Õige keskendus (sammā samādhi) ja vale keskendus (miccha samādhi)

Mis on, o bhikkhud, arija õige keskenduse toetajad ja eeltingimused? Need on õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus ja õige teadlikkus.
Nende seitsme osaga varustatud teadvuse ühtesuunatuseks ettevalmistamine – seda nimetatakse, o bhikkhud, arija õigeks keskenduseks koos toetajate ja eeltingimustega.^[1]

Ja mis, o bhikkhud, on õige keskendus?

Siin, o bhikkhud, bhikkhu, eraldunud naudingutest, eraldunud mitteoskuslikest dhammadest, mõtlemisega, läbiuurimisega, eraklusest sündinud rõõmus ja õnnes – esimese džhaana saavutab ja [selles] viibib.

Mõtlemise ja läbiuurimise vaibudes, sisemise rahunemisega ja teadvuse ühtsuse olemasoluga, mõtlemiseta ja läbiuurimiseta, keskendusest sündinud rõõmus ja õnnes – teise džhaana saavutab ja [selles] viibib.

Rõõmu ja kireta, neutraalsena, viibides teadvelolus ja tähelepanelikkuses, õnne [kogu] kehaga kogedes – mille kohta arijad kuulutavad: neutraalne teadlikolus [ja] õnnes viibimine – kolmanda džhaana saavutab ja [selles] viibib.

Õnnegi hüljates, dukkhagi hüljates, endise heameele-pahameele hävitades, ei dukkhas, ei õnnes, [vaid] neutraalse teadvelolu puhtuses – neljanda džhaana saavutab ja [selles] viibib – seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks keskenduseks.^[2]

 

Õige keskendus (sammā-samādhi) on arija kaheksaosalise tee kaheksas ja ühtlasi ka viimane osa. „Õige keskenduse sutta“^[3] kohaselt sisaldab arija õige keskendus (ariyo sammāsamādhi) kõiki ülejäänut seitset arija tee osa, s.o õiget vaadet, õiget mõtlemist jne, misläbi saavutatakse õige teadvuse ühtesuunatus. Valest dhammast tekib aga vale vaade, sellest omakorda vale mõtlemine, valest mõtlemisest vale kõlblus ja valest kõlblusest vale keskendus. Alles siis, kui on tekkinud õige vaade, saab tekkida õige mõtlemine, tänu õigele mõtlemisele saab tekkida õige kõne jne, kuni õige keskenduseni välja.^[4] Sestap nimetab Buddha arija kaheksaosalise tee seitsme esimese osa väljaarendamist enne õige keskendusega alustamist seitsmeks keskenduse eeltingimuseks (satta samādhi-parikkhārā).^[5]

Keskenduse arendamise etapid

. Algupärastes suttades esinev meele arendamise süsteem kordub suttast suttasse ja on alljärgnev.^[6]

•       Buddha poolt antud õige dhamma kuulmine (= õige vaade);

•       Kõlbelise meele väljaarendamine, tajuvõimete ohjamise saavutamine (= õige kõlblus);

•       Buddha poolt õpetatud keskendusobjektile (nt kasiṇa, sõbralikkus vm) keskenduse teel ühtesuunatuse saavutamine, st takistuste (nīvaraṇa) peatamine ja džhaana (jhāna) saavutamine ning väljaarendamine (= õige keskendus);

-       järkjärguline džhaanade edasiarendamine, treenimine ja džhaana-saavutustes viibimine (vihāra);

-       rahu (samatha) ja läbinägemise (vipassanā) koosarendamise teel tulvadest (āsavā) ning köidikutest (saṁyojana) vabanemine;

-       asjade ja nähtuste tõelise olemuse teadmise ja nägemise (yathā-bhūta-ñāṇa-dassanaṁ) saavutamine;

-       (olemasolu)tüdimusse ja kiretusse (nibbidā-virāgo) jõudmine;

-       vabanemisteadmise ja -nägemise (vimutti-ñāṇa-dassanattho) ilmnemine;

-       maistületavasse mõistmisse (buddhi) jõudmine;

-       virgumise (bodhi) saavutamine ning täiuslikult mõistnud ja lõplikult vabanenud arahantiks saamine.

Õige keskendus algab õigest vaatest

. „Suure 40 suttas“^[7] õpetab Buddha, et arija kaheksaosalise tee viimane osa, õige keskendus, saab alguse õigest vaatest ning on toetatud ja tingitud (saupaniso saparikkhāro) kõikidest eelnevatest tee osadest, milleks on õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus ja õige teadlikkus. Sestap saab õige keskendus alguse vale vaate valena mõistmisest ja õige vaate õigena mõistmisest. Igasugune muu keskendus võib viia küll teatud saavutusteni, mis aga Buddha õpetuse seisukohast on vale ja virgumisele mitteviiv, ega saa viia dukkhat lakkamisele.

Õige ja vale keskendus

Keskendus võib olla nii vale kui õige.^[8] Õiget keskendust (sammā-samādhi) on mainitud ka Dhammaratta pöörlemapanemise suttas,^[9] mille Buddha andis Hirvepargis oma viiele askeesikaaslasele. Valest keskendusest (miccā-samādhi) räägivad nt „Lehma mõistuloo sutta“^[10] ja „Brahma võrgu sutta“^[11] jt. Kuigi paljudes Vana-Indias levinud õpetussüsteemides kasutatavate keskendusharjutuste teel oli ja on praegugi võimalik saavutada erinevaid teadvusseisundeid ning mitmeid üleloomulikke võimeid nagu näiteks teadmised enda eelmiste elude kohta jms, viivad need valede järeldusteni, et „mina“ ja olemasolu on igavesed või täieliku hävinemise objektid. Kuna sellised väärad vaated juhivad abstraktsetesse ja eksitavatesse järeldustesse ning on nendest väljakasvavate uute valede vaadete kasvulavaks, ei ole need Buddha õpetuse seisukohast tõesed ega võimalda vaibuda (nibbāna).

Õige keskendus on puhastunud valest keskendusest ja kõrvaldanud kurjad, oskamatud dhammad (pāpakā akusalā dhammā).^[12]

Buddha ei kiitnud heaks kõiki keskenduse arendamise viise

. „Kaitsja Moggallāna sutta“^[13] kohaselt ei kiitnud (vaṇṇesi) ega õpetanud Ülim (bhagavā) kõiki džhaanasid ehk keskendus- ehk meditatsiooniliike, kuid ka ei halvustanud (na vaṇṇesīti) neid. Ta kiitis ja õpetas vaid õiget keskendust (sammā-samādhi), mis aitab ületada naudingu ja kire (kāma-rāga) selleks, et saavutada kõikide dhammade ehk asjade ja nähtuste mõistmine ning nägemine olemasolule vastavalt (yathābhūtaṁ) – nii, nagu need tõeliselt on.

---

^[1] „katamo ca, bhikkhave, ariyo sammāsamādhi saupaniso saparikkhāro? seyyathidaṁ–sammādiṭṭhi, sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati; yā kho, bhikkhave, imehi sattahaṅgehi cittassa ekaggatā parikkhatā– ayaṁ vuccati, bhikkhave, ariyo sammāsamādhi saupaniso itipi, saparikkhāro itipi.“ – Mahācattārīsakasutta MN 117; sama Samādhisutta SN 45.28 jt.

^[2] „katamo ca bhikkhave, sammāsamādhi: idha bhikkhave, bhikkhu vivicceva kāmehi vivicca akusalehi dhammehi savitakkaṁ savicāraṁ vivekajaṁ pītisukhaṁ paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati. vitakkavicārānaṁ vūpasamā ajjhattaṁ sampasādanaṁ cetaso ekodibhāvaṁ avitakkaṁ avicāraṁ samādhijaṁ pītisukhaṁ dutiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati. pītiyā ca virāgā upekhako ca viharati, sato ca sampajāno sukhañca kāyena paṭisaṁvedeti. yantaṁ ariyā ācikkhanti upekhako satimā sukhavihārīti taṁ tatiyaṁ jhānaṁ upasampajja viharati. sukhassa ca pahānā dukkhassa ca pahānā pubbeva somanassadomanassānaṁ atthagamā adukkhaṁ asukhaṁ upekhāsatipārisuddhiṁ catutthaṁ jhānaṁ upasampajja viharati. ayaṁ vuccati bhikkhave, sammāsamādhīti.“ – Tee analüüsi sutta ehk Magga-vibhaṅgasutta SN 45.8; antud vormel esineb kõikides keskendust kirjeldavates tekstides, sh Saccavibhaṅgasutta MN 141, Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22, Pañcaṅgikasutta AN 5.28 jpt.

^[3] Sammāsamādhisutta AN 7.45.

^[4] Micchattasutta AN 10.103.

^[5] „satta samādhiparikkhārā: sammādiṭṭhi, sammāsaṅkappo, sammāvācā, sammākammanto, sammāājīvo, sammāvāyāmo, sammāsati.“ –  Saṅgītisutta DN 33. Sama põhimõtte toob ära ka Mahācattārīsakasutta MN 117 jpt.

^[6] Kimatthiyasutta AN 11.1, Sāmañ­ña­phalasutta DN 2 jpt.