Otse põhisisu juurde

Teadvuse vaatlemine (cittānupassan)

Olles vaadelnud 9 viisil tundeid, jätkab bhikkhu 16 viisil teadvuse vaatlemist.

Teadvuse vaatlemine toimub alljärgnevalt.[1]

9.     Ta treenib: “Sissehingamisel kogen teadvust”; ta treenib: “Väljahingamisel kogen teadvust”.

1.10.     Ta treenib: “Sissehingamisel rõõmustan teadvust”; ta treenib: “Väljahingamisel rõõmustan teadvust”.

2.11.     Ta treenib: “Sissehingamisel koondan teadvuse”; ta treenib: “Väljahingamisel koondan teadvuse”.

3.12.     Ta treenib: “Sissehingamisel vabastan teadvuse”; ta treenib: “Väljahingamisel vabastan teadvuse”.

Teadvuse vaatlemine ja teadlikkuse loomine hõlmab 16. teadvusseisundi vaatlemist ja teadlikkuse loomist alljärgneval moel: kas

Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises?
Siin, bhikkhud,
kui bhikkhu teadvus esinebon hetkel

kirega,

1.ta kiregateab: (sarāga)„teadvus on kirega“;

või kui teadvus võion kiretu, ta 2.teab: kireta„teadvus (vītarāga)on kiretu“;

või

kui

3.teadvus vihagaon (sadosa)vihaga, ta teab: „teadvus võion vihaga“;

või kui 4.teadvus vihataon (vītadosa)vihata, ta teab: „teadvus on vihata“;

või

kui

5.teadvus pettekujutlusegaon (samoha)pettekujutlusega, ta võiteab: „teadvus on 6.pettekujutlusega“;

või pettekujutlusetakui (vītamoha)teadvus on pettekujutluseta, ta teab: „teadvus on pettekujutluseta“;

või

kui

7.teadvus koondunudon (saṅkhitta)koondunud, ta teab: või„ teadvus on 8.koondunud“;

või mittekoondunudkui (vikkhitta)teadvus on koondumata, ta teab: „teadvus on koondumata“;

või

kui

9.teadvus on suurelt avardunudavardunud, (mahaggata)ta teab: „teadvus võion avardunud“;

või kui 10.teadvus on mittesuurelt avardunudavardunud, (amahaggata)ta teab: „teadvus on avardumata“;



või

11.kui ületatavteadvus (sauttara)on ületatav, ta võiteab: „teadvus on 12.ületatav“;

või ületamatukui (anuttara)teadvus on ületamatu, ta teab: „teadvus on ületamatu“;

või

kui

13.teadvus keskendunudon (samāhita)keskendunud, ta teab: või„teadvus on keskendunud“;

või 14.kui mittekeskendunudteadvus (asamāhita)on keskendumata, ta teab: „teadvus on keskendumata“;



või

15.kui vabanenudteadvus (vimutta)on vabanenud, ta võiteab: „teadvus on 16.vabanenud“;

või vabanematakui (avimutta)teadvus on vabanemata, ta teab: „teadvus on vabanemata“..[2]

Hingamise tähelepanelikul jälgimisel on meel teadlik nii objektile sisenemisest kui sealt väljumisest. Saavutanud džhaana, keskendub bhikkhu teadvuse moodustiste vaatlemisele, teadvustamisele ja rahustamisele (st järjepideva vaatlemise teel iseeneslikule teadvusseisundite raugemisele ja rahunemisele), misjärel jätkab ta džhaanade treenimist.

Mõtete märkamisel ja jälgimisel toimub mõistmine, et mõistus pole eraldiseisev nähtus, vaid tekkivate, esinevate ja kaduvate mõtete jada. See on kui voolav oja, mis on pisikeste veepiiskade kaootiline, füüsikaseaduspäradele vastav liikumine. Sarnaselt voolava vee vaatamisele paljastab mõtete vaatlemine fakti, et mõtted on oma olemuselt ebaisikulised, tekkivad, esinevad ja lakkavad nähtused, mis ei sisalda endas lõplikku rahulolu. Selline mõistmine vabastab klammerdumisest ning suunab teadvuse ülima vaibumise poole.

  • Teadvuse kogemine (citta-paṭisaṁvedī) tähendab korduvat sisenemist neljandasse džhaanasse eesmärgiga muuta meel erakordselt selgeks.

  • Teadvuse rõõmustamine (abhippamodayaṁ cittaṁ) tähendab esimese ja teise džhaana saavutuse üle rõõmu kogemist ning ikka ja jälle selle taaskogemist. Teadvust saab rõõmustada ka esilekerkinud nimitta intensiivistamise ja treenimise teel.[3]


  • Teadvuse koondamine (samādahaṁ cittaṁ) tähendab kolmandasse ja neljandasse džhaanasse sisenemisel meele täielikku fokusseeritust. Džhaanapõhise kirka teadlikkuse abil koondab[4] bhikkhu teadvuse ühte punkti ja saavutab mõtlemisest ja läbiuurimisest vaba teadvuse ühtesuunatuse (cittassa ekaggatā).[5]

  • Teadvuse vabastamine (vimocayaṁ cittaṁ) tähendab seda, et:

    •

    • kui teadvus on aeglane, vabastab bhikkhu selle jäikusest;

      • •      

    • kui teadvus on ülemäära aktiivne, vabastab ta selle rahutusest;

      • •      

    • kui teadvus on erutunud, vabastab ta selle kirest;

      • •      

    • kui teadvus masendunud, vabastab selle vihast;

      • •      

    • kui teadvus esineb koos moonutustega, vastab selle pettekujutlusest;

      • •      

    • kui teadvus ei ole koondunud objektile, koondab ta teadvuse keskendusobjektile.

 

Teadvusest teadlikkusega seotud kanoonilised tekstid

•       Ānāpānasatisutta MN 118.

Paṭisambhidāmaggapā•li, Paṭisambhidāmagga-pāli, Ānāpānasati-kathāĀnāpānasatikathā Ps 1.3.



[1] „cittapaṭisaṁvedi assasissāmīti sikkhati. cittapaṭisaṁvedī passasissāmīti sikkhati. abhippamodayaṁ cittaṁ assasissāmīti sikkhati. abhippamodayaṁ cittaṁ passasissāmīti sikkhati. samādahaṁ cittaṁ assasissāmīti sikkhati. samādahaṁ cittaṁ passasissāmīti sikkhati. vimocayaṁ cittaṁ assasissāmīti sikkhati. vimocayaṁ cittaṁ passasissāmīti sikkhati.“ – Ānāpānasatisutta MN 118.


[2] Hilisema, abhidhamma filosoofial põhineva „Keskmiste kogu kommentaariumi“ kohaselt viitab „koos kirega“ ahnusega seotud kaheksale kirelisele teadvusele (sarāganti aṭṭha-vidhaṁ lobha-sahagataṁ) ning „kireta“ maisele oskuslikule teadvusele (vīta-rāganti lokiya-kusal-ābyākataṁ). „Koos vihaga“ viitab vihaga seotud kahele teadvusele (sadosanti duvidhaṁ dosasahagataṁ) ja „vihata“ maisele oskuslikule vihatule teadvusele (vītadosanti lokiyakusalābyākataṁ). „Pettekujutlusega“ viitab kahtlevale ja rahutule teadvusele (samohanti vicikicchāsahagatañceva uddhaccasahagatañcāti duvidhaṁ) ning „pettekujutluseta“ maisele oskuslikule pettekujutluseta teadvusele (vītamohanti lokiyakusalābyākataṃ). „Kahanenud“ viitab laiskuse ja loidusega koosesinevale teadvusele (saṁkhittanti thina-middh-ānupatitaṃ) ning „mittekahanenud“ rahutusega koosesinevale teadvusele (vikkhittanti uddhacca-sahagataṁ). „Suurelt avardunud“ viitab vormide ja vormideta valla teadvusele (maha-ggatanti rūp-ārūpā-vacaraṁ) ning „mittesuurelt avardunud“ naudinguvalla teadvusele (amaha-ggatanti kāmā-vacaraṁ). „Ületatav“ viitab naudinguvalla teadvusele (sauttaranti kāmāvacaraṁ) ning „mitteületatav“ vormide valla ja vormideta valla teadvusele (anuttaranti rūpāvacarañca arūpāvacarañca). „Keskendunud“ viitab kinnistunud keskendusele ja juurdepääsu keskendusele (samāhitanti yassa appanāsamādhi upacārasamādhi) ning „mittekeskendunud“ mõlema keskendusastme puudumisele (asamāhitanti ubhaya-samādhi-virahitaṃ). „Vabanenud“ viitab osalisele alla- ehk mahasurutud ning vastandosast eraldunud vabanemisele (vimuttanti tadaṅga-vikkhambhana-vimuttīhi vimuttaṁ) ja „mittevabanenud“ mõlemal viisil vabanemise puudumisele (avimuttanti ubhaya-vimuttivirahitaṁ) – „Cittānupassanāvaṇṇanā“ 114. Viimase, vabanemisega seotud eraldumise jaotuste kohta vt täpsemalt ptk „Neli vormi valla džhaanat (cattaro rūpa-jhāna)“; „Vabanemine (vimutti, vimokkha)“.


[3] Vt ptk „Kaheksa meisterlikkuse alust (aṭṭha abhibhāyatana)“.


[4] samādahati kokku panema, kokku koguma, koondama; PED lk 1542.


[5] Sama põhimõte esineb „Paṭisambhidāmaggapāḷi’s“ toodud õige keskenduse kirjelduses: “dīghaṁ assāsavasena cittassa ekaggatā avikkhepo samādhi... dīghaṁ passāsavasena cittassa ekaggatā avikkhepo samādhi … yā cittassa ṭhiti saṇṭhiti avaṭṭhiti avisāhāro avikkhepo avi­sāha­ṭa­mānasatā samatho samādhindriyaṁ samādhibalaṁ sammāsamādhi – ayaṁ samādhi.” – Ānā­pā­nassa­ti-kathā Ps 1.3.

Tagasi üles