Hilisemates töödes toodud keskendusobjektid ja -meetodid

1.-2. sajandil elanud Arahant Upatissa õpetusi koondav „Vabanemise tee“ (Vimuttimagga) loetleb 38 keskendusobjekti (kammaṭṭhāna), mis on jaotatud seitsmesse alljärgnevasse gruppi.^[1]

• 10 kasinat (dasa kasiṇa);^[2]
• 10 ilutust (dasa asubha);
• 10 meelespidamist (dasa anussati);
• 4 piiritut (catasso appamaññāyo = brahmavihāra);
• Nelja elemendi analüüs (catudhātu-vavatthāna);^[3]
• Toidu vastaspooletaju (āhāre paṭikūla-sañña);
• Mittemillegi vald (ākiñcaññāyatana), ning ei-taju-ega-mittetaju-valda (neva-saññā-nāsaññāyatana).

Tuntuim theeravaada kommentaator Buddhaghosa Thera loetleb oma entsüklopeedilises teoses „Puhastumise tee“ (Visuddhimagga) kokku 40 keskendusobjekti (kammaṭṭhāna), mis on jaotatud seitsmesse alljärgnevasse gruppi.^[4]

• 10 kasinat (dasa kasiṇa).
• 10 ilutust (dasa asubha).
• 10 meelespidamist (dasa anussati).
• 4 brahmavihaarat (cattaro brahma­vihāra).
• 4 vormita valla džhaanat (cattaro arūpa).^[5]
• Toidu vastaspooletaju (āhāre paṭikūla-sañña).
• Nelja elemendi analüüs (catudhātu-vavatthāna).

Buddhaghosa Thera on muutnud kahte viimast kasinat, asendades teadvuse kasina (viññāṇa-kasiṇa) valguse kasinaga (āloka-kasiṇa) ja muutes ruumi kasina (ākāsa-kasiṇa) piiratud ruumi kasinaks (paricchinnākāsa-kasiṇa). Analüüsides tol ajal Sri Lankal elanud mahaajaana koolkonna esindaja Arahant Upatissa ja theeravaada koolkonna esindaja Buddhaghosa Thera töödes toodud keskendusobjektide jaotuseid ja nende eripära (nt on toidu vastaspooletaju eraldiseisva objektina välja toodud), võib oletada, et Buddhaghosa võttis „Puhastumise tee“ kirjutamisel aluseks varasemalt ilmunud Upatissa „Vabanemise tee.“ Kuna Arahant Upatissa “Vabanemise tee” sisaldab ainult theeravaada õpetust, esindab antud teos vastuvaieldamatut fakti, et mahaajaana koolkonnas levinud bodhisattva jt Buddha poolt mitteõpetatud õpetused olid tol ajal veel Sri Lankal tundmatud. Vabanemisi (vimokkha) ja meisterlikkuse aluse teadmisi (abhi­bhāyata-­nāna) ei jaota Buddhaghosa eraldiseisvateks keskendusobjektidks, vaid vaatleb neid nelja värvikasina raames.

Ācariya Anuruddha Thera kirjutatud „Abhidhamma kompendium“ (Abhidhammatthasaṅgaha) sisaldab põhjalikku ülevaadet abhidhammast, sh samatha ja vipassanā objektidest ning meetoditest. Kui väikesed erinevused kõrvale jätta, on „Abhidhamma kompendiumis“ toodud loetelud ja põhimõtted samad, mis Buddhaghosa poolt kirjutatud „Puhastumise tees.“

1893 aastal Anagārika Dharmapāla poolt Bambaragala Vihāra raamatukogust avastatud Vidarsaṇā Pota käsikirjas, mis avaldati PTS poolt 1896 aastal „Yogāvacara’s Manual“ nime all, on loetletud 71 keskendusobjekti, mis on sisuliselt „Visuddhimagga’s“ tooduga samad, kuid objektide järjestus ning kasutatud terminoloogia on mõnevõrra erinev:

Hingamise teadvustamine (ānāpānasati).

• 10 kasinat (kasiṇa).^[6]
• 10 ilutust (asubha).
• 32 kehaosa (kāyagatāsati).^[7]
• 10 meelespidamist (anussati).^[8]
• 4 vormita valla džhaanat (arūpajjhāna).
• 4 brahmavihaarat (brahmavihāra).

„Abhidhamma“ neljas raamat „Inimeste kirjeldused“ (Puggalapaññatti-pāḷi) toob ära 12 isiksuse klassifikatsioon (puggala-bheda), mis on jaotatud teadvuse (citta) alusel ja kus esineb neli tavainimese (puthujjana) tüüpi ning kaheksa arija isiku (ariya-puggala) tüüpi:

1. Õnnetu juureta isik (duggati-ahetuka-puggala) on sündinud õnnetus olemasolus ehk Apaaja vallas. Seal viibivad olendid käituvad kolme oskusliku juureta, milleks on ahnusetus, vihatus ja pettekujutluse puudumine (alobha, adosa ja amoha).

2. Õnneliku juureta isik (sugati-ahetuka-puggala) on sündinud õnnelikus olemasolus ehk inimeste või devade vallas (cātummahārājika), kuid kes on sünnilt alaarenenud, pime või kurt.

3. Kahe juurega isik (dvī-hetuka-puggala) on inimene või deeva, kes on sündinud teadmisest eraldunud suure vilja teadvusega (ñāṇa-vippayutta māha-vippāka citta), millel puudub tarkus. Samas on nad sündinud kahe hea juurega, milleks on ahnusetus ja vihatus (alobha ja adosa). Need isikud ei ole võimelised saavutama selles elus ei džhaanat ega teed (magga), kuid neist võib saada selle elu keskenduspingutuste läbi järgmises elus mõtlustamisega jätkates kolme juurega isik (tī-hetuka-puggala), misjärel on neil võimalik saavutada nii tee (magga) kui vili (vipāka).

4. Kolme juurega isik (tī-hetuka-puggala) viitab inimesele või deevale, kes on sündinud teadmistega seotud suure vilja teadvusega (ñāṇa-sampayutta mahāvipāka citta), kel on tarkus ja kõik kolm oskuslikku juurt (alobha, adosa ja amoha). Nad on võimelised saavutama samatha ja vipassanā kaudu kõik džhaanad ja neli teed (magga) ning võivad sündida uuesti taevastes valdades deevana.

5. – 12. Neli tee saavutanud isikut (maggaṭṭha-puggala) ja neli vilja saavutanud isikut (phalaṭṭha-puggala) on kolme juurega isikud. Tee saavutanud isik ilmneb vaid üheks teadvuse hetkeks, mil toimub taipamine tee-teadmisest (magga-ñāña), misjärel saab temast järgmisel hetkel vilja saavutanud isik. Vooguastunu tee saavutanul (sotāpatti-maggaṭṭha) on vooguastunu tee teadvus ja vooguastunu vilja saavutanul (sotāpatti-phalaṭṭha) vooguastunu vilja teadvus. Ükskordnaasja tee saavutanul (sakadāgami-maggaṭṭha) on ükskordnaasja tee teadvus ja ükskordnaasja vilja saavutanul (sakadāgami-phalaṭṭha) on ükskordnaasja vilja teadvus. Mittenaasja tee saavutanul (anāgāmi-maggaṭṭha) on mittenaasja tee teadvus ja mittenaasja vilja saavutanul (anāgāmi-phalaṭṭha) on mittenaasja vilja teadvus. Arahanti tee saavutanul (arahatta-maggaṭṭha) on arahanti tee teadvus ja arahanti vilja saavutanul (arahatta-phalaṭṭha) on arahanti vilja teadvus.

Et keskendus (samādhi) oleks võimalikult efektiivne, tuleb keskenduse objekti valikul arvestada teostaja iseloomutüüpi ja vastavalt sellele valida sobilik keskendusobjekt. Visuddhimagga loetleb 40 keskendusobjekti ja neile sobivad isiksuse tüübid, mis on toodud alljärgnevas tabelis.

 

^[1] Arahant Upatissa, The Path of Freedom, (Malaysia: The Penang Buddhist Association, 2005), lk 63.

^[2] paṭhavī-, āpo-, tejo-, vāyo-, nīla-, pīta-, lohita-, odāta-, paricchinnākāsa- ja āloka-kasiṇa.

^[3] (1) maaelement (kõvadus) (paṭhavī-dhātu), (2) veeelement (sidusus) (āpo-dhātu), (3) tuleelement (kuumus) (tejo-dhātu) ja (4) tuuleelement (liikuvus) (vāyo-dhātu).

^[4] Vism lk 104.

^[5] 4 vormita valda (arūpa) on: (1) lõputu ruumi vald (ākāsā-nañcāyatana), (2) lõputu teadvuse vald (viññāṇa-ñcāyatana), (3) mittemillegi vald (ākiñcaññāyatana), (4) ei-taju-ega-mittetaju-vald (neva-saññā-nāsaññāyatana).

^[6] Esimesed neli kasinat nimetatakse siin elemendikasinaks (bhūta-kasiṇa) ja ülejäänuid värvikasinaks (vaṇṇa-kasiṇa).

^[7] Keha(osade) teadvustamise teel on Vidarsaṇā pota kohaselt võimalik saavutada kuni viies džhaana, abhidhamma ja Visuddhimagga kohaselt aga vaid esimene džhaana.

^[8] anussati alla on jaotatud ka toidu vastaspooletaju (āhāre paṭikūla-sañña) ja nelja elemendi analüüs (catu-dhātu-vavatthāna).