Üleloomulikud võimed (iddhi-vidhā)
Kui tema keskendunud teadvus on puhastunud, säravvalge, rüvetu, vaba pealisplekkidest, nõtke, tegus, vankumatu [ja] häirimatu, suunab ja kallutab ta teadvuse üleloomulike võimete poole.[1]
Buddha õpetatud keskenduse teostamine tähendab seda, et nii bhikkhu, kes ei ole veel saanud vooguastunuks ehk arijaks, kui ka Arija/arija järgija (ariya-sāvaka), kes on saavutanud ühe neljast arija viljast, teostavad meele arendamist, et saavutada džhaanad (jhāna), kaheksa teadmist (ñāṇa), virgumine (bodhi) ning vaibumine (nibbāna). Kaheksa läbinägemise arendamisega saavutatavat teadmist sisaldavad ka üleloomulike võimete teadmiste (iddhi-vidha-ñāṇa) saavutamist. Kuigi keskenduse kaudu viie takistuse peatamise teel ning kaheksa džhaana väljaarendamise teel on võimalik saavutada kuus ülima inimese dhammat (cha uttari manussa-dhamma)[2] ehk kuus üleloomulikku võimet, ei ole see Buddha õpetuse eesmärgiks. Igaüks kes harjutab terve elu järjepidevalt õiget keskendust, võib saavutada kaheksanda džhaana ja kogeda mentaalse rahu saavutust (samāpatti).
Kes arendab keskendust kasiṇa abil ja arendab välja neli üleloomuliku alust (iddhi-pāda),[3] saavutab ülimad teadmised (abhiññā) ja ka üleloomulikud võimed (iddhi-vidhā).
Rahu arendamise keskendusega saavutab bhikkhu kuus alljärgnevat kasu.
1.
1.
2.
4.
5.
1. Dhamma-vaatlemise õnnes viibimine (diṭṭhadhamma-sukha-vihāra), mis tähendab nüüd ja praegu, selles olemasolus vormi džhaana teel saavutatud õnnes viibimist.[4]
2. Rahulik viibimine arijalikus väljumises (santā vihārā ariyassa vinaye)[5] on rahu, mille arahant saavutab nelja vormita valla džhaanas ihast, vihast ja pettekujutlusest väljumise tulemusena.[6]
3. Moodustunud olemasolu mõistmine (saṁkhāra) tekib esmalt rahu arendamisega viie takistuse ületamise, ja sellele järgneva klammerdumise kogumike läbinägemise arendamise tulemusena. Nii saavutab bhikkhu olemasolu nägemise nii, nagu see tõeliselt on (yathā-bhutta). Buddha õpetas:
O bhikkhud, arendage keskendust;
o bhikkhud, keskenduses mõistab bhikkhu [viit klammerdumise kogumikku] tegelikkusele vastavalt![7]
4. Ülimate teadmiste saavutamine (abhiññā), st et bhikkhu on jõudnud (nt kasina keskenduse abil) nelja vormi valla saavutusse (rūpa-jhāna samāpatti) ja nelja vormita valla saavutusse (arūpa-jhāna samāpatti), misläbi avanevad talle ülimad teadmised ehk üleloomulike võimetega seotud teadmised, mis tähendab võimekust mõista ja realiseerida kõike, mida saab mõista ja realiseerida.[8] Siia alla kuuluvad kuus üleloomuliku võimete teadmist (iddhividha-ñāṇa).
5. Uus sünd brahma vallas (paṭisandhi) tähendab seda, et kui bhikkhu on arendanud džhaanas keskendust ja jõudnud mingi džhaana saavutuseni, sünnib ta saavutatud džhaanale vastavas brahma vallas, sõltumata sellest, kas ta seda soovib või mitte.
Esimene džhaana.
• Nõrga esimese džhaana väljaarendanu (paṭhamaṁ jhānaṁ paritta bhāvetvā) sünnib uuesti Brahmāparisajja vallas kus elupikkuseks (āyuppamāṇa) 1/3 ajastut ehk kappat (kappassa tatiyo bhāgo).
• Keskmise tugevusega esimese džhaana väljaarendanu (paṭhamaṁ jhānaṁ majjhimaṁ bhāvetvā) sünnib uuesti Brahmāpurohita vallas, kus eluea pikkuseks on pool kappat (upaḍḍhakappo).
• Tugeva esimese džhaana väljaarendanu (paṭhamaṁ jhānaṁ paṇītaṁ bhāvetvā) sünnib uuesti Mahābrahmā vallas kus eluea pikkuseks on üks kappa.
Teine džhaana.
• Nõrga teise džhaana väljaarendanu sünnib uuesti Parittābhā vallas, kus eluea pikkuseks on 2 kappat.
• Keskmise tugevusega teise džhaana väljaarendanu sünnib uuesti Parittābhā vallas, kus eluea pikkuseks on 4 kappat.
• Tugeva teise džhaana väljaarendanu sünnib uuesti Ābhassara vallas, kus eluea pikkuseks on 8 kappat.
Kolmas džhaana.
• Nõrga kolmanda džhaana väljaarendanu sünnib uuesti Parittasubhā vallas kus eluea pikkuseks on 16 kappat.
• Keskmise tugevusega kolmanda džhaana väljaarendanu sünnib uuesti Appamaṇasubhā vallas kus eluea pikkuseks on 32 kappat.
• Tugeva kolmanda džhaana väljaarendanu sünnib uuesti Subhakiṇhā vallas, kus eluea pikkuseks on 64 kappat.
Neljas džhaana.
- Olles välja arendanud neljanda džhaana, sõltuvalt (1) objekti eristamisest (ārammaṇa-nānattatā), (2) sobiliku tähelepanu eristamisest (manasikāra-nānattatā), (3) soovi eristamisest (chanda-nānattatā), (4) eesmärgi eristamisest (paṇidhi-nānattatā), (5) otsustavuse eristamisest (adhimokkha-nānattatā), (6) väljapüüdlemise eristamisest (abhinīhāra-nānattatā) ja (7) tarkuse eristamisest (paññā-nānattatā), sünnivad mõned Asaññasatta valda, mõned Vehapphala valda, mõned Aviha valda, mõned Ātappa valda, mõned Sudassa valda, mõned Sudassī valda, mõned Akaniṭṭha valda. Mõned sünnivad lõputu ruumi valda (ākāsānañcāyatana), mõned lõputu teadvuse valda (viññāṇañcāyatana), mõned mittemillegi valda (ākiñcaññāyatana) ja mõned ei-taju-ega-mittetaju-valda (nevasaññā-nāsaññāyatana).[9]
Asaññasatta vallas on deevade eluea pikkuseks kuni 500 kappa’t, Aviha vallas kuni 1000 kappa’t, Ātappa vallas kuni 2000 kappa’t, Sudassa vallas kuni 4000 kappa’t, Sudassī vallas kuni 8000 kappa’t, Akaniṭṭha vallas kuni 16 000 kappa’t, lõputu ruumi vallas kuni 20 000 kappa’t, lõputu teadvuse vallas kuni 40 000 kappa’t, mittemillegi vallas kuni 60 000 kappa’t ja ei-taju-ega-mittetaju-vallas kuni 84 000 kappa’t.
6. Mentaalse aktiivsuse täielik lakkamine (nirodha) tähendab seda, et need mittenaasjad (anāgāmi) ja arahantid, kes on teostanud kaheksa džhaana saavutust, saavad selles elus kogeda lakkamise saavutust (nirodha samāpatti). Nad saavad kogeda teadvuseta keskenduses vaibumise õndsust, viibides täielikus lakkamises korraga kuni seitse päeva.
Rahu arendamisega (samatha bhāvanā) ületab bhikkhu viis takistust (pañca nīvaraṇāni) ja arendab sammsammult välja kõik džhaanad. Neljandas džhaanas saavutab bhikkhu insaidil ehk meelesisesel nägemisel põhinevate teadmiste esilekerkimise järel üleloomulikud võimed (iddhi-vidhā) ja ülimad teadmised (abhiññā) ning kannatuse (dukkha) ja tulvade (āsavā), nende põhjuste, lakkamise ja lakkamisele viiva tee ning uute sündide rattast pöördumatu vabanemise teadmise ja nägemise.
Suttades on Buddha kirjeldatud (nt kasina arendamise teel saavutatud) üleloomulikke võimeid (iddhi-vidhā) järgmiselt:[10]
1.
1.
2.
3.
5.
6.
Üleloomuliku võime kasutamiseks siseneb bhikkhu selle võime aluseks oleva kasina kolmandasse või neljandasse džhaanasse, määratleb oma kavatsuse ja taassisenedes džhaanasse saavutab resoluutsuse rakendamise abil määratletu. Peale teatud aega taastub aga loomulik seaduspära ja üleloomuliku võime abil esile kutsutu lakkab.[11]
1. Olles üks, saab temast mitu, olles mitu, saab temast üks (ekopi hutvā bahudhā hotī; bahudhāpi hutvā eko hotī). Kui bhikkhu on jõudnud üleloomulike võimete saavutamiseks vajaliku neljanda džhaana saavutuseni, arendanud välja neli üleloomuliku alust (soov, energia, teadvus ja uurimine) ning soovib ilmneda nt dhamma kuulamise eesmärgil mitmes vormis, siseneb ta selle mõttega neljandasse džhaanasse. Olles üks, määratleb ta: „Et seda vormi oleks mitu“ (bahulo homī) ja vastupidi. Seejärel taassiseneb ta džhaanassse ja saavutab resoluutsuse rakendamise ning soovi aluseks olevate vormidele keskenduse teel ühest vormist mitme vormi ilmnemise.
2. Ta ilmub ja kaob (āvibhāvaṁ tirobhāvaṁ). Kui bhikkhu soovib ennast või teisi eemalolevas kohas nähtavaks teha või varjatud asju nähtavaks teha, loob ta nähtavuse ja hajutab pimeduse, paljastades selle, mis on varjatud ja tuues nähtavale selle, mis ei ole nähtav. Selleks siseneb ta džhaanasse ja määratleb kõigutamatu otsusekindlusega: „Et see pime koht oleks valgustatud“, „Et varjatu avalduks“ või „Et nähtamatu oleks nähtav“ (bahulo homī). Seejärel taassisenedes džhaanasse saavutab ta resoluutsuse rakendamise abil määratletu, nt näeb ta kaugemal olevaid bhikkhusid ja nemad näevad teda.
Tekstide põhjal kasutas samasugust võimet ka Buddha kui oli kutsutud Sāketa’sse, mis asus Sāvatthī’st seitsme kolmikmiili kaugusel.[12] Buddha otsustas, et Sāketa kodanikud peaksid nägema Sāvatthī kodanikke ja Sāvatthī kodanikud peaksid nägema Sāketa kodanikke. Buddha kasutas nn maailma avamise kaksikmetamorfoosi ehk elementide kontrollimise võimet ja lõhestas maa nii, et inimesed nägid Avīci maailmast brahma vallani välja. Nii tegi ta nähtamatu nähtavaks.
3. Ta läheb takistamatult läbi seinte ja mägede (tirokuṭṭaṁ tiropākāraṁ tiropabbataṁ asajjamāno gacchati, seyyathāpi ākāse). Sisenedes ruumikasina abil džhaanasse, mõtleb bhikkhu seinast, mäest vm ja määratleb kõigutamatu otsusekindlusega: „Et seal oleks ruum“ (ākāso hotū). Seejärel taassisenedes džhaanasse näeb ta mateerias olevat tühja ruumi, kus ta saab edasi, tagasi, üles või alla vabalt liikuda; sel moel saab bhikkhu läbida ka suure mäe.
4. Ta sukeldub maa sisse ja maast välja, nagu oleks see vesi (pathaviyāpi ummujjanimujjaṁ karoti, seyyathāpi udake). Sisenedes veekasina abil džhaanasse, määratleb bhikkhu eelnevalt kindlakstehtud maa-ala kohta kõigutamatu otsusekindlusega: „Et see oleks vesi“ (udakaṁ hotū). Taassisenedes džhaanasse ilmneb maa element vee elemendina (st et maaelemendi omadused muutuvad ajutiselt veeelemendi omadusteks) ning bhikkhu saab sellel kindlal alal sukelduda maa sisse ja maast välja, nagu see oleks vesi. Samal moel suudab bhikkhu luua võid, õli, mett, melassi jms. Kui bhikkhu soovib, saavad ka teised sukelduda maa sisse nagu see oleks vesi. Teatud aja pärast maale loomulikud omadused taastuvad ning määratletud ala muutub tavapäraseks maaks.
5. Ta kõnnib vee peal, nagu oleks see maa (udakepi abhijjamāne gacchati, seyyathāpi pathaviyaṁ). Sellise võime ilmutamiseks siseneb bhikkhu maakasinasse, keskendub vee omadustele, piiritleb veeala, ja määratleb: „Et see oleks maa“ (pathavī hotū) (st et sellel oleks maa omadused). Seejärel muutuvad vee omadused ajutiselt maa omadusteks ja bhikkhu saab sel alal edasi-tagasi liikuda. Selline omaduste muutumine ilmneb vaid bhikkhu jaoks või tema soovi korral ka teiste inimeste jaoks, kuid vees elavad olendeid vee omaduste ajutine muutus ei mõjuta. Teatud aja pärast veele loomulikud omadused taastuvad ning määratletud ala muutub tavapäraseks veeks.
6. Istudes ristatud jalgadega liigub ta läbi õhu nagu tiivuline lind (ākāsepi pallaṅkena kamati, seyyathāpi pakkhī sakuṇo). Maakasinas džhaanast väljudes määratleb bhikkhu ära maa-ala suuruse kus ta soovib kas istudes, seistes või lamades reisida. Kui ta soovib jalutada, määratleb ta ära kindla pikkusega teeraja. Seejärel määratleb bhikkhu resoluutse otsusekindlusega: „Et see oleks maa“ (pathavī hotū), misjärel muutuvad eelnevalt määratletud ala õhuomadused maaomadusteks, kus bhikkhu saab edasi-tagasi kõndida, istuda või ka lamada. Sellise võime rakendamine eeldab taevase silma (dibba-cakkhu) olemasolu, et näha teele jäävaid mägesid, puid, ehitisi jms ning et sobivas kohas laskuda tagasi maapinnale.
7. Ta suudab puudutada päikest ja kuud (imepi candimasūriye evaṁmahiddhike evaṁmahānubhāve pāṇinā parāmasati parimajjati). Siin vaatleb bhikkhu džhaanas üleloomulikke võimeid ja määratleb resoluutse otsusekindlusega: „Tulgu nad minu käe juurde“, ning need ka ilmnevad. Kui ta soovib, saab ta ise liikuda päikese või kuuni kas istudes, seistes või lamades ja neid käega puudutades tajuda. Selleks loob bhikkhu füüsilisest kehast eraldiseisva meele-keha. Kui bhikkhu on saavutanud meele-keha teadmise (mano-mayiddhi-ñāṇa), mõistab meel keha loomust ja suudab luua füüsilisest kehast eraldiseisva meele-keha (manomayā kāya), mis on puudusteta, veatu ja kõikides aspektides täiuslik. Hakates meele-keha suurendama, avardab bhikkhu selle päikese või kuuni.
8. Tal on võim/kontroll oma kehast kuni Brahmā maailmani välja (yāva brahmalokāpi kāyena vasaṁ vattetī). Sõltuvalt sellest, kas bhikkhu soovib minna Brahma maailma nähtava või nähtamatu kehaga, loob ta džhaanas nähtava või nähtamatu meele-keha (mano-mayā kāya). Ta määratleb resoluutse otsusekindlusega, kas see vald asub lähedal või see vald asub kaugel ning vahemaa bhikkhu ja valla vahel muutubki tema jaoks vastavalt. Taevaliku silmaga näeb ta Brahmā vormi, taevaliku kõrvaga kuuleb ta Brahmā häält ja meele läbistamise võimega teab ta Brahmā meeles toimuvat. Kui bhikkhu suudab luua Brahmā juuresolekul meele-keha, on ta saavutanud keha üle Brahmā’le võrdse kontrolli.
Teise paika minemiseks muudab bhikkhu džhaanas hetkekiirusel liikuva meele aeglaselt liikuvale kehale sama kiirusega järgnema. Selleks läheb ta viiest takistusest vabasse, õnne ja/või ühesuunatust sisaldavasse (st kas 3. või 4.) vormi džhaanasse ja keskendub vajalikule iddhi-teadvuse objektile, st kas kergusele, hõljuvusele või ujuvusele. Kuna mentaalsus on mateeriaülene, on võimalik mentaalse keskenduse teel muuta ajutiselt mateeria omadusi, nt muuta keha puuvillapalli kerguseks ning saavutada meelekiirusega sama kehakiirus. Jalgsi rändamiseks saab bhikkhu kasutada maakasina abil loodud teed ja õhus lendamiseks õhukasina abil tekitatud õhuvooge.
Siia alla käib ka igasugune vormi muutmise võime. Kui bhikkhu soovib muuta oma keha mõne teise olendi (looma, deeva, jakkha) kehaks või mõneks mateeriakogumikuks, nt mäeks, siseneb ta selle võime aluseks olevasse džhaanasse, määratleb oma kavatsuse, nt: „Olgu see vorm/ainete kogumik see või too”, ja taassisenedes džhaanasse saavutab resoluutsuse rakendamise abil määratletu. Ükski muudetud vormidest ei ole aga püsiv ning kindla aja järel taastuvad meele võime abil moodustatud ainekogumike loomulikud omadused ja seaduspära.[13]
Buddha õpetuse kohaselt moodustab olemasolu kuuest püsitust (aniccā) elemendist (dhātu), milleks on mateeria ehk neli suurt elementi (cattāro mahā-dhātu ehk mahābhūtāni) ehk (1) maaelement (pathavī-dhātu), (2) veeelement (āpo-dhātu), (3) tuleelement (tejo-dhātu), (4) tuuleelement (vāyo-dhātu), millele lisanduvad veel (5) ruumielement (ākāsa-dhātu) ja (6) teadvuseelement (viññāṇa-dhātu).[14] Kuna iga vorm sisaldab nelja elementi, suudab keskenduses meisterlikkuse saavutanud bhikkhu näiteks puupakule keskendudes tajuda seda maana, veena, tulena või tuulena.[15] Samal põhjusel saab džhaana keskenduses üleloomulikud võimed (iddhi-vidhā) saavutanud bhikkhu minna takistamatult läbi seinte ja mägede, sukelduda maa sisse ja maast välja, nagu oleks see vesi, kõndida vee peal, nagu oleks see maa, jne.
Kuut ülima inimese dhammat (cha uttari manussadhamma) ehk üleloomulikke võimeid (iddhi-vidhā) ei ole võimalik saavutada kuuel juhul, milleks on:[16]
1.
2.
4.
5.
6.
Üleloomulike võimete (iddhi-vidhā) saavutamiseks on vaja harjutada meelt kaheksas džhaanas kaheksa kasina abil 14 moel.[17]
Loobuva elu viljade suttas jt samm-sammult virgumist kirjeldavates kanoonilistes tekstides järgneb üleloomulike võimete loetelule ülimate teadmiste (abhiññā) kirjeldus. Võimed on vaid kõrgema meele arendamise teostuse indikaatoriteks. Virgumise saavutamise seisukohast ei ole üleloomulikud võimed mitte ainult ebaolulised, vaid kujutavad virgumisele ohtu, kuna võivad saada takistuseks, mis tuleb täieliku virgumise saavutamiseks ületada. Seetõttu on üleloomulikud võimed maised (lokiya).
Kanoonilistes tekstides tavapäraselt üleloomulikele võimetele järgnevad ülimad teadmised (osades tekstides abhiññā, osades ñāṇa) esindavad aga maist ületavat (lokuttara).
„Kevaṭṭa suttas“[18] ei kiitnud Buddha heaks ilmikutele üleloomulike võimete demonstreerimist. Kuna üleloomulike võimete nägemine võib luua tavainimeses eksitava arusaama virgumise dhamma ja selle teostamise olemusest, sätestas Buddha vabanemisjuhistes pācittiya reegli, mis ei luba bhikkhudel üleloomulikke võimeid ilmikutele avalikult esitleda.
Üleloomulike võimetega seotud kanoonilised tekstid
• Dakkhiṇāvibhaṅgasutta MN 142.
[1] „so evaṁ samāhite citte parisuddhe pariyodāte anaṅgaṇe vigatūpakkilese mudubhūte kammaniye ṭhite āneñjappatte iddhividhāya cittaṁ abhinīharati abhininnāmeti.“ – Sāmaññaphalasutta DN 2.
[2] Uttarimanussadhammasutta AN 6.77.
[3] Soov, energia, teadvus ja uurimine; vt täpsemalt ptk „Neli üleloomuliku alust (cattaro iddhipāda)“.
[4] Sallekhasutta MN 8.
[5] vinaya (vi eristav/eraldav implikatsioon + naya juhtima, viima) – see mis viib välja, antud juhul kolmest mitteoskuslikust juurest (rāga-vinaya, dosa-vinaya, moha-vinaya).
[6] Sallekhasutta MN 8.
[7] „samādhiṁ, bhikkhave, bhāvetha; samāhito, bhikkhave, bhikkhu yathābhūtaṁ pajānāti.“ – Samādhisutta SN 22.5.
[8] „yassa yassa ca abhiññāsacchikaraṇīyassa dhammassa cittaṁ abhininnāmeti abhiññāsacchikiriyāya, tatra tatreva sakkhibhabbataṁ pāpuṇāti sati satiāyatane.“ – Nimittasutta AN 3.102.
[9] Mitmekesine teadvus/taju saavutatakse neljandas vormi valla keskenduses ja ühtsuspõhine vormita vallas keskenduses. Vt ptk „Kaheksa vabanemist (aṭṭha vimokkha)“; vt ka Saḷāyatanavibhaṅgasutta MN 137, Dhammahadayavibhaṅga Vb 18.
Lisaks, elementide eristavus/mitmekesisustaju (dhātunānatta) on: silmaelement, vormielement, silmateadvuselement (cakkhudhātu, rūpadhātu, cakkhuviññāṇadhātu)... …meeleelement (manodhātu), dhammaelement (dhammadhātu), ja meeleteadvuselement (manoviññāṇadhātu). Paṭhamaisidattasutta SN 41.2.
[10] „(1)…ekopi hutvā bahudhā honti, bahudhāpi hutvā eko hoti; (2) āvibhāvaṁ, tirobhāvaṁ; (3) tirokuṭṭaṁ tiropākāraṁ tiropabbataṁ asajjamānā gacchanti, seyyathāpi ākāse; (4) pathaviyāpi ummujjanimujjaṁ karonti, seyyathāpi udake; (5) udakepi abhijjamāne gacchanti, seyyathāpi pathaviyaṁ; (6) ākāsepi pallaṅkena kamanti, seyyathāpi pakkhī sakuṇo; (7) imepi candimasūriye evaṁmahiddhike evaṁmahānubhāve pāṇinā parimasanti parimajjanti, (8) yāva brahmalokāpi kāyena vasaṁ vattenti.“ – Mahāsakuludāyisutta MN 77; sama: Sāmaññaphalasutta DN 2; Iddhipāda-saṁyutta, Vibhaṅgasutta SN 51.20; Susimaparibbājakasutta SN 12.70 jpt.
[11] Võimete kirjeldused toob ära Iddhikathā Ps 3.2, lk 384.
[12] Kolmikmiil on iidne pikkusühik, mis tähendas algselt vahemaad, mida inimene sai tunniga jalutada ja mille pikkus on erinevates maades erineva tähendusega. Iidse Rooma määratluses oli see 2,2 km, inglise keelt rääkival alal 4,828/5,556 km, prantsuse määratluses oli see võrdne ljööga, mille pikkuseks on 3,25-4,68 km jne. Eesti keeles nimetati ennemuiste kolmikmiili penikoormaks.
[13] Hilisema päritoluga „Analüütilise tee“ „Võimete arutelu“ ptk loetleb üles 10 üleloomulikku (dasa iddhi), milleks on: (1) otsusekindlusega seotud üleloomulik (adhiṭṭhānā iddhi), (2) muundamisega seotud üleloomulik (vikubbanā iddhi), (3) meele-kehaga seotud üleloomulik (manomayā iddhi), (4) teadmiste läbistamisega seotud üleloomulik (ñāṇavipphārā iddhi), (5) keskenduse läbistava võimega seotud üleloomulik (samādhivipphārā iddhi), (6) arijaga seotud üleloomulik (ariyā iddhi), (7) teo-viljaga seotud üleloomulik (kammavipākajā iddhi), (8) pälvimuslikkusega seotud üleloomulik (puññavato iddhi), (9) teadmistega seotud üleloomulik (vijjāmayā iddhi), ja (10) ühtede või teiste õigete praktikavahendite eduka rakendamisega seotud üleloomulik (tattha tattha sammāpayogapaccayā ijjhanaṭṭhena iddhi).
[14] Dhātusutta SN 18.9, Saṅgītisutta DN 33. Vt ka Vism lk 443–450.
[15] Dārukkhandhasutta AN 6.41.
[16] Uttarimanussadhammasutta AN 6.77.
[17] Vt täpsemalt ptk „ Kasinaga üleloomulike võimete saavutamine (iddhi-vidhā).“
[18] „… iddhipāṭihāriyaṁ, ādesanāpāṭihāriyaṁ, anusāsanīpāṭihāriyaṁ.“ – Kevaṭṭasutta DN 11.