8 vabanemist (aṭṭha vimokkha)
Terminid vimutti ja vimokkha tähendavad vabanemist või vabastamist, mis on teostatavad maailmast eraldumise, meele arendamise ja arahantiks saamise teel.[1] Vabanemise jaotuste arv sõltub kontekstist. Kõige põhjalikum vabanemise loetelu esineb „Analüütilise tee“ peatükis „Vabanemise arutelu“, mis loetleb kokku 68 vabanemist.[2]
„Ala analüüsi suttas“[3] õpetab Buddha, et Tathaagata, Arahanti, Õigesti Mõistnu, Ületamatu Ohjamata Mehe Vankrijuhi õpetus kulgeb kaheksas suunas (aṭṭha disā): (1) vormis vormi nägemine (rūpī rūpāni passati), (2) sisemise mittevormitajuga välimise vormi nägemine (ajjhattaṁ arūpasaññī bahiddhā rūpāni passati), (3) ilusas, ülimas vabaduses olemine (subhanteva adhimutto hoti), (4) ruumi lõputu valla (ākāsānañcāyatana) saavutamine ja selles viibimine, (5) teadvuse lõputu valla (viññānañcāyatana) saavutamine ja selles viibimine, (6) mittemillegi valla (ākiñeaññāyatana) saavutamine ja selles viibimine, (7) ei-taju-ega-mittetaju-valla (neva-saññā-nāsaññāyatana) saavutamine ja selles viibimine ja (8) lakkamise saavutamine (nirodha-samāpatti) ja selles viibimine.
„Vabanemise suttas“[4] kirjeldab Buddha 8 vabanemise (vimokkha) etappi, mis on identne eeltoodud kaheksa Tathaagata õpetamise suunaga. Alljärgnevad järjestikud vabanemised saavutatakse kas neljale brahmavihaarale või kasinale keskenduse teel.
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
„Taju suttas“[5] õpetab Buddha Ānandale, et tõepoolest on olemas sügav keskenduse seisund, kus tavapärane taju lakkab. „Saddha suttas“[6] õpetab Buddha Auväärsele Saddha’le (Sandha’le?) et täieliku keskendusesaavutanud bhikkhu jaoks on maa tajumine maa suhtes lakanud olemast (pathaviyaṁ pathavi-saññā vibhūtā), nagu ka vee taju (āpo-saññā), tule taju (tejo-saññā) ja õhu/tuule taju (vāyo-saññā). Samuti on lakanud olemast lõputu ruumi valla tajumine lõputu ruumi suhtes (ākāsānañcāyatane ākāsānañcāyatanasaññā vibhūtā hoti), nagu ka lõputu teadvuse valla taju (viññāṇañcāyatanasaññā), mittemillegi valla taju (ākiñcaññāyatanasaññā) ja ei-taju-ega-mittetaju-valla taju tajumine (nevasaññānāsaññāyatanasaññā). Ka on lakanud olemast selle maailma tajumine selle maailma suhtes (idhaloke idhalokasaññā vibhūtā hoti) ja teiste maailmade tajumine teiste maailmade suhtes (paraloke paralokasaññā vibhūtā hoti), aga ka nähtavaga, kuuldavaga, teadaolevaga, tajutavaga (viññātaṁ), saavutatavaga, otsitavaga ja avastatavaga seotud tajud (saññā). Kuigi bhikkhu on džhaanas, ei ole tema jaoks olemas enam elementidega ja olemasolu valdaega seotud tajusid (saññā), kuna need on lakanud olemast. Ta viibib viimases, kaheksas vabanemises ehk täielikus tajude ja tunnete lakkamise saavutuses (saññā vedanā nirodha-samāpatti). „Seitsme elemendi suttas“[7] õpetab Buddha, et nelja vormitu džhaana element (dhātu) esindab moodustiste jäägiga saavutust (saṅkhā-rāva-sesa-samāpatti) ning taju ja tunde lakkamise element (saññā-vedayita-nirodha-dhātu) esindab lakkamise saavutust (nirodha-samāpatti). „Tähelepanu suttas“[8] õpetab Buddha Ānandale, et sellise tajude lakkamise saavutuseni jõuab bhikkhu siis, kui ta pöörab meele oskamatutest dhammadest eemale, teadvustades: Taju ja tunnete lakkamine
.See on rahu, see on ülim: kõikide moodustiste rahu, kogu omamisest lahtilaskmine, iha lõppemine, lakkamine, vaibumine.[9]
Kaheksa vabanemisega seotud kanoonilised tekstid
• Dasuttarasutta DN 34.
[1] PED lk 1416-1417.
[2] Vimokkhakathā Ps 1.5, lk 236-237; vt ka Saṅgītisutta DN 33. Vt ptk Vabanemine (vimutti, vimokkha).
[4] „aṭṭhime, bhikkhave, vimokkhā … rūpī rūpāni passati. ayaṁ paṭhamo vimokkho. ajjhattaṁ arūpasaññī, bahiddhā rūpāni passati. ayaṁ dutiyo vimokkho. subhanteva adhimutto hoti. ayaṁ tatiyo vimokkho. sabbaso rūpasaññānaṁ samatikkamā paṭighasaññānaṁ atthaṅgamā nānattasaññānaṁ amanasikārā ‘ananto ākāso’ti ākāsānañcāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ catuttho vimokkho. sabbaso ākāsānañcāyatanaṁ samatikkamma ‘anantaṁ viññāṇan’ti viññāṇañcāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ pañcamo vimokkho. sabbaso viññāṇañcāyatanaṁ samatikkamma ‘natthi kiñcī’ti ākiñcaññāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ chaṭṭho vimokkho. sabbaso ākiñcaññāyatanaṁ samatikkamma nevasaññānāsaññāyatanaṁ upasampajja viharati. ayaṁ sattamo vimokkho. sabbaso nevasaññānāsaññāyatanaṁ samatikkamma saññāvedayitanirodhaṁ upasampajja viharati. ayaṁ aṭṭhamo vimokkho.“ – Vimokkhasutta AN 8.66, aga ka Saṅgītisutta DN 33, Mahānidānasutta DN 15, Mahāparinibbānasutta DN 16, Dasuttarasutta DN 34, Vimokkhakathā Ps 1.5 jt.
[5] Saññāsutta AN 11.7.
[6] Saddhasutta AN 11.9.
[7] Sattadhātusutta SN 14.11.
[8] Manasikārasutta AN 11.8.
[9] „‘etaṁ santaṁ etaṁ paṇītaṁ, yadidaṁ sabbasaṅkhārasamatho sabbūpadhipaṭinissaggo taṇhākkhayo virāgo nirodho nibbānan’ti.“ – Manasikārasutta AN 11.8.