Teadvuse vaatlemine (cittānupassan)

Olles vaadelnud 9 viisil tundeid, jätkab bhikkhu  16. teadvusseisundi vaatlemist ja teadlikkuse loomist alljärgneval moel:

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises?
Siin, bhikkhud,
kui bhikkhu teadvus on kirega, ta teab: „teadvus on kirega“;

või kui teadvus on kiretu, ta teab: „teadvus on kiretu“;

või kui teadvus on vihaga, ta teab: „teadvus on vihaga“;

või kui teadvus on vihata, ta teab: „teadvus on vihata“;

või kui teadvus on pettekujutlusega, ta teab: „teadvus on pettekujutlusega“;

või kui teadvus on pettekujutluseta, ta teab: „teadvus on pettekujutluseta“;

või kui teadvus on koondunud, ta teab: „ teadvus on koondunud“;

või kui teadvus on koondumata, ta teab: „teadvus on koondumata“;

või kui teadvus on suurelt avardunud, ta teab: „teadvus on avardunud“;

või kui teadvus on mittesuurelt avardunud, ta teab: „teadvus on avardumata“;

või kui teadvus on ületatav, ta teab: „teadvus on ületatav“;

või kui teadvus on ületamatu, ta teab: „teadvus on ületamatu“;

või kui teadvus on keskendunud, ta teab: „teadvus on keskendunud“;

või kui teadvus on keskendumata, ta teab: „teadvus on keskendumata“;

või kui teadvus on vabanenud, ta teab: „teadvus on vabanenud“;

või kui teadvus on vabanemata, ta teab: „teadvus on vabanemata“..^[1]

"Hingamise teadlikkuse sutta" .^[2] kohaselt treenib bhikkhu teadvuse vaatlemist alljärgnevalt:

9.     Ta treenib: “Sissehingamisel kogen teadvust”; ta treenib: “Väljahingamisel kogen teadvust”.

10.     Ta treenib: “Sissehingamisel rõõmustan teadvust”; ta treenib: “Väljahingamisel rõõmustan teadvust”.

11.     Ta treenib: “Sissehingamisel koondan teadvuse”; ta treenib: “Väljahingamisel koondan teadvuse”.

12.     Ta treenib: “Sissehingamisel vabastan teadvuse”; ta treenib: “Väljahingamisel vabastan teadvuse”.

Hingamise tähelepanelikul jälgimisel on meel teadlik nii objektile sisenemisest kui sealt väljumisest. Saavutanud džhaana, keskendub bhikkhu teadvuse moodustiste vaatlemisele, teadvustamisele ja rahustamisele (st järjepideva vaatlemise teel iseeneslikule teadvusseisundite raugemisele ja rahunemisele), misjärel jätkab ta džhaanade treenimist.

Mõtete märkamisel ja jälgimisel toimub mõistmine, et mõistus pole eraldiseisev nähtus, vaid tekkivate, esinevate ja kaduvate mõtete jada. See on kui voolav oja, mis on pisikeste veepiiskade kaootiline, teadvuse seaduspäradele (citta niyāma) vastav liikumine. Sarnaselt voolava vee vaatamisele paljastab mõtete vaatlemine fakti, et mõtted on oma olemuselt ebaisikulised, tekkivad, esinevad ja lakkavad nähtused, mis ei sisalda endas lõplikku rahulolu. Selline mõistmine vabastab mõtetega seotud klammerdumisest ning suunab teadvuse ülima vaibumise poole.

• Teadvuse kogemine (citta-paṭisaṁvedī) tähendab korduvat sisenemist neljandasse džhaanasse eesmärgiga muuta meel erakordselt selgeks.
  
  
• Teadvuse rõõmustamine (abhippamodayaṁ cittaṁ) tähendab esimese ja teise džhaana saavutuse üle rõõmu kogemist ning ikka ja jälle selle taaskogemist. Teadvust saab rõõmustada ka esilekerkinud nimitta intensiivistamise ja treenimise teel.^[3]
  
• Teadvuse koondamine (samādahaṁ cittaṁ) tähendab kolmandasse ja neljandasse džhaanasse sisenemisel meele täielikku fokusseeritust. Džhaanapõhise kirka teadlikkuse abil koondab^[4] bhikkhu teadvuse ühte punkti ja saavutab mõtlemisest ja läbiuurimisest vaba teadvuse ühtesuunatuse (cittassa ekaggatā).^[5]
  
• Teadvuse vabastamine (vimocayaṁ cittaṁ) tähendab seda, et:
  • kui teadvus on aeglane, vabastab bhikkhu selle jäikusest;
  • kui teadvus on ülemäära aktiivne, vabastab ta selle rahutusest;
  • kui teadvus on erutunud, vabastab ta selle kirest;
  • kui teadvus masendunud, vabastab selle vihast;
  • kui teadvus esineb koos moonutustega, vastab selle pettekujutlusest;
  • kui teadvus ei ole koondunud objektile, koondab ta teadvuse keskendusobjektile.

 

Teadvusest teadlikkusega seotud kanoonilised tekstid

• Ānāpānasatisutta MN 118.
• Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22
• Mahāsatipaṭṭhānasutta MN 10
• Paṭisambhidāmaggapāli, Ānāpānasatikathā Ps 1.3.