Kogumikes toodud arendamisobjektid ning meetodid

Erinevad suttad sisaldavad erinevaid keskenduse ja arendamise objekte ning meetodeid, mis sageli johtuvad konkreetsest olukorrast ja eesmärgist. Kõige täiuslikuma nimekirja meele arendamise objektidest ja meetoditest leiab „Jaotuste kogumikus“ (Aṅguttaranikāya) asuvast „Džhaana grupist“ (Jhānavagga), mis sisaldab kokku 101 alajaotust.^[1] Enamik sealnimetatud objektidest on loetletud Buddha enda poolt „Suures Sakuludāyi suttas“.^[2]

101 ARENDAMISOBJEKTI

I. 4 džhaanat (jhāna);

II. 4 brahmavihaarat (brahmavihāra);

III. 4 teadlikkuse loomist (satipaṭṭhāna);

IV. 4 õiget pingutust (sammappadhāna);

V. 4 üleloomuliku alust (iddhipāda);

VI. 5 võimet (indriya);

VII. 5 jõud (bala);

VIII. 7 virgumisosa (bojjhaṅga);

IX. arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhangika magga);

X. 8 vabanemist (vimokkha);

XI. 8 meisterlikkuse alust (abhibhāyatana);

XII. 10 kasinat (kasiṇa);

XIII. 20 taju (saññā);

XIV. 6 meelespidamist (anussati) ja 4 teadvustamist (sati)

Jaotuste kogumik (Anguttaranikāya, Eka Nipāta), Džhaana grupp (Jhāna-vagga) AN 1.378-627

Kõiki objekte ja meetodeid tuleb arendada järjepidevalt, kuni spetsiifilise eesmärgi/täiuse saavutamiseni.

101 keskenduse ja arendamise objekti ning meetodit on alljärgnevad:

I. (1-4) 4 džhaanat (cattāro jhāna)^[3]

1. Esimene džhaana (paṭhamajjhāna).

2. Teine džhaana (dutiyajjhāna).

3. Kolmas džhaana (tatiyajjhāna).

4. Neljas džhaana (catutthajjhāna).

Nelja džhaana arendamine on arija kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhangika magga) viimane osa ehk õige keskenduse (sammā-samādhi) sisuks.

II. (5-8) 4 brahmavihaarat (cattāro brahmavihāra) (= samādhi)^[4]

1. Sõbralikkuse arendamise teel teadvuse vabastamine (mettaṁ ceto-vimuttiṁ bhāveti).

2. Kaastunde arendamise teel teadvuse vabastamine (karuṇaṁ ceto-vimuttiṁ bhāveti).

3. Kaasrõõmu arendamise teel teadvuse vabastamine (muditaṁ ceto-vimuttiṁ bhāveti).

4. Neutraalsuse teel teadvuse vabastamine (upekkhaṁ ceto-vimuttiṁ bhāveti).

III. (9-12) 4 teadlikkuse loomist/alust (cattāro satipaṭṭhāna)^[5]

1. Keha vaatlemine (kāyānupassanā).

2. Tunnete vaatlemine (vedanānupassana).

3. Teadvuse vaatlemine (cittānupassana).

4. Dhammade vaatlemine (dhammānupassana).

IV. (13-16) 4 õiget pingutust (cattāro sammappadhāna)^[6]

1. Mitteesilekerkinud kurjade, mitteoskuslike dhammade vältimine.

2. Esilekerkinud kurjade, mitteoskuslike dhammade hülgamine.

3. Mitteesilekerkinud oskuslike dhammade arendamine.

4. Esilekerkinud oskuslike dhammade säilitamine.

V. (17-20) 4 üleloomuliku alust (cattāro iddhipāda)^[7]

1. Soov kui üleloomuliku alus (chanda-iddhi-pāda).

2. Energia kui üleloomuliku alus (viriya-iddhi-pāda).

3. Teadvuse kui üleloomuliku alus (citta-iddhi-pāda).

4. Uurimine kui üleloomuliku alus (vimaṁsā-iddhi-pāda).

VI. (21-25) 5 võimet (pañca indriya)^[8]

1. Usu võime (saddhindriya).

2. Energia võime (viriyindriya).

3. Teadlikkuse võime (satindriya).

4. Keskenduse võime (samādhindriya).

5. Tarkuse võime (paññindriya).

VII. (26-30) 5 jõudu (pañca bala)^[9]

1. Usujõud (saddhā-bala).

2. Energiajõud (viriya-bala).

3. Teadlikkusejõud (sati-bala).

4. Keskendusejõud (samādhi-bala).

5. Tarkusejõud (paññā-bala).^[10]

VIII. (31-37) 7 virgumisosa (satta bojjhaṅga)^[11]

1. Teadlikkuse virgumisosa (sati-sam-bojjhaṅga).

2. Dhamma läbiuurimise virgumisosa (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga).

3. Energia virgumisosa (viriya-sam-bojjhaṅga).

4. Rõõmu virgumisosa (pīti-sam-bojjhaṅga).

5. Rahu virgumisosa (passaddhi-sambojjhaṅga).

6. Keskenduse virgumisosa (samādhi-sam-bojjhaṅga).

7. Neutraalsuse virgumisosa (upekkhā-sam-bojjhaṅga).

IX. (38-45) arija kaheksaosaline tee (ariya aṭṭhangika magga)^[12]

1. Õige vaade (sammā-diṭṭhi).

2. Õige mõte (sammā-saṁkappa).

3. Õige kõne (sammā-vācā).

4. Õige tegu (sammā-kammanta).

5. Õige eluviis (sammā-ājīva).

6. Õige püüdlus (sammā-vāyāma).

7. Õige teadlikkus (sammā-sati).

8. Õige keskendus (sammā-samādhi).

Grupid III-IX moodustavad 37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhi-pakkhiyā-dhammā), mida Buddha on õpetanud mitmetes suttades.

X. (46-53) 8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)

1. Esimene vabanemine (paṭhama vimokkha) – vormis vormi nägemine (rūpī rūpāni passati).

2. Teine vabanemine (dutiya vimokkha) – sisemise mittevormitajuga välimise vormi nägemine (ajjhattaṁ arūpasaññī, bahiddhā rūpāni passati).

3. Kolmas vabanemine (tatiya vimokkha) – ilus ülimas vabaduses olemine (subhanteva adhimutto hoti [hoti=bhavati]).

4. Neljas vabanemine (catuttha vimokkha) – lõputu ruumi valla (ākāsānañcāyatana) saavutamine.

5. Viies vabanemine (pañcama vimokkha) – lõputu teadvuse valla (viññānañcāyatana) saavutamine.

6. Kuues vabanemine (chaṭṭha vimokkha) – mittemillegi valla (ākiñeaññāyatana) saavutamine.

7. Seitsmes vabanemine (sattama vimokkha) ei-taju-ega-mittetaju-valla (neva-saññā-nāsaññāyatana) saavutamine.

8. Kaheksas vabanemine (aṭṭhama vimokkha) – täielikku taju (saññā) ja tunnete (vedanā) lakkamise saavutamine (nirodha-samāpatti).

XI. (54-61) 8 meisterlikkuse alust (aṭṭha abhibhāyatana)^[13]

1. Sisemise vormitaju teel väliste vormide piiritletud, ilusa või koledana nägemine.

2. Sisemise vormitaju teel väliste vormide piirituna, ilusa või koledana nägemine.

3. Sisemise vormita taju teel väliste vormide piiritletud, ilusa või koledana nägemine.

4. Sisemise vormita taju teel väliste vormide piirituna, ilusa või koledana nägemine.

5. Sisemise vormita taju teel välise vormi kui sinise, sinise värvi, sinise ilmnemise ja sinise peegelduse nägemine.

6. Sisemise vormita taju teel välise vormi kui punase, punase värvi, punase ilmnemise ja punase peegelduse nägemine.

7. Sisemise vormita taju teel välise vormi kui kollase, kollase värvi, kollase ilmnemise ja kollase peegelduse nägemine.

8. Sisemise vormita taju teel välise vormi kui valge, valge värvi, valge ilmnemise ja valge peegelduse nägemine.

XII. (62-71) 10 kasinat (dasa kasiṇa)^[14]

1. Maakasina (paṭhavī-kasiṇa).

2. Veekasina (āpo-kasiṇa).

3. Tulekasina (tejo-kasiṇa).

4. Tuulekasina (vāyo-kasiṇa).

5. Sinine kasina (nīla-kasiṇa).

6. Kollane kasina (pīta-kasiṇa).

7. Punane kasina (lohita-kasiṇa).

8. Valge kasina (odāta-kasiṇa).

9. Ruumi kasina (ākāsa-kasiṇa).

10. Teadvuse kasina (viññāṇa-kasiṇa).

XIII. (72-91) 20 taju (saññā)^[15]

a) Välised objektid:^[16]

1. Ilutustaju (asubha-saññā).

2. Valgustaju (āloka-saññā).

3. Toidu vastaspooletaju (āhāre-paṭikkula-saññā).

4. Kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke-anabhirata-saññā).

5. Püsitustaju (anicca-saññā).

6. Püsituse dukkhataju (anicce-dukkha-saññā).

7. Dukkha minatustaju (dukkhe-anatta-saññā).

8. Hülgamistaju (pahāna-saññā);

9. Kiretustaju (virāga-saññā);

10. Lakkamistaju (nirodha-saññā);

b) Mõisted:

11. Püsitustaju (anicca-saññā);

12. Minatustaju (anatta saññā);

13. Surmataju (maraṇa saññā);

14. Toidu vastaspooletaju (āhāre paṭikkula saññā);

15. Kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke anabhirata saññā);

16. Skeletitaju (aṭṭhika saññā);

17. Ussitava laiba taju (puḷavaka saññā);

18. Lilla-laigulise laiba taju (vinīlaka saññā);

19. Aukliku laiba taju (vicchiddaka saññā);

20. Ülestursunud laiba taju (uddhumātaka saññā).

XIV. (92-101) 6 meelespidamist (cha anussati) ja 4 teadvustamist (cattaro sati).^[17]

1. Buddha meelespidamine (buddhānussati).

2. Dhamma meelespidamine (dhammānussati).

3. Sangha meelespidamine (sanghānussati).

4. Kõlbluse meelespidamine (sīlānussati).

5. Helduse meelespidamine (cāgānussati).

6. Deevade meelespidamine (devatānussati).

7. Surma teadvustamine (maraṇasati).

8. Keha teadvustamine (kāyagatāsati).

9. Hingamise teadvustamine (ānāpānassati).

10. Rahu teadvustamine (upasamānussati).

„Suur Sakuludāyi sutta“^[18] toob ära Buddha õpetatud meele arendamise terviksüsteemi, mis sisaldab kokku 75 aspekti, mis jagunevad alljärgnevalt:

Tabel. Mahāsakuludāyi sutta’s loetletud 75 meele arendamise aspekti
Nr	Meele arendamise aspekt	Selgitus
1-37	4 teadlikkuse loomist/alust (satipaṭṭhāna) 4 õiget pingutust (sammappadhāna) 4 üleloomuliku alust (iddhipāda) 5 võimet (indriya) 5 jõudu (bala) 7 virgumisosa (bojjhaṅga) 8 arija tee osa (ariya aṭṭhangika magga)	37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhi-pakkhiyā-dhammā)
38-45	8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)	Džhaanapõhine praktika
46-53	8 meisterlikkuse alust (aṭṭha abhibhāyatanāna)
54-63	10 kasinat (dasa kasiṇāyatana)
64-67	4 džhaanat (jhāna)
68	Läbinägemisteadmisteadmise (vipassanā-ñāṇa) saavutamine kehast	Džhaanapõhised saavutused
69	Meele-keha-võime teadmise (mano-mayiddhi-ñāṇa) saavutamine	Džhaanapõhised saavutused
70-74	Üleloomuliku võime teadmise saavutamine (iddhi-vidha-ñāṇa) Taevase kõrva teadmise saavutamine (dibbasota-ñāṇa) Meele läbistamise teadmise saavutamine (ceto-pariya-ñāṇa) Eelmiste elude meenutamise teadmise saavutamine (pubbenivāsānussati-ñāṇa) Taevase silma teadmise saavutamine (dibba-cakkhu-ñāṇa)	Džhaana-põhiste ülimate teadmiste saavutamine (abhiññā)
75	Tulvade lõppemise teadmise saavutamine (āsava-k-khaya-ñāṇa)	Nibbaana saavutamine
Mahāsakuludāyisutta MN 77

Džhaanapõhise praktikaga saavutatakse 8 ülimat teadmist (abhiññā), mis on toodud tabelis 68-75 jaotuse all. Suttades on Buddha kirjeldanud üleloomulikke võimeid (iddhividhā) järgnevalt: (1) olles üks, saab temast mitu, olles mitu, saab temast üks; (2) ta ilmub ja kaob; (3) ta läheb takistamatult läbi seinte ja mägede; (4) ta sukeldub maa sisse ja maast välja, nagu oleks see vesi; (5) ta kõnnib vee peal, nagu oleks see maa; (6) istudes ristatud jalgadega liigub ta läbi õhu nagu tiivuline lind; (7) ta suudab puudutada päikest ja kuud; (8) tal on võim oma kehast kuni Brahmā maailmani välja.^[19]

Kui „Kevaṭṭa suttas“^[20] palus Kevaṭṭa Buddhal ja bhikkhudel demonstreerida valgesse riietatud ilmikutele^[21]üleloomulikke võimeid tekitamaks usaldust ja usku Buddhasse ja dhammasse, keeldus Buddha, selgitades, et see ei ole õige viis aruka usu tekitamiseks ja innustamiseks. Seeläbi ongi ilmikutele võimete avalik näitamine „Paatimokkha pācittiya“ reegli rikkumine.

Nii „Džhaana grupis“ (Jhānavagga) kui „Suures Sakuludāyi suttas“^[22] toodud keskendusobjekte saab kasutada nii rahu kui läbinägemise (samatha-vipassanā) arendamiseks. Läbinägemise objektide täielik loetelu on toodud ptk „201 läbinägemise arendamise objekti (vipassanā bhāvanā kammaṭṭhāna)“.

^[1] Aṅguttaranikāya, Eka Nipāta, Jhānavagga, alates AN 1.378 kuni lõpuni (Ekakanipātapaḷi niṭṭhitā): Pasādakaradhamma vagga AN 1.378–393, Aparaaccharāsaṅghāta vagga AN 1.394–574, Kāyagatāsati vagga AN 1.575–615 ja Amata vagga AN 1.616–627.

^[2] Mahāsakuludāyisutta MN 77.

^[3] Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.394-401.

^[4] “accharāsaṅghātamattampi ce, bhikkhave, bhikkhu dutiyaṁ jhānaṁ bhāveti … pe … tatiyaṁ jhānaṁ bhāveti … pe … catutthaṁ jhānaṁ bhāveti … pe … mettaṁ cetovimuttiṁ bhāveti … pe … karuṇaṁ cetovimuttiṁ bhāveti … pe … muditaṁ cetovimuttiṁ bhāveti … pe … upekkhaṁ cetovimuttiṁ bhāveti … pe … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.395-401.

^[5] „kāye kāyānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ … pe … vedanāsu vedanānupassī viharati … citte cittānupassī viharati … dhammesu dhammānupassī viharati ātāpī sampajāno satimā vineyya loke abhijjhādomanassaṁ.“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.402-405.

^[6] „anuppannānaṁ pāpakānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ anuppādāya chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati; uppannānaṁ pāpakānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati. anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ uppādāya chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati; uppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ ṭhitiyā asammosāya bhiyyobhāvāya vepullāya bhāvanāya pāripūriyā chandaṁ janeti vāyamati vīriyaṁ ārabhati cittaṁ paggaṇhāti padahati.“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.406-409.

^[7] „chandasamādhipadhānasaṅkhārasamannāgataṁ iddhipādaṁ bhāveti … vīriyasamādhipadhānasaṅkhārasamannāgataṁ iddhipādaṁ bhāveti … cittasamādhipadhānasaṅkhārasamannāgataṁ iddhipādaṁ bhāveti … vīmaṁsāsamādhipadhānasaṅkhārasamannāgataṁ iddhipādaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.410-413.

^[8] „saddhindriyaṁ bhāveti … vīriyindriyaṁ bhāveti … satindriyaṁ bhāveti … samādhindriyaṁ bhāveti … paññindriyaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.414–-418.

^[9] „saddhābalaṁ bhāveti … vīriyabalaṁ bhāveti … satibalaṁ bhāveti … samādhibalaṁ bhāveti … paññābalaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.419–423.

^[10] Neid viit nimetatakse „jõuks“, kuna neil on jõud ületada vastand ja jääda vankumatuks vastutöötamise suhtes. Näiteks usu võime (saddh-indriya) kontrollib usku, mis on seotud kindlusega Buddhasse ja usujõud (saddhā-bala) kontrollib selle vastandit, milleks on kahtlust (vicikicchā). Buddha kirjeldused sellest, mis viis jõudu on ja kuidas neid arendada, on toodud „Jaotuste kogumiku“, „Jõu osas“; vt Aṅguttaranikāya, Balavagga, Pañcakanipāta AN 5.

^[11] „satisambojjhaṅgaṁ bhāveti … dhammavicayasambojjhaṅgaṁ bhāveti … vīriyasambojjhaṅgaṁ bhāveti … pītisambojjhaṅgaṁ bhāveti … passaddhisambojjhaṅgaṁ bhāveti … samādhisambojjhaṅgaṁ bhāveti … upekkhāsambojjhaṅgaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.424–430.

^[12] „sammādiṭṭhiṁ bhāveti … sammāsaṅkappaṁ bhāveti … sammāvācaṁ bhāveti … sammākammantaṁ bhāveti … sammāājīvaṁ bhāveti … sammāvāyāmaṁ bhāveti … sammāsatiṁ bhāveti … sammāsamādhiṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.431–438.

^[13] „rūpī rūpāni passati … ajjhattaṁ arūpasaññī bahiddhā rūpāni passati … subhanteva adhimutto hoti … sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ananto ākāsoti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja viharati … sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma anantaṁ viññāṇanti viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja viharati … sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma natthi kiñcīti ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja viharati … sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja viharati … sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja viharati … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.447–454.

^[14] „pathavikasiṇaṁ bhāveti … āpokasiṇaṁ bhāveti … tejokasiṇaṁ bhāveti … vāyokasiṇaṁ bhāveti … nīlakasiṇaṁ bhāveti … pītakasiṇaṁ bhāveti … lohitakasiṇaṁ bhāveti … odātakasiṇaṁ bhāveti … ākāsakasiṇaṁ bhāveti … viññāṇakasiṇaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.455–464.

^[15] „Girimānanda sutta“ AN 10.60 toob ära veel ohutaju (ādīnavasaññā) ja kõikide moodustiste tühjuse taju (sabba-saṅkhāresu anicchā-saññā). Sutta sisaldab juhiseid, kuidas arendada järgmisi tajusid: aniccasaññā, anattasaññā, asubhasaññā, ādīnavasaññā, pahānasaññā, virāgasaññā, nirodhasaññā, sabbaloke anabhiratasaññā, sabbasaṅkhāresu anicchāsaññā + ānāpānassati.

^[16] „asubhasaññaṁ bhāveti … maraṇasaññaṁ bhāveti … āhāre paṭikūlasaññaṁ bhāveti … sabbaloke anabhiratisaññaṁ bhāveti … aniccasaññaṁ bhāveti … anicce dukkhasaññaṁ bhāveti … dukkhe anattasaññaṁ bhāveti … pahānasaññaṁ bhāveti … virāgasaññaṁ bhāveti … nirodhasaññaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.465–474.
„aniccasaññaṁ bhāveti … anattasaññaṁ bhāveti … maraṇasaññaṁ bhāveti … āhāre paṭikūlasaññaṁ bhāveti … sabbaloke anabhiratisaññaṁ bhāveti … aṭṭhikasaññaṁ bhāveti … puḷavakasaññaṁ bhāveti … vinīlakasaññaṁ bhāveti … vicchiddakasaññaṁ bhāveti … uddhumātakasaññaṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.475–484 .

^[17] „buddhānussatiṁ bhāveti … dhammānussatiṁ bhāveti … saṅghānussatiṁ bhāveti … sīlānussatiṁ bhāveti … cāgānussatiṁ bhāveti … devatānussatiṁ bhāveti … ānāpānassatiṁ bhāveti … maraṇassatiṁ bhāveti … kāyagatāsatiṁ bhāveti … upasamānussatiṁ bhāveti … .“ – Accharāsaṅghāta [Apara accharāsaṅghāta] AN 1.485–494.

^[18] Mahāsakuludāyisutta MN 77.

^[19] Sama: Sāmaññaphalasutta DN 2; Iddhipāda-saṁyutta, Vibhaṅgasutta SN 51.20; Susimaparibbājakasutta SN 12.70 jpt.

^[20] Kevaṭṭasutta DN 11.

^[21] Mitmed suttad, sealhulgas Udumbarikasutta DN 25, Kandarakasutta MN 51, Kiṁdiṭṭhikasutta AN 10.93 jt, mainivad majaomanike (gihī) ehk ilmikute tava kanda valgeid riideid (odāta-vasanā), kui nad lähevad mungaga kohtuma või templisse, sh meelt arendama ehk retriiti.

^[22] Mahāsakuludāyisutta MN 77.