Otse põhisisu juurde

8 arija tee osa (ariya aṭṭhangika magga)

Nelja arija tõe viimane, kannatuse lakkamisele viia tee arija tõde, ütleb, et kannatuse lakkamisele viib arija kaheksaosaline tee. Buddha on õpetanud, et nii nagu pole võimalik ehitada majale teist korrust ilma eelnevalt esimest korrust ehitamata, nii on ka dukkha peatumine võimatu ilma nelja arija tõe arusaamise (anubodha) ning nende läbistava (paṭivedha) nägemiseta.[1] Arija kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhangika magga) sisuks on õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus, õige teadlikkus ja õige keskendus.[2] Kaheksaosalise tee osad sisaldavad omakorda alljärgnevaid aspekte:[3]

1.

  1. Õige vaade (sammā-diṭṭhi) põhineb õigel arusaamisel (anubodha) ja läbistaval nägemisel (paṭivedha) (1) neljast arijast tõest (catusacca sammādiṭṭhi), (2) teo olemusest (kammassakatā sammādiṭṭhi) (3) kümnest alusest (dasa-vatthuka sammā-diṭṭhi), (4) minatusest (anatta sammā-diṭṭhi) ja (5) sõltuvuslikust tekkest (paṭicca-samuppāda sammā-diṭṭhi).[4]

    2. 1.    

  2. Õige mõte (sammā-saṅkappa) põhineb õigel vaatel ning kätkeb (1) loobunud mõtlemist (nekkhamma-saṅkappa/saṁkappa), (2) mittekuritahtlikku mõtlemist (avyāpāda-saṅkappa) ja (3) mittevägivaldset mõtlemist (avihiṁsā-saṅkappa).[5]

    3. 2.    

  3. Õige kõne (sammā-vācā) põhineb õigel mõtlemisel ja kätkeb (1) vale rääkimisest hoidumist (musā-vādā-virati), (2) laimavast kõnest hoidumist (pisuṇa-vācā-virati), (3) karmist kõnest hoidumist (pharusa-vācā-virati) ning (4) tühjast ja viljatust jutust hoidumist (samphappalāpa-virati).[6]

    4. 3.    

  4. Õige tegu (sammā-kammanta) põhineb õigel kõnel ja kätkeb (1) elu hävitamisest hoidumist (pāṇātipāta virati), (2) mitteantu võtmisest hoidumist (adinnādāna virati) ja (3) naudinguid pakkuvast valest käitumisest hoidumist (kāmesu micchācāra virati).[7]

    5. 4.    

  5. Õige eluviis (sammā-ājīva) põhineb õigel tegutsemisel ja kätkeb (1) halbatoovast valest eluviisist hoidumist (duccarita micchājīva virati), (2) sobimatust valest eluviisist hoidumist (anesana micchājīva virati), (3) ebaausast valest eluviisist hoidumist (kuhanādi micchājīva virati) ja (4) loomalike teadmistega [seotud] valest eluviisist hoidumist (tiracchānavijjā micchājīva virati).[8]

    6. 5.    

  6. Õige püüdlus (sammā-vāyāma) põhineb õigel eluviisil ja kätkeb (1) veel esile kerkimata mitteoskuslike dhammade ehk meeleseisundite vältimist (anuppannānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ anuppādāya vāyāma), (2) esile kerkinud mitteoskuslike dhammade hülgamist (uppannānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya vāyāma), (3) veel esile kerkimata oskuslike dhammade arendamist (anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ uppādāya vāyāma) ja (4) esile kerkinud oskuslike dhammade säilitamist (uppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ bhiyyo bhāvāya vāyāma).[9]

    7. 6.    

  7. Õige teadlikkus (sammā-sati) põhineb õigel püüdlemisel ja kätkeb (1) keha vaatlemist ja teadlikkuse loomist (kāyānupassanā satipaṭṭhāna), (2) tunnete vaatlemist ja teadlikkuse loomist (vedanānupassanā satipaṭṭhāna), (3) teadvuse vaatlemist ja teadlikkuse loomist (cittānupassanā satipaṭṭhāna) ning (4) dhammade vaatlemist ja teadlikkuse loomist.[10]

    8. 7.    

  8. Õige keskendus (sammā-samādhi) põhineb õigel teadlikkusel ja kätkeb (1) keskendust esimeses džhaanas (paṭhamajjhāna samādhi), (2) keskendust teises džhaanas (dutiyajjhāna samādhi), (3) keskendust kolmandas džhaanas (tatiyajjhāna samādhi) ja (4) keskendust neljandas džhaanas (catutthajjhāna samādhi).[11]

Buddha on õpetanud, et bhikkhu, kes arendab arija kaheksaosalist teed kasvõi sõrmenipsu pikkuse aja, kel on džhaana ning kes püsivalt järgib nõuandvaid juhiseid (ovāda-patikaro), see ei söö almustoitu asjata.[12]

Arija kaheksaoalise tee õige arusaamine, järgimine ja läbistav nägemine algab õige dhamma teadmisest. Kuni bhikkhu järgib teisi õpetajaid, filosoofe, spekulatsioone või kirjanikke, ei saa tal õige vaade tekkida, kuna õige vaade on saavutatav ainult Tathāgata antud dhammat järgides.[13] Valest dhammast tekib vale vaade, sellest vale mõtlemine, valest mõtlemisest vale kõlblus ja valest kõlblusest vale keskendus. Alles siis, kui on tekkinud õige vaade, saab tekkida õige mõtlemine, tänu õigele mõtlemisele saab tekkida õige kõne jne, kuni õige keskenduseni välja.[14] Vaid õige keskendus saab viia läbinägemisel põhinevate teadmiste saavutamiseni ja virgumiseni. Seetõttu ongi virgumise seisukohast autentse ja õige dhamma kohane õige vaade kriitilise tähtsusega.

 

Kaheksa arija tee osaga seotud kanoonilised tekstid


  •  

    •       Aṅguttaranikāya, Acharāsaṅghāta vagga AN 1.431–438.

  • •       Dhammacakkappavattanasutta SN 56.11.

  • •       Kūṭāgārasutta SN 46.7.

  • •       Kūṭāgārasutta SN 56.44.

  • •       Saccavibhaṅgasutta MN 141.

  • •       Sammādiṭṭhisutta MN 9.

  • •       Vibhaṅgasutta SN 45.8.


    •  



[1] Kūṭāgārasutta SN 56.44 ja Kūṭāgārasutta SN 46.7 (detailsem).


[2] Dhammacakkappavattanasutta SN 56.11


[3] Sammādiṭṭhisutta MN 9, Saccavibhaṅgasutta MN 141, Vibhaṅgasutta SN 45.8 jpt.


[4] Vt DVE, I osa, ptk „Õige vaade (sammā-diṭṭhi)“.


[5] Vt DVE, I osa, ptk „Õige mõte (sammā-saṅkappa)“.


[6] Vt DVE, II osa, ptk „Õige kõne (sammā-vācā)“.


[7] Vt DVE, II osa, ptk „Õige tegu (sammā-kammanta)“.


[8] Vt DVE, II osa, ptk „Õige eluviis (sammā-ājīva)“.


[9] Vt DVE, III osa, ptk „Õige püüdlus (sammā-vāyāma)“.


[10] Vt DVE, III osa, ptk „Õige teadlikkus (sammā-sati)“.


[11] Vt DVE, III osa, ptk „Õige keskendus (sammā-samādhi)“.


[12] Acharāsaṅghāta Vagga AN 1.431–438.


[13] Āṇisutta SN 20.7.


[14] Micchattasutta AN 10.103.

Tagasi üles