Abhidhammas toodud keskendusobjektid ja -meetodid
„Abhidhammakorvi“ (Abhidhammapiṭaka) esimeses raamatus „Dhammagrupid“ (Dhammasaṅgaṇi) on analüüsitud enamikke eelmises peatükis loetletud objekte ja meetodeid nende oskuslike või mitteoskuslike omaduste seisukohast. Teadvusseisundeid käsitlev „Dhammasangaṇī“ II, ptk „Vormi/mateeria oskuslik vald“ (rūpā-vacara-kusalaṁ)[1] loetleb džhaana selgituste all kokku 37 džhaanas keskenduse objekti,objekti, millest
- esimesed 33 on vormi džhaana arendamiseks ja
- viimased
neli on4 vormita džhaana arendamiseks,
ning milleks on:
- Kaheksa kasinat (attakasiṇaṁ).[2]
- Kaheksa meisterlikkuse alust (abhibhāyatanāni):
- Vorm on piiratud (rūpāni parittāni);
- Vorm on piiratud, ilus või kole (rūpāni parittāni suvaṇṇa-dubbaṇṇāni);
- Vorm on piiritu (rūpāni appamāṇāni);
- Vorm on piiritu, ilus või kole (rūpāni appamāṇāni suvaṇṇadubbaṇṇāni);
- Vorm on sinine/indigo (rūpāni nīlāni);
- Vorm on kollane (rūpāni pītāni);
- Vorm on punane (rūpāni lohitakāni);
- Vorm on valge (rūpāni odātāni).
- Kolm [esimest] vabanemist (tīṇi vimokkhāni)
- Neli brahmavihaarat (cattāri brahmavihārajhānāni)
- Kümme ilutust (asubha):[3]
- ülestursunud laip (uddhumātaka),
- lilla-laiguline laip (vinīlaka),
- mädane laip (vipubbaka),
- auklik laip (vicchiddaka),
- söödud laip (vikkhāyitaka),
- tükkideksrebitud laip (vikkhittaka),
- tükkidekslõigatud laip (hatavikkhittaka),
- veritsev laip (lohitaka),
- ussitav laip (puluvaka/puḷavaka),
- skelett (aṭṭhika).
- Neli vormita džhaanat (arūpa-jhāna) = neli vabanemist (vimokkha), (vastavad neljandast kuni seitsmenda vabanemisele).
[1] Dhammasaṅgaṇi, Rūpāvacarakusalaṁ, lk 40 jj (Ds.160/166).
[2] „katame dhammā kusalā? yasmiṁ samaye rūpūpapattiyā maggaṁ bhāveti vivicceva kāmehi … pe … paṭhamaṁ jhānaṁ upasampajja viharati āpokasiṇaṁ … pe … tejokasiṇaṁ … pe … vāyokasiṇaṁ … pe … nīlakasiṇaṁ … pe … pītakasiṇaṁ … pe … lohitakasiṇaṁ … pe … odātakasiṇaṁ, tasmiṁ samaye phasso hoti … pe … avikkhepo hoti … pe … ime dhammā kusalā.“ – Aṭṭhakasiṇaṁ soḷasakkhattukaṁ, 2.1.2.6 (Ds 40/160). Siin mateeria/vormi valla (rūpā-vacara) loetelus esineb kümne kasina asemel kaheksa, kuna kaks viimast – ruumi ja teadvuse kasina – on seotud vormita keskendusega (arūpa-jhāna).
[3] Kogumikes (nikāya) esineb asubha viiene loetelu, mis vastab viiele tajule (saññā). „Abhidhammas“ toodud asubha kümnene loend kattub „Suures teadlikkuse rajamise suttas“ (Mahāsatipaṭṭhānasutta DN 22) esineva loeteluga, kus on toodud Buddha õpetus laiba lagunemise üheksa etapi vaatlemisest eesmärgiga arendamaks välja keha tõelise loomuse mõistmine ja sellekohane taju ning ületamaks kirg ja naudinguiha.