8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)
Terminid vimutti ja vimokkha tähendavad vabanemist või vabastamist, mis on teostatavad maailmast eraldumise, meele arendamise ja arahantiks saamise teel.[1] Vabanemise jaotuste arv sõltub kontekstist. Kõige põhjalikum vabanemise loetelu esineb „Analüütilise tee“ peatükis „Vabanemise arutelu“, mis loetleb kokku 68 vabanemist.[2]
„Ala analüüsi suttas“[3] õpetab Buddha, et Tathaagata, Arahanti, Õigesti Mõistnu, Ületamatu Ohjamata Mehe Vankrijuhi õpetus kulgeb kaheksas suunas (aṭṭha disā): (1) vormis vormi nägemine (rūpī rūpāni passati), (2) sisemise mittevormitajuga välimise vormi nägemine (ajjhattaṁ arūpasaññī bahiddhā rūpāni passati), (3) ilusas, ülimas vabaduses olemine (subhanteva adhimutto hoti), (4) ruumi lõputu valla (ākāsānañcāyatana) saavutamine ja selles viibimine, (5) teadvuse lõputu valla (viññānañcāyatana) saavutamine ja selles viibimine, (6) mittemillegi valla (ākiñeaññāyatana) saavutamine ja selles viibimine, (7) ei-taju-ega-mittetaju-valla (neva-saññā-nāsaññāyatana) saavutamine ja selles viibimine ja (8) lakkamise saavutamine (nirodha-samāpatti) ja selles viibimine.
„Vabanemise suttas“[4] kirjeldab Buddha 8 vabanemise (vimokkha) etappi, mis on identne eeltoodud kaheksa Tathaagata õpetamise suunaga. Alljärgnevad järjestikud vabanemised saavutatakse kas neljale brahmavihaarale või kasinale keskenduse teel.
1. Esimene vabanemine (paṭhama vimokkha) on vormis vormi nägemine (rūpī rūpāni passati). Näiteks, sisemise kasina abil saavutatud džhaanas näeb bhikkhu või džhaana harjutaja ehk džhaain (jhāyin) sarnast kasina vormi meelest väljaspool asuvas materiaalses maailmas. Viibides erakluses ja hoides sisemist sinist, kollast, punast ja valget kujundit (nimitta) meeles, saavutab bhikkhu sinisetaju, kollasetaju, punasetaju ja valgetaju (sañña). Kujundit hästi hoides, vaadeldes ja arendades see kinnistub. Seejärel arendab ta kujundit seda avardades ja saavutab välise kujundi (bahiddhā nimitta). Koondades teadvuse saavutab bhikkhu välimise värvitaju. Keskendust jätkates saavutab ta kujundi meisterliku valdamise ning tekib sisemine, välimine ja mõlemat hõlmav vormitaju.
2. Teine vabanemine (dutiya vimokkha) on sisemise mittevormitajuga välimise vormi nägemine (ajjhattaṁ arūpasaññī, bahiddhā rūpāni passati). Bhikkhu näeb ilma džhaanata sisemist kasinat meelest väljaspool asuvas materiaalses maailmas. Sisemisele värvikujundile eraldi tähelepanu pööramata ei saavutata värvitaju, kuid see saavutatakse välisele värvikujundile teadvuse koondamisega. Kujundit hästi hoides, vaadeldes ja arendades see kinnistub. Keskendust jätkates saavutatakse kujundi meisterlik valdamine. Tekib mõistmine, et sisemine on vormita, vorm on vaid väline.
3. Kolmas vabanemine (tatiya vimokkha) on ilus, ülimas vabaduses olemine (subhanteva adhimutto hoti [hoti=bhavati]). Kasina arendamise puhul mõistab bhikkhu: „See on ilus (subha)“, ja tema meel täitub usaldusega. Selline vabanemine saavutatakse ka nelja brahmavihaara kõikidesse suundadesse arendamise teel. Kuna bhikkhu saavutab siin mittevastumeelsuse (appaṭikūla), on see vabanemine kaunis.
4. Neljas vabanemine (catuttha vimokkha) on ruumi lõputu valla (ākāsānañcāyatana) saavutamine. Kogu vormitaju (rūpa-saññā) ületanud, vastumeelsustaju (paṭigha-saññā) hüljanud, eristavale tajule (nānatta-saññā) tähelepanu pööramata, teadvustades: „Lõputu ruum… (ruum on lõputu)“, saavutab ja jääb bhikkhu lõputu ruumi valla saavutusse.
5. Viies vabanemine (pañcama vimokkha) on teadvuse lõputu valla (viññānañcāyatana) saavutamine. Kogu ruumi lõputu valla ületanud, mõeldes: „Lõputu teadvus… (teadvus on lõputu)”, saavutab ja jääb bhikkhu ruumist (ākāsa) vabasse, teadvuse lõputu valla saavutusse.
6. Kuues vabanemine (chaṭṭha vimokkha) on mittemillegi valla (ākiñeaññāyatana) saavutamine. Kogu teadvuse lõputu valla ületanud, mõeldes: „Seal ei ole mittemidagi”, saavutab ja jääb bhikkhu teadvusest vabasse, mittemillegi valla saavutusse.
7. Seitsmes vabanemine (sattama vimokkha) on ei-taju-ega-mittetaju-valla (neva-saññā-nāsaññāyatana) saavutamine. Kogu mittemillegi valla ületanud, saavutab ja jääb bhikkhu ei-taju-ega-mittetaju-valda.
8. Kaheksas vabanemine (aṭṭhama vimokkha) on lakkamise saavutamine (nirodha-samāpatti). Kogu ei-taju-ega-mittetaju-valla ületanud, saavutab ja jääb bhikkhu taju ja tunnete lakkamissaavutusse.
Taju ja tunnete lakkamine. „Taju suttas“[5] õpetab Buddha Ānandale, et tõepoolest on olemas sügav keskenduse seisund, kus tavapärane taju lakkab. „Saddha suttas“[6] õpetab Buddha Auväärsele Saddha’le (Sandha’le?) et täieliku keskendusesaavutanud bhikkhu jaoks on maa tajumine maa suhtes lakanud olemast (pathaviyaṁ pathavi-saññā vibhūtā), nagu ka vee taju (āpo-saññā), tule taju (tejo-saññā) ja õhu/tuule taju (vāyo-saññā). Samuti on lakanud olemast lõputu ruumi valla tajumine lõputu ruumi suhtes (ākāsānañcāyatane ākāsānañcāyatanasaññā vibhūtā hoti), nagu ka lõputu teadvuse valla taju (viññāṇañcāyatanasaññā), mittemillegi valla taju (ākiñcaññāyatanasaññā) ja ei-taju-ega-mittetaju-valla taju tajumine (nevasaññānāsaññāyatanasaññā). Ka on lakanud olemast selle maailma tajumine selle maailma suhtes (idhaloke idhalokasaññā vibhūtā hoti) ja teiste maailmade tajumine teiste maailmade suhtes (paraloke paralokasaññā vibhūtā hoti), aga ka nähtavaga, kuuldavaga, teadaolevaga, tajutavaga (viññātaṁ), saavutatavaga, otsitavaga ja avastatavaga seotud tajud (saññā). Kuigi bhikkhu on džhaanas, ei ole tema jaoks olemas enam elementidega ja olemasolu valdaega seotud tajusid (saññā), kuna need on lakanud olemast. Ta viibib viimases, kaheksas vabanemises ehk täielikus tajude ja tunnete lakkamise saavutuses (saññā vedanā nirodha-samāpatti).
„Seitsme elemendi suttas“[7] õpetab Buddha, et nelja vormitu džhaana element (dhātu) esindab moodustiste jäägiga saavutust (saṅkhā-rāva-sesa-samāpatti) ning taju ja tunde lakkamise element (saññā-vedayita-nirodha-dhātu) esindab lakkamise saavutust (nirodha-samāpatti).
„Tähelepanu suttas“[8] õpetab Buddha Ānandale, et sellise tajude lakkamise saavutuseni jõuab bhikkhu siis, kui ta pöörab meele oskamatutest dhammadest eemale, teadvustades:
See on rahu, see on ülim: kõikide moodustiste rahu, kogu omamisest lahtilaskmine, iha lõppemine, lakkamine, vaibumine.[9]
Kaheksa vabanemisega seotud kanoonilised tekstid
• Dasuttarasutta DN 34.
• Vimokkhakathā Ps 1.5
• Mahānidānasutta DN 15.
• Mahāparinibbānasutta DN 16.
• Manasikārasutta AN 11.8.
• Saddhasutta AN 11.9.
• Saṅgītisutta DN 33.
• Saññāsutta AN 11.7.
• Sattadhātusutta SN 14.11.
• Vimokkhasutta AN 8.66.
[1] PED lk 1416-1417.
[2] Vimokkhakathā Ps 1.5, lk 236-237; vt ka Saṅgītisutta DN 33. Vt ptk Vabanemine (vimutti, vimokkha).
[4] „aṭṭhime, bhikkhave, vimokkhā … rūpī rūpāni passati. ayaṁ paṭhamo vimokkho. ajjhattaṁ arūpasaññī, bahiddhā rūpāni passati. ayaṁ dutiyo vimokkho. subhanteva adhimutto hoti. ayaṁ tatiyo vimokkho. sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ‘ananto ākāso’ti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ catuttho vimokkho. sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma ‘anantaṁ viññāṇan’ti viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ pañcamo vimokkho. sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ‘natthi kiñcī’ti ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ chaṭṭho vimokkho. sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ sattamo vimokkho. sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja viharati. ayaṁ aṭṭhamo vimokkho.“ – Vimokkhasutta AN 8.66, aga ka Saṅgītisutta DN 33, Mahānidānasutta DN 15, Mahāparinibbānasutta DN 16, Dasuttarasutta DN 34, Vimokkhakathā Ps 1.5 jt.
[5] Saññāsutta AN 11.7.
[6] Saddhasutta AN 11.9.
[7] Sattadhātusutta SN 14.11.
[8] Manasikārasutta AN 11.8.
[9] „‘etaṁ santaṁ etaṁ paṇītaṁ, yadidaṁ sabbasaṅkhārasamatho sabbūpadhipaṭinissaggo taṇhākkhayo virāgo nirodho nibbānan’ti.“ – Manasikārasutta AN 11.8.