaya [āsava + khaya] tulvade lõpsaṅkappa] mittevägivaldne mõte või mõtlepemine (20, 45, 82, 113, 145, 171, 172) mine (58, 84) assāda [ā + sāda] maitse, magusus; meelavihiṁsāvitakka [a + vihiṁsā + vi + takka] div rahulolu, nauding (104, 120) mittevägivaldne mõte (57) assattha [ā + sasa + ta] viigipuu, mille all avijjā [avijjā] mitteteadmine, teadmatus Buddha virgus; bodhipuu ehk virgumispuu (20, 39, 41, 43, 44, 54, 68, 77, 84, 89, 107, (19) 113, 115, 151, 152, 155) asubha [a + subha] ebapuhas, mittemeeldiv avijjāsava [a + vijja + āsava] mitteteadmis(26, 41, 131, 140) tulv (115, 152) asubhabhāvanā [a + subha + bhāvanā] avippaṭisāra [a + vippaṭisāra] kahetsuseta, ebapuhtuse [taju] arendamine (= 9 laipa + süümepiinadeta (67, 68) skelett) (26)

uue sünd (40-43, 45, 54, 61, 110, 113, 115, āvuso sõber; noorema bhikkhu või ilmiku 152, 154) poole pöördumise viisakas vorm (vanema bhikkhu poole pöördumisel tuleb kasutada bhāvanā [bhu] tulema, saama; [või teguväljendit bhante ehk Auväärne) (88, 130) sõnast bhāveti] arendama, suurendama, harima (26, 73, 77, 79, 82, 83, 124, 125, avyākata [a + vyā + kata] ebamäärane; 130, 131, 137, 145-147, 149) mittevastatav, mitteselgitatud, mittekuulutatud (46) bhavanirodha [bhava + nirodha] olemasolu lakkamine ehk olemasollu tulemise ja avyāpāda [a + vyāpāda] mittekuritahtlik, uute sündide lakkamine (45) kuritahtlikkuse puudumine (58, 84, 131) bhavāsava [bhava + āsava] olemasolutulv āyatana [ā + yam] alus, baas (46, 54, 76, (115, 152) 77, 92, 95, 99, 108, 113, 134-137, 139, 145, 147) bhavataṇhā [bhava + taṇhā] olemasoluiha ayoniso [a + yoniso] mittearukas, arutu (42, (40, 41, 43) 43) bhikkhu bhikkhu, Buddha munk (16, 23, āyu eluiga, pikaealisus (128) 25, 31, 52, 54, 56, 62, 77, 78, 81, 116, 121, 135, ,136, 141, 142, 159, 173, 180, 181) bāhirāni välimine (95, 99) bhikkhunī bhikkhuni, Buddha nunn (25, bāhirāni āyatanāni välimine tajualus (95, 52, 159, 173) 99) bhūmi [bhavati] (olemasolu või teadvuse) bāla lapsik; noor (alla 16 a); uus, varajane tasand (41, 110, 127, 145, 147, 151) (31) bhūta, bhūtā, bhūtāni [bhu + a (bhavati)] bala jõud, vägi, võime(kus), tugev(us), kasvanud, tekkinud, olemasollu tulnud; mõju(kus); armee, sõjavägi; hallvares (56, ilmnenud; (elus)olend või elusloodus; elutu 62, 128, 138, 145) element, nt neli suurt elementi (mahābhūtāni); olemasolev, nii nagu on, tõelus, bandhu (ainsuses) sugulane, lähedane (54, tõelusele vastav (16, 21, 45, 55, 62, 63, 67, 114, 117) 68, 81, 92, 93, 100, 102, 108, 146) bhaddaka [bhadda] hea, hea omadusega; bīja seeme, idu, seemnevedelik, kudu; austatud, kõrge mainega; väärtuslik (74, element (119) 181) bīja niyāma [bīja + niyāma] seemne (ehk bhagavant, bhagavat [bhaga] Ülim; üks orgaaniline) seaduspära (119) paljudest Buddha epiteetidest (17, 32, 142, 161, 176) bodhi 1. [budh] (Buddhale omased kõrgemad, ülemaised) teadmised; virgumine. 2. bhāṇaka [bhāṇati] retsiteerija, teksti kordaja virgumispuu (viigipuu, Ficus religiosa), mille (23) all Gotama Buddha saavutas Buddhagāya’s kaheksa teadmist ja lõpliku virgumise (16bhanga laiali lagunemine, purunemine, 20, 36, 53, 92) katkemine, lõppemine (118) bodhisatta [bodhi + satta] virgumisolend, bhante viisakas, austust avaldav pöördukellest saab Buddha. Gotama Buddha on mine, nagu ka Auväärne, Austusväärne (67, nimetanud bodhisattaks vaid (1) iseennast, 68) (2) neid, kes said buddhaks enne teda ning bhava [bhavati] „tulemine“, olemasolu (3) Metteyya’t, kellest saab järgmine budd(seisund), ellu ehk olemasollu tekkimine, ha (17, 18, 19, 21, 162)

cattāri mahābhūtāni neli suurt elementi bojjhaṅga, bojjhanga [bodhi + aṅga/ anga] virgumisosa (43, 73, 74, 76, 77-79, (93) 115, 139, 145) cattāro, catu (number) neli (36, 43, 49, 53, 73, 76, 81, 82, 84, 108, 115, 130, 133-138, brahmacariya [brahma + cariya] brahma141, 146, 151, 170, 172, 181) lik (jumal Brahmā’le kohane) käitumine; termin, mis tähistab püha ja kõlbelise cattāro ariya saccā neli aari tõde (36, 49, eluviisi järgimist. Buddha õpetuse konteks76, 81) tis hõlmab ilmalikust loobumist, dhamma õppimist, kõlbluse järgimist, meele arendacatudhātuvavatthāna [catu + dhatu + mist ja virgumisele püüdlemist (171) vavatthāna] nelja elemendi analüüs (141) brāhmaṇa [brahma] braahman (47, 160) catutthajjhāna [catuttha + jhāna] neljas džhaana (82, 85, 130, 133, 134, 136, 170, brahmavihāra [brahma + vihāra] brahmavi172) haara, jumal Brahmā elupaik (137, 145) cetanā tahe (oskuslik või mitteoskuslik) (40, Buddha [bujjh] Mõistnu, Virgunu. Gotama 95, 107, 108, 116, 119, 120), vt ka taṇhā, puhul kirjutatakse suure algustähega, teiste chanda buddhade puhul väikese algustähega (17) cetasika „kuulub ceto (= citta) ehk teadvubuddhadhamma [buddha + dhamma] se juurde“, meeletegur; meeleline (mooBuddha antud dhamma ehk õpetus, tõde dustis), kehalise (kāyika) vastand. Koos (16, 158) teadvusega (citta) tähistab meelt (mano, mana) üldises mõttes ja meele juurde buddhi [budh] tarkus, mõistus, arukus (142, kuuluvat, k.a kõiki meele omadusi ning 144) tegureid (45, 72, 92, 96, 132) buddhicarita [buddhi + carita] mõistuslik cetasikadukkhavedanā [cetasika + iseloomutüüp (142, 144) dukkha + vedanā] meeleteguripõhine (st meeleline) kannatustunne (88) bujjhati [budh + ya] mõistnu; tark; virgunu (17) cetasikāsukhāvedanā [cetasikā + sukhā + vedanā] meeleteguripõhine (st meeleline) byāpāda [vy + ā + pad] kuritahtlikkus, paõnnetunne (93) hatahtlikkus, vastumeelsus (= vyāpāda) (57) cetasikavedanā [cetasika + vedanā] meecakkhu silm (20, 63, 82, 93, 96-99, 108, leteguripõhine (st mentaalne) tunne (93) 171) cetopariya [ceto + pariya] meele läbistamicakkhusamphassajāvedanā [cakkhu + ne (meeles toimuva nägemine) (82, 171) samphassa + vedanā] silmakontaktile vastav tunne (99) cha (number) kuus (76, 77, 95, 99, 109, 143) cāra [car] liikumine, kõndimine, käimine; chanda (oskuslik) soov (saavutada) (41, 96, liikumis- või tegutsemisprotsess (26, 62, 65, 116, 138), vt ka taṇhā, cetanā 78, 84, 110, 121, 132-135, 178) citta teadvus kui tajuteadvus ehk teadlikkus carita [cāreti, carati] iseloomutüüp (harjuobjektist (45, 92, 119) muspäraselt) teostatud; vaadeldud, täheldatud; minev, ringiuitav; tegevus, käitumicittakilesa [citta + kilesa] teadvuse plekk ne; iseloom; elu, elamine (142, 143) ehk reostus, rüve (46) cariya, cariyā [car] teguviis, käitumine, citta niyāma [citta + niyāma] teadvuse seisund (65, 67) seaduspära (119)

dhammadesanā [dhamma + desanā] cittānupassanā satipaṭṭhāna [citta + anudhamma õpetamine, selgitamine, mõtestapassanā sati + paṭṭhāna] teadvuse vaatlemimine ja selle üle mõtlustamine (125) ne ja teadlikkuse loomine (75, 80, 85) cittasaṅkhāra [citta + saṅkhāra] teadvuse dhamma niyāma [dhamma + niyāma] moodustised (95, 107) dhamma ehk korra või normi seaduspära (119) cittavipallāsa [citta + vipallāsa] teadvuse moonutused (41) dhammānupassanā satipaṭṭhāna [dhammā + anu + passanā sati + paṭṭhāna ] dhammacittekaggatā [citta + ekaggatā] teadvuse de vaatlemine ja teadlikkuse loomine (75, ühtesuunatus (133) 80, 85) cīvara (munga) rüü (25) dhammasavana [dhamma + savana] dhamma kuulamine (125) corakathā [coraka + kathā] varastest ja röövlitest rääkimine (61) dhammataṇhā [dhamma + taṇhā] dhammaiha, ihalus meelt erutavate ideede, dāna [dā] annetus, kink; annetamine, kinkimõttekonstruktsioonide, intellektuaalsete mine, heategevus (124-126, 128) teadmiste jms järele (109) dasa (number) kümme (45, 62, 119, 123, dhātu element (63, 78, 92, 93, 97, 141, 154) 140, 150, 152) dibba [deva] deevalik, jumalik; taevalik; dāsa ori (44) kuulub deevadele; üleloomulik, imeline (20, 82, 171) dassana [dassati] vaatamine, nägemine, märkamine (64, 67, 68, 113, 146, 148) dibbacakkhu [dibba + cakkhu] taevane silm (kaugelenägemine) (20, 82, 171) dāyāda pärand (54, 117) dibbasota [dibba + sota] taevane kõrv deva [div] deeva, jumal, jumalus (20, 27, (kaugeltkuulmine) (82, 171) 29, 32, 110, 116, 127, 128) dinna [dadāti] antud; andmine (65, 84, 120, devaloka [deva + loka] deevade ehk juma178) late maailm (110, 116, 127, 128) diṭṭhi vaade (16, 29, 32, 39, 41, 42, 47, 48, dhamma, dhammā [dhar (hoidma, toeta52, 53, 55, 56, 75, 77, 84, 89, 96, 100-102, ma; see, mis moodustab aluse ja toetab)] 107, 122, 123, 125, 148, 150, 152, 153, 155, (1) ainsuses (dhamma): ajaloolise Buddha 168) Gotama antud algõpetus; asjade tõeline olemus; seaduspära ehk toimimispõhidiṭṭhāsava [diṭṭhi + āsava] vaatetulv (115, mõte; kannatusest vabanemise tee (= 152) arahandiks saamine, mis on Buddha antud dhamma ainus eesmärk); kõlblus või eetika diṭṭhivipallāsa [diṭṭhi + vipallāsa] vaate(õpetus kõlblusest); kõlbeline, hea ja osmoonutus (41) kuslik käitumine; eetiline õiglusõpetus (nt kümme kuninga dhammat). (2) mitmuses diṭṭhupādāna [diṭṭhi + upādāna] (spekula(dhammā): meelesisene objekt või nähtus, tiivsesse) vaatesse klammerdumine (109) nt keskendumisel tekkiv märk vm kujutis (nimitta); meeleseisund või selle seisundi domanassa [du + mana + ssa] pahameel, kvaliteet; olemus või omadus; meeleväline kurvameelsus (38, 54, 93, 135) objekt või nähtus üldisemas mõttes; mingi domanassavedanā [do + mana + ssa + välise vormiga seotud printsiip. Dhamma vedanā] pahameele ehk kurvameelsuse või on kõikide meelesiseste ja meeleväliste obmasenduse tunne (93) jektide ning nähtuste koondtermin (21, jm)

gāthā salm, värss, stroof, luulerida, poeem dosa viha (40, 42, 44, 66, 72, 90, 96, 120, (180) 123, 142, 143, 153, 158) ghāna nina (92, 93, 95-97, 99, 108) dosacarita [dosa + carita] vihane iseloomutüüp (142, 143) ghānasamphassjā vedanā [ghāna + duccarita [du + carita] halbatoov käitumisamphassjā + vedanā] ninakontaktile vastav ne/tegutsemine (42, 43, 68, 84, 110, 120) tunne (93) dukkha [du + kha = ākāsa] dukkha, kannaghānaviññāna [ghāna + viññāna] ninateadtus, valu, ahistus, vaev (88, jm) vus (lõhnataju) (96, 97, 99, 108) dukkha ariyasacca [dukkha ariya + sacca] hetu põhjus, tingimus, alus (= paccaya, kannatuse aarija tõde (36) mūla) (29, 55, 63, 152) dukkhadukkhatā [dukkha + dukkhatā] icchita [isu + ta] soovitud, ihaldatud, igatkannatuse (psüühiline + füüsiline) kannatus setud (39) (88, 89) idappaccayatā [ida + paccaya + tā] omab dukkhanirodha ariyasacca [dukkha + tingimuslikku tekkepõhjust; põhjuslikult nirodha ariya + sacca] kannatuse lakkamise tingitud, seotud põhjusega ja sellest johtuv aarija tõde (36, 44) (41) dukkhanirodhagāminī paṭipadā iddhi [idha + ti] üleloomulik; 2. jõukus, edu; ariyasacca [dukkha + nirodha + gāminī hiilgus; suurepärane omadus või tunnus; paṭipadā ariya + sacca] kannatuse lakkamipotentsiaal; saavutus (20, 82, 138, 145, 171, sele viiva tee aarija tõde (36, 47) 172) dukkhasamudaya ariyasacca [dukkha + iddhividhā [iddhi + vidhā] 1. üleloomulik samudaya ariya + sacca] kannatuse tekkivõime, mida valdavad deevad ja keskendust mise aarija tõde (36) (nt kümmet kasinat) harjutavad bhikkhud (20, 82, 171, 172) dukkhavedanā [dukkha + vedanā] kannatuse tunne; kehaline valutunne (88, 93) indriya võime; meeleorganite, keha talitluse, teadvuse ja virgumisega seotud dutiyajjhāna [dutiya + jhāna] teine džhaapsühhofüüsilised võimed (42, 43, 56, 63, na (82, 85, 130, 133, 136, 170, 172) 92, 98, 138, 145, 153, 154, 169, 172) ehipassika [ehi + passa + ika] vaatama ja indriyasaṁvara [indriya + saṁvara] võimenägema (30, 32) te ohjamine (42, 43, 169, 172) eka (number) üks (53, 137) issara [īsa + ara / īsa + sara] 1. isand, valitseja. 2. issand (jumala/deeva epiteet), ekaggatā [eka + gatā] ühtesuunatus, meekõrgeim loovjumalus/deeva = Brahmā (29, le ühte punkti fokusseeritud keskenduse 55) seisund (= samādhi) (19, 96, 130 ,133, 134) issaranimmāna [issara + nimmāna] issandgāmin [gam (gacchati)] minek, kõndimine; looja (29, 55) viiv, juhtiv (36, 47, 63, 92, 107) issaranimmānahetudiṭṭhi [issara + nimmāgandha lõhn (61, 92, 94, 95, 97, 99, 109) na + hetu + diṭṭhi] issandlooja vaade, mille kohaselt on kõige loojaks jumal (= teism = gandhataṇhā [gandha + taṇhā] lõhnaiha vale vaade) (55) (109) ittha siin, selles maailmas ehk olemasolus gata [gam (gacchati)] eemale läinud, suun(46, 171) dunud; saabunud (21)

itthatta [itthī + tta] naiselikkus (92) kāmāsava [kāma + āsava] naudingutulv (115, 152) itthattāya [ittha + tta] kui see (171) kāmasukha [kāma + sukha] naudinguõnn itthindriya [itthi + indriya] naiselikkuse (21, 52) võime (92) kāmasukhallikānuyoga [kāma + su + jalābu üsa, emakas; embrüo; platsenta (66) khallika (kāma + sukha + allika) + anu + yoga] naudinguõnnele andumise jooga jalābuja [jalābu + ja (jāti)] emakast ehk ehk praktika (21, 52) üsast sündinud (66) kāmataṇhā [kāma + taṇhā] naudinguiha jarā [jarati] vanadus (37, 54, 91, 92, 110, (40, 41) 111, 113, 115) kāmesu micchācāra [kāmesu micchā + jāti [jana + ti] sünd (19, 37, 54, 91, 110, cāra] naudingut pakkuv vale käitumine (65, 113, 115, 171) 84, 121, 178) jhāna [jhāyati] 1. džhaana; järk-järgult kamma [karoti] (sansk karma) kamma, tegu; süvenevate keskendumisastmete nimetus. teo ja tagajärje seaduspära (40, 53, 71, 95, 2. tulekahju, (ära) põle(ta)ma. (19, 81, 83, 96, 107, 110, 116-120, 124, 126, 158) 133, 146) kamma niyāma [kamma + niyāma] teoseajhānaṅga [jhāna + aṅga] džhaana osa duspära (119, 120) (132, 134) kammaññatā [kamma] töödeldavus, kohaljīva hing (hinduismis), elu(viis) (41, 52, 68, dumisvõime (92) 84, 98, 104) kammassakatā [kamma + sakatā] teo jivhā keel (92, 93, 95-97, 99, 108) olemus (53, 84)

kammaṭṭhāna [kamma + ṭhāna] keskendusjivhāsamphassajā vedanā [jivhā + sampobjekt; tööpind; hilisemates tekstides hassajā + viññāna] keelekontaktile vastav keskendumise objekti tähistav termin (143, tunne (93, 97) 145, 147) jivhāviññāna [jivhā + viññāna] keele-teadkammavipāka [kamma + vipāka] teovili vus (maitsetaju) (96, 97, 99, 108) (53, 116, 119, 126) jīvita [jīvati] elu; elusolev; eluiga; eluaeg; kāmūpādāna [kama + upādāna] naudinguelamine (17, 110) tesse klammerdumine (109) kadala (jahu)banaanipuu (101) kappiya [kappa] sobilik, (nõuete)kohane; seadusele või reeglitele või juhistele vastav; kāma (tajudega kogetav) nauding; tajuvald; sobiv (128) naudingut pakkuv objekt (21, 40, 41, 44, 52, 57, 110, 115, 120, 131, 136, 151-153, 155) kappiyakāraka [kappiya + kāraka] „see, kes teeb sobivaks“ ehk muudab munga kāmabhūmi [kama + bhūmi] naudingu jaoks reeglite kohaselt vastuvõetavaks (126) tasand (41, 110) karaṇīya [karoti] (mida) tuleb, tuleks või on kāmacchanda [kama + chanda] naudinguvaja teha, peaks olema; tegema, käsitlema; soov (131) tegevus, toiming; kohustus (142, 171) kāmarāga [kama + rāga] naudingukirg karunā, karuṇā kaastunne (96, 131, 137) (151-153, 155)

karuṇabhāvanā [karuṇa + bhāvanā] kaaskilesa plekk, rüve, reostus, risu; oskamatu tunde arendamine (131) teadvusseisund, mis on kannatust (dukkha) ja uusi sünde põhjustavate tegude (kamma) kasiṇa kasina (tõhus keskendumisobjekt allikas (16, 46, 63, 123, 154) džhaana saavutamiseks) (74, 140, 141, 143145, 173) kilesaparinibbāna [kilesa + pari + nibbāna] plekkide lõplik vaibumine; arahandi kata [kara + ta (karoti)] tehtud, loodud, lõpeeluajal saavutatud virgumine (154) tatud, täidetud (53, 55, 84, 124, 130, 171) kiriya [karoti] tegemine, sooritus; tegevus; kathā [kath] kõne, vestlus, jutt, arutlus (61, aktiivsus (124) 62, 64, 163) kuhanā [kuhana = kuhaka] pettus, petlikkāya keha (aineline või meeleline) (37, 55, kus, kelmus, silmakirjalikkus; ähvardav (68, 75, 77, 79, 80, 85, 92-97, 99-101, 107-109, 70, 84) 116, 120, 137, 150, 152, 153, 155, 168, 171) kukkucca [kud + kicca] mure, kahetsus kāyakamma [kāya + kamma] kehaga (131) loodud tegu ehk kamma; kehaline tegevus, mis loob sellele teole vastava vilja (vipāka) kula, kulā pere, suguvõsa; hõim; seisus (116, 120, 168) ehk sotsiaalne kast (17) kāyānupassanā satipaṭṭhāna [kāya + anukusala oskuslik (virgumise suhtes); sünnis; passanā sati + paṭṭhāna] keha vaatlemine ja kohane; hea, õige; heaolule kaasaaitav (48, teadlikkuse loomine (75, 80, 85) 55, 72, 116, 120, 126) kāyasamphassajā vedanā [kāya + sampkusalakamma [kusala + kamma] oskuslik hassa + jā + vedanā] kehakontaktile vastav tegu (110, 124) tunne (93, 97) kusalamūla [kusala + mūla] oskuslik juur kāyasaṅkhāra [kāya + saṅkhāra] kehamoo(123) dustised (95, 107) lābha [labh] (kasu) saamine; omandamine, kāyaviññāna [kāya + viññāna] kehateadvus valdamine (37, 70, 168, 172) (96, 97, 99, 108) lābhena lābha omakasu saamise eesmärgil kāyikadukkhāvedanā [kāyika-dukkha-veandma või vastu võtma (70) danā] kehaline kannatustunne (88, 93) lahutā [lahu + tā] kergus, ujuvus, liikuvus kāyikāsukhāvedanā [kāyikā + sukhā + (92) vedanā] kehaline õnnetunne (93) lakkhaṇa [akkhī + ṇa] omadus; tunnus (20, kāyikavedanā [kāyika + vedanā] kehaline 103, 146) tunne (93) lapana pomisemine, ebaselge, segadusse khandha [khanu + dha] kogum(ik), kõik ajav eneseväljendus; suu (70) mis sisaldub ühes; mass, (jäme) aine; kere (mehe või looma suurem kehaosa nagu lobha ahnus (40, 42, 66, 72, 89, 90, 96, 120, selg või õlg); (puu)tüvi (39, 58, 76, 77, 88, 123, 153) 91-94, 96, 97, 147, 159) loka maailm (32, 61, 63, 110, 116, 126-128, khīṇa [khīyati] hävinenud, hukkunud; (ära) 140, 141) kulunud, ammendunud (154, 171) lokiya maine (56, 83) kilamatha [kilamati] väsimus, kurnatus (19, lokuttarā maistületav (56, 83) 22, 52)

micchādiṭṭhi [micchā + diṭṭhi] vale (ekslik, magga tee (18, 47, 48, 52, 56, 83, 84, 127, tegelikkusest hälbinud) vaade (16, 39, 48, 128, 137, 139, 145, 148, 150, 151, 154) 122) maggasacca [magga + sacca] teetõde (83) micchājīva [micch + ājīva] vale eluviis (68, mahaggata [maha + gata] suureks läinud; 84) ülenenud, avardunud; suursugune (76) middha loidus (96, 131) majja [mad, mada, madya] alkohol; joovet tekitav jook (69, 179) mihita naeratus (102) majjhekalyāṇa [majjhe + kalyāṇa] keskel mihitapubbangama [mihita + pubba + hüveline (172) anga] alati naeratav (Buddha kirjeldus) (102) majjhima keskmine, keskel asuv (22, 52, 160, 169) moha pettekujutlus; meeles ilmnev plekk, rüve, mille põhjustajaks on mittearukas majjhima paṭipadā [majjhima + paṭipadā] tähelepanu (ayoniso manasikāra) (40, 42, kesktee (22, 52) 44, 56, 66, 72, 76, 89, 90, 120, 123, 142, 143, 153, 158) maṁsa liha (69,) mohacarita [moha + carita] pettekujutlusemāna uhkus (96, 123, 151, 152, 155) ga iseloomutüüp (142, 143) manasikāra [mana + karoti] tähelepanu (42, mokkha [muc (= mocana)] vabanemine 43, 96, 108) (16, 22, 62, 63, 139, 145) mano, mana, manas meel (98, 99) muditā [mudu] kaasrõõm (96, 131, 137) manokamma [mano + kamma] meelega muditābhāvanā [mudita + bhāvanā] kaasloodud tegu (= mõte, idee) (116, 122) rõõmu arendamine (130) manosamphassajavedanā [mano + sampmudutā pehmus, vormitavus, plastilisus hassaja + vedanā] meelekontaktile vastav (92) tunne (99) mūla juur; päritolu, allikas; algus; (alg)põhmanoviññāna [mano + viññāna] meelejus (väärtus, raha, tegu) (66, 81, 123, 127) teadvus (96, 97, 99, 108) muni [muna + i] pühamees, tark, arukas manussaloka [manussa + loka] inimeste (17) maailm (110, 116, 127) musā vale, väär; tõe (sacca) vastand (60, maraṇa surm (37, 55, 91, 110, 111, 113, 84, 121, 179) 140) musāvāda [musā + vāda] vale rääkimine, mātāpitaro [mātār + pitar] ema-isa (28) valetamine (60, 84, 121, 179) mātar ema (28) nāmarūpa [nāma + rūpa] nimi ja vorm (54, 58, 98, 108, 111) mātikā jaotus, loetelu, loend, register (24, 163) ñāṇa [jānāti] teadmine; läbinägemise arendamise (vipassanā bhāvanā) teel saavutamettabhāvanā [metta + bhāvanā] sõbraliktud taipamispõhine teadmine (20, 63, 64, kuse arendamine (130) 113, 145, 146, 148, 153, 170-172) micchā [mithū] vale (16, 22, 39, 48, 62, 65, nandi nauding, rõõm (40) 68, 84, 116, 121, 122, 178)

nivāsa peatumine, elukoht, puhkepaik, elunāpara [na + apara] ei midagi enamat ase; elamine, varjupaik (19, 20, 63, 82, 171) (171) niyāma (loomulik) seaduspära, kord (93, natthi [na + atthi] see ei ole, seal pole; 119, 120) millegi puudumine (19, 26, 90, 135, 148) opapātika [upa+pad (upapatti)] ilma nähnekkhamma [nis + kamati (nikkhamati)] tava põhjuseta (nt vanemateta) tekkimine maisest elust loobumine (45, 57, 58, 84) või põlvne-mine; iseeneslik olemasollu ilmnemine (66) nevasaññānāsaññāyatanabhūmi [neva + saññā + na + asañña + āyatana + bhūmi] ei orambhāgiya [ora + bhāga + iya (bhāgiyāteadvuse ega mitteteadvuse tasand (145) ni)] osa madalamast; kuulub naudingute (kāma) valda (150, 152) nibbāna [ni + vana (= taṇhā kujundlik väljend)] nibaana, vaibumine (16, 18, 20, 36, orambhāgiyasaṁyojana [orambhāgiya + 44, 45-47, 81, 83, 148, 172) saṁyojana] madalam köidik (152) nibbidā [nibbindati] olemasolutüdimus, pabbajita [pabbajati] maisehüljanu; kodu mis tuleneb pettekujutluse vaibumisest ja ilmaliku elu hüljanu (18, 59) (68, 113) paccatta [paṭi + attan] eraldine, eraldi olev, nicca [ni „allapoole laskuv“ = „edasi“, „ikka individuaalne (32) edasi ja edasi“] püsiv (41, 102) paccekabuddha [pacceka (paṭi + eka) + nikāya [ni + kāya] kogu, kogumik, kollektbuddha] üksimõistnu; arahant, kes on saasioon (160) vutanud täiusliku mõistmise iseseisvalt, ilma teistelt dhammat kuulmata (53) nimitta 1. (tunnus-)märk, mille järgi kedagi või midagi ära tuntakse või määratletakse; padhāna [pa + dhā] pingutus, aktiivne 2. enne, oomen, ettekuulutus. 3. väline üritamine (73, 137, 138, 145) ilmnemine, nähtus. 4. (ees-)märk, siht. 5. soo märk (suguorgan). 6. alus, põhjus, pahāna hülgamine, loobumine, mahajättingimus. 7. džhaanas objektile keskendumine; eemaldumine, lahkumine (72, 73, 84, 135, 140, 170, 172) mise tulemusena ilmnev meelesisene peegeldus, nt kasiṇa puhul kasiṇa mentaalne pajānāti [pa + ñā + nā (jānāti)] teadma, teakujund, ānāpānasati puhul valguskera, sära da saama, äratundmisele jõudma, mõistma; vms (70, 74, 79) eristav arusaam (62, 63, 146, 171) nipāta [ni + pāta] langema; kahanev; pāmujja [pa + mud] heameel (67, 113) osake, gramm; raamatu peatükk, alajaotus (110) pāṇātipāta [pāṇa + atipāta] elu hävitamine, kahjustamine; tapmine (65, 84, 120, 178) Niraya [nis + aya] „langusse ehk hävingusse minema/viiv“, Niraaja, peatumatute pāṇātipāta virati elu hävitamisest hoidumikannatuste hävinguline vald (110, 127) ne (65, 84) nirodha [ni + rodha] lakkamine, peatumipañca nīvaraṇā viis takistust (41, 43, 53, 76, ne, lõppemine (36, 44, 45, 47, 54, 56, 88, 77, 82, 131, 146) 92, 106, 107, 113, 118, 134-136, 139, 140) pañcaniyāma [pañca + niyāma] viis loomunissaraṇa hülgamine, väljumine, lahkumilikku seaduspära (119) ne, mahajätmine (104) pañcupādānakkhandhā [pañca + upādānīvaraṇa [ni+var+e] takistus (16, 41, 43, na + khandhā] viis klammerdumise kogu53, 76, 77, 82, 131, 134, 146, 170, 172) mikku (37, 39, 58, 76, 77, 88, 91, 97)

paṭipadā [paṭi + pad] „käitumisliin“, tepaññā tarkus (20, 28, 64, 83, 84, 153) gutsemise või arenemise viis või laad; tee, paññatti [paññāpeti] teatavaks tegemine, meetod või vahend; eesmärgini jõudmine, manifestatsioon; määratlemine, kirjeldus; (nibbāna) teostamine (22, 36, 47, 52, 63, nimi; idee, kontseptsioon (20) 92, 107, 148) pāpa kuri, paheline, halb (käitumine) (33, paṭisaraṇa [paṭi + saraṇa] varjupaik, abi, 54, 90, 114, 124, 128) kaitse (54, 117) parama kõrgeim, kõige suurepärasem, paṭivedha [paṭi + vyadhī] läbistav nägemiülim, parim (45, 128) ne (53, 83, 139) pāramī täius (53, 162) pattānumodana [patta + anumodana] teiste pälvimuste üle rõõmustamine (125) parideva [pari + deva] hala (38, 54) pattidāna [patti + dāna] pälvimuste üleparinibbāna [pari + nibbāna] lõplik vaibukandmine (125) mine (17, 20, 21, 36, 46, 105, 154, 156, 180) peta 1. surnu; lahkunud, eemaldunud. 2. paritta kaitse; väike, tilluke (47) eri välimuse, kuju, suuruse ja võimetega vaimolend (125) pariyosānakalyāṇa [pariyosāna + kalyāṇa] lõpus hüveline (172) phala vili (= vipāka) (48, 131, 150) passaddhi rahulikkus, (meele või keha) pharusa karm, kalk, lahkusetu, jäme (60, vaikus; rahuküllane selgus (67, 68, 77, 79, 84, 121) 113, 139) pharusavācā [pharusa + vācā] karm kõne, paṭhama  esimene; tähtsaim, olulisim, kurjustamine (60, 84, 121) esmaseim; hiljuti, just äsja (82, 85, 130, 133, phassa kontakt, (kokku)puude (54, 93, 94, 134, 136, 170, 172) 96-99, 108, 111, 113) paṭhamajjhāna [paṭhama + jhāna] esimene phoṭṭhabba [phusati] kombatav objekt (94, džhaana (82, 85, 130, 133, 134, 136, 170, 95, 97, 109) 172) phoṭṭhabbataṇhā [phoṭṭhabba + taṇhā] paṭhavīdhātu [paṭhavī + dhātu] maaelepuuteiha (109) ment (= kõvadus) (93, 97) piṇḍapāta [piṇḍa + pāta] almussöögi vaspaṭibhāna, paṭibhāṇa [bhaṇati] taibukus, tuvõtmine (129) arukus; valmisolek; õigeaegsus (128) pisuṇa laim, tagarääkimine (60, 84, 121) paṭiccasamuppāda [paṭicca + samuppāda] sõltuvuslik tekkimine (28, 53, 84, 106, 107, pisuṇavāca, pisuṇāvāca [pisuṇa + vācā] 113, 147) laimav kõne (60, 84, 121) paṭigha [paṭi + gha] vastumeelsus, tõrjumipitar isa (28) ne (135, 151, 153, 155) pīti rõõm (67, 68, 77, 79, 89, 90, 113, 132pātimokkha, pāṭimokkha [paṭi + mokk135, 138, 139, 170, 172) ha] vabanemisjuhis, vabanemisele viiv või vabanemise tooja; Buddha poolt sanghale piya meeldiv (90) antud ettekirjutused, reeglid ja juhised, mis on koondatud „Vinajakorvi“ (33, 83, 159, piyehi vippayoga meeldivast lahusolek 168, 172, 180) (39)

rūpakkhandhā [rūpa + khandhā] vormi pubbe eelmine olemasolu/elu (19, 20, 55, kogumik (92) 63, 82, 88, 135, 171) rūparāga [rūpa + rāga] vormikirg; vormi pubbekatahetudiṭṭhi [pubbe + kata + vallaga seotud kirg (151, 152, 155) hetu + diṭṭhi] vaade, mille kohaselt on kõik selle elu sündmused tingitud eelmise rūpataṇhā [rūpa + taṇhā] vormiiha (109) olemasolu tahtelistest tegudest (= determinism) (55) sacca tõde (36, 37, 40, 44, 45, 47, 49, 53, 76, 81, 83, 84, 147) puggala isik, inimene, (üksik)indiviid (63, 149, 151, 155) sadda heli (92, 94, 95, 97, 99, 109) puḷavaka ussitav laip (74, 140) saddataṇhā [sadda + taṇhā] heliiha (109) puñña pälvimus (56, 95, 107, 124-127) saddhā [saddahati] (usaldav) usk (30, 43, 96, 113, 138, 142, 144, 153, 168, 172, 176) puññabhisaṅkhārā [puñña + abhi + saṅkhāra] pälvimuslikud moodustised (95, saddhācarita [saddhā-carita] usklik iseloo107) mutüüp (142, 144) puññādhārā [puññā + dhārā] pälvimussadosa [sa + dosa] koos vihaga (76) voog (126) saka [sa + ka] enda oma, enda vara, omand puññakiriya vatthu pälvimusliku käitumi(117) se alus (124, 125) sakadāgāmi [sakad (= sakid) + āgāmin] purisindriya [purisa + indriya] mehelikkuükskordnaasja (56, 83, 151, 153, 155) se võime (92) sakatā [saka] olemus, eripära (53, 84) puthujjana [puthu + jana] tavainimene sakkāyadiṭṭhi [sat (saṁ?) + kāya + diṭṭhi] (38, 89, 102, 110, 150, 153) kehapõhine vaade (mille kohaselt keha rāga kirg (40, 44, 45, 54, 76, 82, 98, 131, peetakse tõeliseks) (55, 75, 100, 101, 150, 142, 143, 151-153, 155, 158) 152, 153, 155) saḷāyatana [chal (= cha) + āyatana] kuus rāgacarita [rāga-carita] kirglik iseloomutajualust (54, 108) tüüp (142, 143) samādhi [saṁ + ā + dhā (= samādhāna)] rājā, rāja, rājan kuningas, valitseja (157) keskendumine, keskendatus (20, 21, 28, 47, rasa maitse (92, 94, 95, 97, 99, 109) 52, 63, 64, 67, 68, 74, 77, 79, 81-83, 85, 96, 113, 130-139, 146, 153, 170, 172) rasataṇhā [rasa + taṇhā] maitseiha (109) samādhibhāvanā [samādhi + bhāvanā] ratana kalliskivi (16) keskenduse arendamine (79, 131) rūpa vorm; mateeria; aineline nähtus; vald samatha [saṁ + ā + dhā] rahu, rahulikkus või sfäär (20, 37, 41, 45, 54, 58, 91, 92-95, (79, 82, 83, 124, 130, 131, 133, 137, 145, 97-99, 101, 108-111, 113, 132, 135-137, 149, 170) 139, 151, 152, 155) samathabhāvanā [samatha + bhāvanā] rūpabhūmi [rūpa + bhūmi] vormide tarahu arendamine (137, 145) sand (41, 110, 151) sammā õige; täielik, täiuslik (18, 32, 47, 48, 52, rūpajhāna [rūpa + jhāna] vormi džhaana 53, 56, 58, 60, 62, 65, 68, 72, 73, 75, 80, 81, 84, (132, 134-137, 151) 85, 92, 100, 107, 137, 145, 147, 154, 176)

sammāājīva [sammā + ājīva] õige eluviis saṁsāra [saṁ + sara] sansaara; alguseta (52, 68, 84) ühest sünnist teise ringlemine, mis on määratletud keha, kõne ja meele tasandil sammādiṭṭhi [sammā + diṭṭhi] õige vaade tehtud tegude (kamma) omadustest (26, (47, 52, 53, 55, 56, 84) 55, 123, 154) sammākammanta [sammā + kammanta] saṁseda [saṁ + seda] niiskus; higi (66) õige tegu (52, 65, 84) saṁsedaja [saṁ + seda + ja (jāti)] niiskusammāsamādhi [sammā-samādhi] õige sest sündinud (66) keskendus (47, 52, 81, 85, 137) saṁvara [saṁ + vr] ohjamine; kontroll kuue sammāsambuddha [sammā + sambuddha] meele üle (42, 43, 73, 75, 168, 169, 172) õigesti (täielikult) virgunu (18, 32, 53, 154, 176) saṁyojana [saṁ + yojana] köidik (16, 45, 77, 119, 150, 152-154) sammasana [saṁ + masati] (meisterlikult) omandamine; haaramine (147) saṁyutta [saṁ + yutta] side, piirang, kütke, seotus; segatud (160) sammāsaṅkappa [sammā + saṅkappa] õige mõte (52, 56, 57, 58, 84) sandiṭṭhika [saṁ + diṭṭhika] nähtav; siin elus olemasolev (32, 168) sammāsati [sammā + sati] õige teadlikkus (47, 52, 75, 80, 85) saṅgāyana [saṅga + ayana] Sanghakogu, sangha kokkutulek (23, 157) sammāvācā [sammā + vācā] õige kõne (47, 52, 56, 60, 84) sangha, saṅgha sangha; Buddha õpetuse järgijate kogukond (24-26) sammāvāyāma [sammā + vāyāma] õige püüdlus (52, 72, 73, 84) sanghika dāna sanghale antud daana ehk annetus (126, 128) samoha [sa + moha] koos pettekujutlusega (76) saṅkappa [saṁ + kappa] mõte, mõtlemine, kavatsus (52, 56, 58, 84) sampadā [saṁ + pad] õnn, edu; õnnelik; saavutama, saavutus (33) saṅkhāra, sankhāra [saṁ + khāra] moodustumine; moodustis (20, 21, 45, 54, 88, sampajañña [saṁ + pa + jñā] tähelepane89, 91, 94, 95, 97, 99, 101-103, 107, 111, lik teadlikkus, mis vaatleb olemasolu läbi 113, 138, 141) kolme omaduse (anicca, dukkha, anattā); arusaamine, mõistmine, kaalutlemine, taip saṅkhāradukkhatā [saṁ + khāra + dukk(42, 43, 169, 172) hatā] moodustumise kannatus (88, 89) sampanna [saṁ + pad + ya] edukas, lõpule saṅkhitta [saṁ + khitta] koondunud (76) viidud, valminud; täielik, täiuslik; varustatud, saññā [saṁ + jñā] taju (77, 91, 96, 97, 99, omandis või valduses olev; rikkalik, õnnista101, 108, 111, 136, 140, 141, 145) tud, külluslik; magus (128) saññāvipallāsa [saññā + vipallāsa] tajusampayoga [saṁ + payoga] ühendus; koos moonutused (41) olemine (38) santipada [santi + pada] rahulikkus, rahu samphappalāpa [sampha + palāpa] tühi seisund (nibbāna sünonüüm) (45) loba (60, 84, 122) santosa [saṁ + tosa] rahulolu, rahulolek (= samphassa [saṁ + phassa] pidev või uus santuṭṭha) (169, 172) kontakt, reaktsioon (93, 97, 99)

sīlabbatupādāna [sīla + bata (=vata?) + santuṭṭha [saṁ + tuṭṭha] rahul, rõõmus, upādāna] kõlblusrituaalidesse klammerduõnnelik (64) mine (110) sarāga [sa + rāga] koos kirega (76) sobhana [subha] kaunis, ilus (96) saraṇa 1. [sarati] kaitse; varjupaik (54, 117, 176, 177); 2. [sa + raṇa] sõjaga kaasas käiv; soka (põletav) lein; kurbus (38, 54) 3. mälestus. somanassa [su + mana + ssa] heameel, saraṇattaya [saraṇa + taya] kolm kaitset, rõõmsameelsus (93, 135) kaitsetriaad (176, 177) somanassavedanā [somanassa + vedanā] sassata igavene, alaline, lõppematu (41, heameele ehk rõõmsameelsuse tunne (93) 55) sota kõrv (20, 82, 92, 93, 95-97, 99, 108, 171) sassatadiṭṭhi [sassata + diṭṭhi] igavikuline vaade; usk aatmani, mina, hinge või maailsotāpanna [sota + āpanna] vooguastunu ma igavesti kestmisesse (41, 55) (56, 83, 107, 151, 153, 155) sati teadlikkus, teadlikolek, tähelepaneliksotasamphassajāvedanā [sota + samphaskus; mälu; kirgas teadlikkus olevikuhetkes sajā + vedanā] kõrvakontaktile vastav tunne esinevast vahetust tajukogemusest (21, 43, (99) 96, 106, 153, 169, 183) sotaviññāna [sota + viññāna] kõrva-teadsatta 1. olend (18, 54, 63, 69); 2. (number) vus (kuulmistaju) (96, 97, 99, 108) seitse (43, 73, 74, 76, 77, 115, 139, 148, 150) subha [subh] särav, kaunis, meeldiv(us), sattha relv, mõõk, nuga (69) puhas; heaolu, ilu(s) (41, 139) saupādisesanibbānadhātu [sa + upādisesa + nibbāna +dhātu] olemasoluga seotud sucarita [su + carita] õnnetoov (43, 120, 124) jäägiga vaibumise element; arahandi elusuddha [sujjhati] puhas, selge; puhastunud ajal saavutatud vaibumine (nibbāna) (154) (153, 169) sāvaka kuulaja; õpilane, järgija (45, 53) suddhāvāsa [suddha + vāsa] Puhas elupaik sāvakabodhi [sāvaka + bodhi] kuulmise (153) kaudu virgunud (õpilane, järgija) (53) sugatibhūmi [sugati + bhūmi] õnnelik siddha lõppenud, saavutatud, täitunud (17) tasand (127) Siddhattha [siddha + attha] „täitunud sukha [su + kha] õnn, meeldiv (21, 41, 52, soov“ või „kõik eesmärgid saavutanu“; 67, 68, 90, 93, 102, 113, 116, 128, 132-135, lapseeas bodhisattale antud nimi, kellest 138, 161, 169, 170, 172) hiljem sai Buddha. Kuni lossist lahkumiseni pöörduti Buddha poole nimega Siddhatt-sukhavedanā [sukha + vedanā] õnnetunne ha Gotama (17-19, 114) (93, 135) sikkhati õpib, teenib (168) svākkhāta [su + akkhāta] hästi kuulutatud (32) sīla kõlblus (20, 28, 64, 67, 68, 83, 84, 110, 124, 125, 148, 151-153, 155, 168, 169, 172, tanhā, taṇhā iha; tunde (vedanā) tagajärg, 176, 178) mis liigitub Buddha õpetuses mitteoskusliku ja dukkhasse juhtiva alla; vt ka chanda, sīlabbataparāmāsā [sīla + bata (= vata?) + cetanā (39, 40-45, 47, 54, 77, 89, 94, 98, parāmāsā] kõlblusrituaalidesse kinnijäämi107, 109, 113, 116, 119, 141 ne (151-153, 155)

ucchedadiṭṭhi [uccheda + diṭṭhi] hävinetathā nii, nõnda; seega, seetõttu, sel moel misvaade; uskumus, et „mina“ või „hing“ (ja mitte teisiti), sestap (17, 21, 22, 23, 31, hävib pärast keha surma (42, 55) 45, 62, 63, 139, 168) uddhacca [uddharati] rahutus (123, 131, tathāgata [tathā + āgata] nõnda-tundud 151, 152, 155) või nõnda-läinud; tathaagata; virgunu epiteet,mida Buddha kasutas enamjaolt uddhambhāgiya osa kõrgemast; st kuulub endast, harvem ka teistest arahantidest naudingu (kāma) vallast kõrgemale (150, rääkides (17, 21, 22, 31, 45, 62) 152) tatiyajjhāna [tatiya + jhāna] kolmas džhaauddhambhāgiyasaṁyojana [uddhambna (82, 85, 130, 133, 134, 136, 170, 172) hāgiya + saṁyojana] (kāma vallast) kõrgem köidik, mis iseloomustab naudingute taya [ti + aya] kolmik, triaad (176, 177) (kāma) valla kõrgemaid tasandeid (152) tejodhātu [tejo + dhātu] tuleelement (= upacaya [upa + ci] kuhjumine, kogunekuumus) (93, 97) mine, hunnik; alal hoidma; säilitamine; kohaldumine (92) thera (austav tiitel) vanemmunk, seenior bhikkhu theravaadas (16-19, 23, 25, 47, 48, upādāna [upa + ā + dā] haarama; klam59, 104, 125, 149, 164, 168) merdumine; kütus; käigus hoidma (37, 39, 54, 58, 76, 77, 88, 91, 97, 109, 110, 113) theravāda [thera + vāda] vanemate õpetus, theravaada (16-19, 23, 25, 47, 48, 59, 104, upapatti [upa + pad] sünd, uus sünd 125, 164, 168) olemasollu; saavutamine, omandamine, saamine (46) thīna laiskus (96, 123, 131) upāsaka [upa + ās] „lähedal istuja“, ilmikuṭhiti [tiṭṭhati] seistes; olles, viibides (mis test meeste kogukond, kes järgib Buddha tahes olekus või seisundis, sageli absoluutõpetust (26, 52) selt); allesjäänud, olemasolev, kohal olev; upāsikā [upa + ās] ilmikutest naiste kogukindel, püsiv, muutumatu (46, 118) kond, kes järgib Buddha õpetust (26, 52) tilakkhaṇa [ti + lakkhaṇa] (olemasolu) kolm upāyāsa [upa + āyāsa] häda, viletsus, ahastunnust või omadust, milleks on: (1) püsitus tus, ärritus (38, 54) (anicca), (2) dukkha ja (3) minatus (anatta) (103, 146) upekkhā neutraalsus (77, 79, 90, 131, 132, 134, 135, 137, 139) Tipiṭaka [ti + piṭaka] kolm korvi ehk „Tipitaka“ ehk paali kaanon; ainsana täielikult upekkhābhāvanā [upekkhā + bhāvanā] säilinud Buddha autentse algõpetuse neutraalsuse arendamine (131) paalikeelne tervikkogu (32, 44, 59, 90, 93, 116, 129, 132, 138, 157, 158, 161, 162, 165, uppāda [ud + pad] olemasollu tulemine, 168, 182) ilmnemine; loomine (28, 53, 72, 84, 106, 107, 112, 118, 147) tiracchāna [tira + acchāna (= chāna)] loom (61, 68, 84, 116, 127, 128) uppanna [uppajjati] (uuesti) sündinud, tekkinud, esile kerkinud, ilmnenud (20, 63, tiracchānakathā [tiracchāna + kathā] loo72, 84, 85, 112) malik (= madal) kõne, mis juhib uue sünni loomade valda (61) utu sobiv ehk hea aeg; aastaaeg, hooaeg; temperatuur (119, 120) tiratana [ti + ratana] kolm kalliskivi (16) utu niyāma [utu + niyāma] aastaaegade (= tisaraṇa [ti + saraṇa] kolm kaitset (176, 177) anorgaaniline) seaduspära (119, 120)

vacana [vaca] rääkimine, kõnelemine (32) veyyāvacca teenimine; hooldamine; töö; kohustus (125) vacī [vaca + ī] kõne, sõna (92, 95, 107, 116, vibhanga [vi + bhanga] jaotus, jagu, eris121, 168) tus, liigitus (163) vacīkamma [vacī + kamma] sõna või kõnevibhavataṇhā [vibhava + taṇhā] mitteolega loodud tegu (116, 121) masoluiha, mis tekib uskumusest, et uut sündi ei tule ja keha surm on teadvuse vacīsaṅkhāra [vacī + saṅkhāra] sõnalised lõplik lakkamine (40, 42) moodustised (95, 107) vicāra [vi + cāra] läbi uurima; uurimine, vagga grupp; erinev, eraldatud; osaline kaalumine, arutlemine, analüüs (78, 132(159-162) 135) vaṇijjā kaubandus, kauplemine, kaubavavicaya otsima, (läbi)uurima (56, 77, 78, 139) hetus (69) vicchiddaka [vi + chidda + ka] auklikuks vaṇṇa värv; välimus; naha värvus (chavilagunenud laip (75, 140) vaṇṇā); ühiskondlik klass, sotsiaalne kast, seisus (128) vicikicchā [vi + kit + cha (vicikicchati)] kahtlus (96, 123, 131, 150, 152, 153, 155) vassa 1. vihm; juuni (āsāḷha) keskpaigast oktoobri (kattika) keskpaigani kestev vihmavihiṁsā [vi + hiṁs] kahjustama, haiget periood, mille kestel bhikkhud tegelevad tegema; julmus, vägivaldsus (57) peamiselt meele arendamisega (viibivad retriidis). 2. aasta (181) vijjā [vid] teadmine; teadmised (20, 32, 42, 43, 90, 120) vatthu alus; koht, paik, maa(ala); krunt; põld, väli; objekt, tegelik asi/ese/omand vikkhitta [vi + khitta] mittekoondunud, (124, 125) hajevil (76) vāyodhātu [vāyo + dhātu] tuule-element (= vimokkha [vi + mokkha] (m) vabanemine, liikumine) (93, 97) mis saavutatakse teadvuse arendamise teel (ei tähenda alati virgumist) (16, 139, 145) vedanā tunne (54, 75, 80, 85, 88, 91, 93, 96-99, 101, 108, 109, 11, 113, 133, 137) vimutti [vi+muccati] (n) vabanemine, mis saavutatakse teadvuse arendamise teel (ei vedanānupassanā satipaṭṭhāna [vedana + tähenda alati virgumist) (19, 42, 63, 64, 68, anupassanā sati + paṭṭhāna] tunnete vaatle113, 149, 156) mine ja teadlikkuse loomine (75, 85, 137) vinaya [vi + naya] välja või eemale viima vedita kogema, tundma (75, 80, 85) või juhtima ehk see, mis juhib välja kolmest mitteoskuslikust juurest = on kirest välja veramaṇī [viramaṇa] hoidumine (178, 179) juhtiv (rāga-vinaya), vihast välja juhtiv (dosavinaya) ja pettekujutlusest välja juhtiv (movesākha kuu nimi, mis kestab aprilli keskha-vinaya); Buddha poolt munkadele antud paigast kuni mai keskpaigani; täiskuupäev elukorralduse reeglid ja juhised (16, 23, 24, (17, 19, 20, 36, 180) 44, 59, 61, 62, 83, 157, 158, 173) vesākhapūjā Vesaaka püha ehk BuddhaVinayapiṭaka [vinaya + piṭaka] „Vinajakorv“ päev; tähistatakse tavaliselt maikuu täiskuu (24, 157, 158, 165) päeval, mil ajalooliselt on leidnud aset kolm vinīlaka [vi + nīlaka] sinakasmust ehk lilla olulist sündmust: Buddha sünd, virgumine lagunev laip (74, 140) ja lõplik vaibumine (parinibbāna) (180)

viññāṇa [vi + jñā] (tajuspetsiifiline) teadvus vivattayi [vi + vatu + ṇaya + ī] pöörduma, (45, 46, 54, 91, 96-99, 101, 107, 108, 111, eemale minema, suunduma; hävitama 113, 134-136, 139, 146) (154)

viññatti vihje, mõista andma, väljendama; viveka [vi + vic] eraldumine (56, 64, 135) teave (92) vusita [vi + osita] täidetud; täiuslikkuseni viññū [vijña] tark, õppinud (32) jõudnud; lõpp (171)

vipāka [vi + pac] vili, tagajärg (53, 63, 115vyādhi haigus, tõbi (37, 91) 117, 119, 124, 126) vyāpāda [vy + ā + pad] kuritahtlikkus, vipallāsa moonutus (41) pahatahtlikkus (= byāpāda) (122, 131, 151153, 155) vipariṇāmadukkhatā [vipariṇāma + dukkyathābhūta [yathā + bhūta] tegelikkusele/ hatā] muutumise kannatus (88, 89) tõelusele vastav, nii nagu see tõeluses ehk vipassanā [vi + pass(ati)] läbinägemine; objektiivses tegelikkuses on (16, 21, 55, 62, kolmel erineval moel (anicca, dukkha, anat63, 67, 68, 81, 92, 100, 102, 146) tā) objekti vaatlemine eesmärgiga saavutayoga [yuj (yuga)] jooga; ühendus, ike, side, da selle igakülgne ja läbistav nägemine ja teadmine (20, 77, 82, 83, 92, 124, 130, 131, kinnitus, köidik; taotlus; praktika (19, 21, 22, 145-149, 170, 172) 38, 39, 52)

vipassanā bhāvanā [vipassanā + bhāvanā] yoni põlvnemine, päritolu; olemasoluvald; läbinägemise arendamine (146, 147) üsa; arukas (43, 54, 66, 114, 116, 117, 127, 128) vippayoga [vi + payoga] lahusolek (39) yoniso [yoni + so] „kuni aluseni ehk põhjani virāga [vi + rāga] kire puudumine, kiretus ehk tekkimiseni“, põhjalikult, korralikult; (44, 45, 54, 56, 68, 135, 140) arukalt, targalt (43) virati [vi + rati] hoidumine (= veramaṇī), karskus (60, 65, 68, 84)

viriya [vīra] energia; elujõud; (jõu)pingutus; tugevus (64, 77, 78, 96, 138, 139, 153)

visa mürk (69)

visuddhi [vi + suddhi] puhtus, puhastumine (102, 148)

vītadosa [vīta + dosa] ilma vihata (76)

vitakka [vi + takka] mõte, mõtlemine (57, 132-135, 142, 144)

vitakkacarita [vitakka + carita] mõtisklev iseloomutüüp (142, 144)

vītamoha [vīta + moha] ilma pettekujutluseta (76)

vītarāga [vīta + rāga] ilma kireta (76)

„Dhamma kink ületab kõik kingid.“

„sabbadānaṁ dhammadānaṁ jināti.“

Dhp 354.

Raamatu ilmumist toetasid:

Monica Thaddey (Mahabodhi Metta Foundation, Šveits)

ja lahked hooandjad.

sādhu! sādhu! sādhu!

Suurepärane! Suurepärane! Suurepärane!

Raamat annab ülevaate Buddha (Siddhattha Gotama) ehk Mõistnu eluloost ja õpetusest nii, nagu see on kirjas kõiki tema õpetusi sisaldavas paalikeelses „Tipiṭakas“. Tänu autentsete algtekstide kasutamisele ja põhjalikele viidetele on käesolev teos suurepäraseks juhiseks nii Buddha õpetusest huvitunud algajale, kogenud praktikule kui ka akadeemilise töö koostajale. Raamat käsitleb kõiki Buddha õpetuse peamisi teemasid, nagu neli aarija tõde, kannatus ja selle lakkamisele viiv aarija tee, olemasolu tõeline olemus, oskuslik ja oskamatu käitumine, teo ja tagajärje seotus, sõltuvuslik tekkimine jt, ning annab samm-sammult ülevaate virgumise teest. Lisaks autentse õpetuse õppimise vajalikkusele rõhutab autor õpetuse igapäevaelus harjutamise ja oma arengu eest täieliku vastutuse võtmise tähtsust.

Auväärne Prof. Dr. Phra Rajapariyattimuni Thiab Mahachulalongkornrajavidyalaya ülikooli (MCU) Budoloogia teaduskonna dekaan

Käesolev raamat tutvustab inimarengu kõrgeima ideaali – virgumise – võimalikkust just nii, nagu seda Gotama Buddha ise õpetas. Raamatus on toodud üksikasjalik ülevaade nii õpetusest, kui ka teest, mida järgides on võimalik jõuda juba selles elus kõikide kannatuste lakkamise ning lõpliku virgumiseni.

Auväärne Prof. Dr. Phramaha Hansa Dhammahaso IABU ja Rahvusvahelise Budismiõppe Kolledži (IBSC) direktor

Raamat „Virgumise tee – nii nagu õpetas Buddha“ on suurepärane lühikokkuvõte Buddha virgumisõpetusest. Raamatu autor Auväärne Ṭhitañāṇa on esimene theravaada munk Eestis ning tema otsustavus ja pühendumus Buddha õpetuse tutvustamisel ja õpetamisel on imetlusväärne. Minu siiras soov on, et Auväärse Ṭhitañāṇa kirjutatud dhamma kink jõuaks võimalikult paljude Buddha õpetuse huvilisteni ning et nende virgumispüüdlusi saadaks kolme kalliskivi õnnistus!

Auväärne Prof. Dr. Piyaratana Walmoruwe MCU Ülikooli budoloogia teaduskonna direktor