5 võimet (pañcindriya)

Paalikeelne sõna indriya tähendab „kuulub Indra’le/valitsejale“^[1] ja tähistab psühhofüüsilisi võimeid, millel on võim ja kontroll.^[2] „Teises jaotuste suttas“ loetleb Buddha meele arendamise objektidena viis võimet (pañcindriyāni), milleks on:^[3]

1. usuvõime (saddhindriya)
2. energiavõime (vīriyindriya)
3. teadlikkusevõime (satindriya)
4. keskendusvõime (samādhindriya)
5. tarkusevõime (paññindriya).

Viis võimet moodustavad seitsmest kogumikust koosneva 37 virgumisele juhtiva dhamma (bodhi-pakkhiya-dhamma) neljanda kogumiku. Need võimed ei teki enne Buddha ilmnemist^[4] ning neid pole võimalik arendada ja kasvatada Buddha antud õigest õpetusest eraldiseisvana, ilma õiget dhammat järgimata.^[5]

Viit võimet tuleb arendada kirest, vihast ja mitteteadmisest väljumiseks ja nende plekkide lõpetamiseks (rāga-vinaya-pariyosāna, dosa-vinaya-pariyosāna, moha-vinaya-pariyosāna)^[6] ning ülimate teadmiste (abhiññāya) ning ületava mõistmise (pariññāya) saavutamiseks ning viie kõrgema köidiku (pañcuddhambhāgiyāni saṁyojanāni) hülgamiseks.^[7]

„Kinnistumise suttas“^[8] õpetab Buddha, et viis võimet on hästi arendatud (subhāvitāni) vaid siis, kui need on arendatud hoolikusega (appamāda), mis tähendab, et bhikkhu kaitseb (rakkhati) teadvust tulvadest ja tulvadega – st naudingu-, olemasolu-, vaate- ja mitteteadmistulvadega – seotud dhammadest.

1. Usuvõime (saddhindriya)

Buddha õpetuses sisalduva usu tähendus erineb olulisel määral religioosse usu tähendusest. Buddha õpetuse kontekstis kujuneb usk (saddhā) välja taipamisel põhinevast tarkusest, mis sünnib dhamma teostamisest tuleneva nägemise ja kogemise teel.^[9] „Caṅkī suttas“ võrdleb Buddha pimedat usku ühest nöörist kinni hoides edasi liikuvate pimedate meestega, kes järgnevad mehele, kes on samuti pime.^[10] Samas suttas hoiatab ta pimeda, põhjuseta usu (amūlikā saddhā) eest, kuna see ei vii virgumisele, vaid suurendab nii iseenda kui ka teiste kannatusi ja segadust. Buddha õpetas seadma usku kahtluse alla ning andis ka meetodi, kuidas testida objekti, mille suhtes usk on tekkinud.^[11] Usk Buddha õpetuses tähendab nt seda, kui Arija järgija (ariya-sāvaka) on kuulnud õiget õpetust, ohjanud oma meeli, saavutanud kõlbelise puhtuse ning siseneb esimesse džhaanasse. Selline vahetu dhamma teostamise kogemus tekitab buddhadhamma suhtes põhjendatud, teadmuspõhise, täielikult kindla selguse (avecca-ppasāda). Kogemuspõhise ja aruka usu saavutanut nimetas Buddha ka ususjärgijaks (saddhānusārī). Olles täitunud ülimast otsusekindlusest (adhimokkha) ning mõistnud püsitust (anicca), saavutab ususjärgija usuvõime ning siseneb vooguastunu teele. Kuna vooguastunu on vabanenud kahtlusest (vicikicchā), on tema usuvõime täiuslik ja usk kõigutamatu.^[12]

Usuvõime tähendab, et bhikkhul on usk Buddhasse, mida ta arendab mõtlustades nii:

Sestap on Ülim Arahant, Täielikult Virgunu, Tarkuses ja Käitumises Täiuslik, Õnnesläinu, Maailmade Teadja, Ületamatu Inimeste Suunaja ja Juht, Inimeste ja Deevade Õpetaja, Mõistnu, Ülim.^[13]

Täpsemalt käsitleb eeltoodud vormeli alusel usaldusliku usu arendamist ptk „Buddha meelespidamise arendamine (buddhānussati bhāvanā)“.

Mitteusu hülgamine arendab usuvõimet (assaddhiyaṁ pajahanto saddhindriyaṁ bhāveti) ja usuvõime arendamine hülgab mitteusu.^[14] Usuvõime on nähtav (daṭṭhabba) neljas vooguastunus (catūsu sotāpattiyaṅgesu).^[15]

2. Energiavõime (viriyindriya)

Energiavõime baseerub (1) mitteoskuslikest dhammadest loobumisel ja (2) oskuslike dhammade arendamisel, misläbi on Arija järgija: tugev, kindel, jõuline ja energiline ega hiili kõrvale oskuslike dhammade teostamisest (anikkhittadhuro  [na + nikkhitta viska eemale/maha + dhura ikke-varras; koorem; kohustus] kusalesu dhammesu).^[16] Energiavõime on nähtav neljas õiges pingutuses (catūsu sammappadhānesu)^[17] ja ilmneb nelja õige pingutuse tulemusena.^[18] Loiduse/uimasuse (kusīta) hülgamine arendab energiavõimet ning energiavõime arendamine hülgab laiskuse/mitteaktiivsuse.^[19]

Abhidhammas on viriya määratled kui energilise inimese olemus või tegutsemine (vīrānaṁ bhāvo, kammaṁ), millele omadusteks on toetamine (upatthambana), pürgimine (paggahaṇa) ja säilitamine (ussahana).

3. Teadlikkusevõime (satindriya)

Teadlikkuse võime on vahetu teadlikkus (1) kehast, (2) tunnetest, (3) teadvusest ja (4) dhammadest. Teda saadab ergas teadlikolek (satinepakkena [sati + nepakka (osavus, vilumus)]) ning tänu teadlikkusevõimele suudab ta mäletada (sarita) ja taasmeenutada (anussaritā) pikka aega tagasi öeldut ja tehtut.^[20] Hajameelsuse (muṭṭhassatī) hülgamine arendab teadlikkusevõimet ning teadlikkusevõime arendamine hülgab unustava teadlikkuse ehk hajameelsuse.^[21] Teadlikkusevõime on nähtav neljas teadlikkuse loomises (catūsu satipaṭṭhānesu)^[22] ehk ilmneb nelja teadlikkuse loomise ja arendamise tulemusena.^[23]

4. Keskendusvõime (samādhindriya)

Keskendusvõime ilmneb järjepideva keskenduse (samādhi) arendamise teel saavutatud teadvuse ühtesuunatuse (cittassa ekaggataṁ) tulemusena.^[24] Kontrollimatuse hülgamine arendab keskendusvõimet ning keskendusvõime arendamine hülgab kontrollimatust.^[25] Keskendusvõime on nähtav neljas džhaanas (catūsu jhānesu).^[26]

5. Tarkusevõime (paññindriya)

Tarkusevõime tähendab seda, et Arija järgija on tark. Tal on (1) tarkus tekkimisest ja lakkamisest (udayatthagāminiyā) ning (2) arija läbistav, õige tarkus dukkha lakkamise teest (ariyāya nibbedhikāya, sammā dukkhakkhayagāminiyā).^[27]

Tarkusevõime on võimetest olulisim: nii nagu kõigi kõndivate olendite jalajäljed mahuvad elevandi jalajälje sisse, on tarkusevõime „jälg“ virgumise seisukohalt ülim (paññindriyaṁ padaṁ tesaṁ aggamakkhāyati, yadidaṁ).^[28] Nagu punane sandlipuu on parim kõikidest lõhnavatest puudest, nii on tarkusevõime ülim virgumisele juhtivatest dhammadest (bodhipakkhiyā dhammā).^[29]

Tarkusevõime on nähtav neljas arija tões (catūsu ariyasaccesu),^[30] nii nagu see tõeliselt on, vastavalt olemasolule (yathā-bhūta):

See on dukkha … see on dukkha tekkimine … see on dukkha lakkamine … see on dukkha lakkamisele viiv tee.^[31]

„Analüütilise tee“ ptk „Võimete arutelu“^[32] toob ära viiese loetelu, mis käsitleb kokku 15 moel viie võime puhastamist.

1. Usuvõimet saab puhastada (1) mitteusklike isikute vältimisega (assaddhe puggale parivajjayato), (2) usku omavate isikute teenimise, nendega suhtlemise ja nende austamisega (sevato bhajato payirupāsato) ning (3) usaldust/selgust tugevdavate suttade ülevaatusega (pasādanīye suttante paccavekkhato).
2. Energiavõimet saab puhastada (4) loidude/uimaste (kusīta) isikute vältimisega, (5) energiat omavate isikute teenimise, nendega suhtlemise ja nende austamisega ning (6) õige pingutuse (sammappadhāna) teostamisega.
3. Teadlikkusevõimet saab puhastada (7) unustava teadlikkusega (muṭṭhassatī) ehk hajameelsete isikute vältimisega, (8) valvsa teadlikkusega (upaṭṭhitassatī) isikute teenimise, nendega suhtlemise ja nende austamisega ning (9) teadlikkuse loomise teostamisega (satipaṭṭhāna).
4. Keskendusvõimet saab puhastada (10) mittekeskendunud (asamāhita) isikute vältimisega, (11) keskendunud isikute teenimise, nendega suhtlemise ja nende austamisega ning (12) džhaanas vabanemise teostamisega (jhāna-vimokkha).
5. Tarkusevõimet saab puhastada (13) mittetarkade (duppaññā) isikute vältimisega, (14) tarkust omavate (paññavant) isikute teenimise, nendega suhtlemise ja nende austamisega ning (15) sügavatel teadmistel põhineva käitumise teostamisega (gambhīra-ñāṇa-cariya).

Mitteteadmise (avijjā) hülgamine arendab tarkusevõimet ning tarkusevõime arendamine hülgab mitteteadmise.^[33]

Kuue taju kontekstis õpetab Buddha „Võime arendamise suttas“ arija eemaldumise võime arendamist (ariyassa vinaye indriyabhāvanā).^[34] Arija võimed on tulvadeta (anāsavā) võimed.^[35] „Analüütiline tee“ käsitleb üleloomulike võimeid, mille kokkuvõtte toob ära ptk „Üleloomulikud võimed (iddhi-vidhā)“.

Abhidhammas^[36] toodud võimete koond sisaldab kõiki erinevates „Suttanta“ tekstides esinevat 22 võimet (bāvīsati indriyāni), milleks on:

1. silmavõime (cakkhu-ndriya),
2. kõrvavõime (sot-indriya),
3. ninavõime (ghān-indriya),
4. eelevõime (jivh-indriya),
5. kehavõime (kāy-indriya),
6. meelevõime (man-indriya) (=mõtlemisvõime, sh mõistmine, mõtestamine, analüüsimine jms),
7. eluvõime (jīv-itindriya),
8. naiselikkusevõime (itt-hindriya),
9. mehelikkusevõime (pur-isindriya),
10. (kehaline) õnnevõime (sukh-indriya),
11. (kehaline) dukkhavõime (dukkh-indriya),
12. (meeleline) heameelevõime (somanas­s-indriya),
13. (meeleline) pahameelevõime (domanas­s-indriya),
14. neutraalsusvõime (upekkh-indriya),
15. usuvõime (saddh-indriya),
16. energiavõime (vīriy-indriya),
17. teadlikkusevõime (sat-indriya),
18. keskendusvõime (samādh-indriya),
19. tarkusevõime (paññ-indriya),
20. teadmiste omandamisvõime (anaññātaññassā­mī­t-indriya),
21. teadmisvõime (aññ-indriya),
22. teadjavõime (aññātā­v-indriya).

Kõik 22 võimet on läbinägemise arendamise objektid (vipassanā bhāvanā kammaṭṭhana = abhiññeyyā).

Võimete arendamine juhib virgumisele

Buddha õpetas, et see, kes arendab viit võimet (pañcindriyāni) osaliselt, õnnestub osaliselt, kes aga arendab viis võimet täielikult välja, sellest saab arahant.^[37] Viie võime arendamine ja kasvatamine juhib surematusse, on köidetud surematusega ja lõpeb surematusega.^[38] Võimete arendamine päädib kalduvuste väljajuurimisega (anusaya-samugghāta)^[39], köidikute hülgamisega (saṁyojana-ppahānāya)^[40], täieliku arusaamisega (addhāna-pariññāya)^[41] ja tulvade hääbumisega (āsavānaṁ khayāya) ^[42] ehk virgumisega.

Viie võime arendamise viljad

Võimete arendajad saavutavad kas juba selles elus lõplikud teadmised ehk saavad arahantiks, või jäägiga teadlikkuse puhul (jäägi olemasolul) saavad neist mittenaasjad (diṭṭheva dhamme aññā, sati vā upādisese anāgāmitā).^[43] „Teises vilja suttas“^[44] õpetab Buddha, et viie võime arendamine ja kasvatamine päädib ühest seitsme vilja (satta phalā) ja seitsme kasuga (sattānisaṁsā):

1. Nähtavas olemasolus (st selles elus) lõplike teadmiste rahulolu (diṭṭheva dhamme paṭikacca aññaṁ ārādheti) ehk selles elus nibbaana  (nibbāna) saavutamine.
2. Kui mitte, siis surma koidikul (maraṇa-kāla) nibbaana saavutamine.
3. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul [teisele kaldale] maabumise ajal lõpliku vaibumise (antarā-parinibbāyī) saavutamine.
4. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul uute sündide vähenemise ja lõpliku vaibumise (upahacca-parinibbāyī) saavutamine.
5. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul pingutuseta lõpliku vabanemise (asaṅkhāra-parinibbāyī) saavutamine.
6. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul pingutusega lõpliku vabanemise (sasaṅkhāra-parinibbāyī) saavutamine.
7. Kui mitte, siis viie madalama köidiku lakkamise mõjul kõrgemate Akaniṭṭha^[45] deevade elupaigas (uddhaṁsoto hoti akaniṭṭhagāmī) ilmnemine.

Sarnane põhimõte esineb ka „Esimeses kokkuvõtvas suttas“,^[46] kus Buddha õpetab, et kõik viis võimet täiuslikult täitnu on arahant (samattā paripūrattā arahaṁ hoti), sellest pehmem (mudutarehi) saavutus on mittenaasjal (anāgāmī), sellest omakorda pehmem on mittenaasjal (sakadāgāmī), sellest pehmem on vooguastunul (sotāpanno), sellest omakorda pehmem dhammajärgijal (dhammānusārī) ja sellest veelgi pehmem saavutus on ususjärgijal (saddhānusārī). Seega, erinevatel võimetel on erinevad viljad (indriyavemattatā phalavemattatā) ja erinevatele viljadele vastavad erinevaid isikuid (phalavemattatā puggalavemattatā).^[47]

Viie jõu ja võimega seotud neli teostuse viisi

„Ilutuse suttas“^[48] õpetab Buddha viie jõu ja viie võimega seotud nelja teostusteed (catasso paṭipadā) viisi, milleks on:

1. Dukkhalik teostus aeglaselt ülimate teadmiseni (dukkhā paṭipadā dandhābhiññā).
2. Dukkhalik teostus kiirelt ülimate teadmiseni (dukkhā paṭipadā khippābhiññā).
3. Õnnelik teostus aeglaselt ülimate teadmiseni (sukhā paṭipadā dandhābhiññā).
4. Õnnelik teostus kiirelt ülimate teadmiseni (sukhā paṭipadā khippābhiññā).

(1) Dukkhalik teostus aeglaselt ülimate teadmisteni tähendab, et bhikkhu arendab lakkamatult ilutuse vaatlust kehas ja püsib sellekohases teadmises (asubhānupassī kāye viharati), toidu ebapuhtuse taju (āhāre paṭikūlasaññā), kogu maailmast eraldumistaju (sabbaloke anabhirati-saññā) ja kõikide moodustiste püsituse vaatlust (sabbasaṅkhāresu aniccānupassī) ning on hästi väljakujundanud keha surmataju (maraṇa-saññā). Ta elab viies õppija jõus (pañca sekhabalāni upanissāya viharati) milleks on: usu-, häbi-, kartuse-, energia- ning tarkusejõud. Kuid tema viis võimet ehk: usu-, energia-, teadlikkuse-, keskenduse- ja tarkusevõime (sadda-, viriya-, sati-, samādhi- ja paññ-indriya), on nõrgad, mistõttu saavutab ta praeguses elus tulvade (āsavā) lõppemise tingimused aeglaselt. Kui aga õppija arendab end eelkirjeldatud moel, elab ta viies jõus ja tema viis võimet on tugevad, siis saavutab ta praeguses elus tulvade lõppemise tingimused kiiresti, mistõttu nimetatakse seda (2) dukkhalikuks teostuseks kiirelt ülimate teadmiseni.

(3) Õnnelik teostus aeglaselt ülimate teadmiseni tähendab seda, et bhikkhu, olles eraldunud meelelistest naudingutest ja mitteoskuslikest dhammadest saavutab ja püsib esimeses džhaanas, kus on eraldumisest tekkinud rõõm ja õnn (pīti-sukha). Ta siseneb teise džhaanasse, kus mõtlemine ja läbiuurimine (vitakka-vicārāna) lakkavad ning keskenduses tekkinud rõõm ja õnn koos sisemise selguse, kindluse ja meele ühtsustumisega (cetaso ekodibhāva) süvenevad. Rõõmu ja kire lakkamises tekkinud neutraalsuse saavutamisega, tähelepanelikus teadvelolus püsimisega (sampajāna) ning õnnelikuna jõuab bhikkhu kolmandasse džhaanasse. Loobudes õnnest ja dukkhast, heameelest ja pahameelest (somanassa-domanassāna), püsides dukkhast ja õnnest vabas neutraalse teadvelolu puhtuses (adukkha-ma-sukhaṁ upekkhā-sati-pārisuddhi), saavutab bhikkhu neljanda džhaana ja viibib seal. Tal on viis õppija jõudu, kuid viis võimet (indriya) on nõrgad, mistõttu saavutab ta selles elus tulvade lakkamise aeglaselt.

(4) Õnnelik teostus kiirelt ülimate teadmiseni tähendab seda, et bhikkhu saavutab eeltoodud moel järjestikku neli džhaanat ja tal on viis õppija jõudu. Kuna ka tema viis võimet on tugevad, saavutab ta selles elus tulvade lakkamise kiiresti.

 

 Üleloomulikud võimed (abhiññā) ehk teadmised (ñāṇa) on läbinägemise arendamise kulminatsiooniks ja need on ilmnenud ning ilmnevad ka tulevikus kõikidel, kes on saavutanud neljanda džhaana. Üleloomulike võimete ilmnemine on džhaana tulemus, kuid pole meele arendamise eesmärk, kuna Buddha õpetuse ainus siht on kõikide kannatuste lakkamine ja nibbāna saavutamine.

„Teostuse gruppi“ koondatud õpetuste kohaselt oli Moggallāna teostus dukkhalik kuid kiire, ning Sāriputta teostus õnnelik ja kiire.^[49] Samas võib parinibbaana saavutamine toimuda kas täiendava pingutusega (sa-saṅkhāra) või ilma pingutuseta (a-saṅkhāra). „Pingutusega sutta“^[50] kohaselt võib üks isik saavutada ületava ehk lõpliku nibbaana:

1. nähtavas olemasolus (st selles elus) pingutuse läbi (diṭṭheva dhamme sa-saṅkhāra-parinibbāyī);
2. keha lagunedes (st surma koidikul või teisele kaldale maabumise ajal^[51]) pingutuse läbi (kāyassa bhedā sa-saṅkhāra-parinibbāyī);
3. nähtavas olemasolus pingutuseta (diṭṭheva dhamme a-saṅkhāra-parinibbāyī);
4. keha lagunedes pingutuseta (kāyassa bhedā a-saṅkhāra-parinibbāyī).^[52]

 

Võimetega seotud kanoonilised tekstid

•       Asubhasutta AN 4.163

•       Bhikkhusutta SN 51.18

•       Caṅkīsutta MN 95

•       Daṭṭhabbasutta SN 48.8

•       Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10

•       Kesamuttisutta [Kesaputtasutta, Kālāmasutta] AN 3.65

•       Kosambisutta SN 12.68

•       Padasutta SN 48.54

•       Paṭhamavitthārasutta SN 48.15

•       Paṭisambhidāmaggapāli, Indriyakathā Ps 1.4

•       Patiṭṭhi­tasutta SN 48.56

•       Pubbakoṭṭhakasutta SN 48.44

•       Sahampatibrahmasutta SN 48.57

•       Tatiyavitthārasutta SN 48.17

•       Vīmaṁsakasutta MN 47

•       Vitthārasutta AN 4.162

^[1] Indra on veedade kohaselt hinduistlik jumal, kellele allub terve müriaad jumalaid ja jumalapoegi (devaputta). Buddha õpetuses ja mütoloogias esineb Indra kui Tāvatiṁsā peajumal (devānam-indo), kelle nimeks on Sakka. Janavasabhasutta DN 18.

^[2] PED lk 294-296.

^[3] „pañcimāni, bhikkhave, indriyāni. katamāni pañca? saddhindriyaṁ, vīriyindriyaṁ, satindriyaṁ, samādhindriyaṁ, paññindriyaṁ – imāni kho, bhikkhave, pañcindriyānī ti.“ – Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10, Paṭhamavitthārasutta SN 48.15 jt. 

^[4] „Paṭhamauppādasutta“ SN 48.59.

^[5] Dutiyauppādasutta SN 48.60.

^[6] „Punagaṅgāpeyyālavagga“ SN 48.125–136.

^[7] „Oghavagga“ SN 48.115–124; „Punaoghavagga“ SN 48.169–178.

^[8] Patiṭṭhi­tasutta SN 48.56.

^[9] Kosambisutta SN 12.68, Pubbakoṭṭhakasutta SN 48.44 jt.

^[10] Caṅkīsutta MN 95.

^[11] Vīmaṁsakasutta MN 47, Kesamuttisutta [Kesaputtasutta, Kālāmasutta] AN 3.65.

^[12] „Silma suttas“ kinnitab Buddha, et kui bhikkhu mõistab, et silm, kõrv, nina, keel, keha ja meel on muutuvad, moonduvad ja kaduvad, ning tal on usk ja kindlus (saddahati adhimuccati), siis nimetatakse teda ususjärgijaks (saddhānusārī); vt Cakkhusutta SN 25.1.

^[13] Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10; Paṭilābhasutta SN 48.11, Paṭhamavibhaṅgasutta SN 48.9 jpt.

^[14] Indriyakathā Ps 1.4.

^[15] Daṭṭhabbasutta SN 48.8.

^[16] Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10; Paṭhamavibhaṅgasutta SN 48.9 jpt.

^[17] Daṭṭhabbasutta SN 48.8.

^[18] Paṭilābhasutta SN 48.11 jt.

^[19] Indriyakathā Ps 1.4.

^[20] Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10.

^[21] Indriyakathā Ps 1.4.

^[22] Daṭṭhabbasutta SN 48.8.

^[23] Paṭilābhasutta SN 48.11 jt.

^[24] Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10.

^[25] Indriyakathā Ps 1.4.

^[26] Daṭṭhabbasutta SN 48.8.

^[27] Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10; Paṭilābhasuttaṁ SN 48.11 jt.

^[28] Padasutta SN 48.54.

^[29] „Sārasutta“ SN 48.55. Sama, kasutades erinevate puude metafoori: „Paṭhamarukkhasutta“ SN 48.67; „Dutiyarukkhasutta“ SN 48.68; „Tatiyarukkhasutta“ SN 48.69; „Catuttharukkhasutta“ SN 48.70.

^[30] Daṭṭhabbasutta SN 48.8.

^[31] „so ‘idaṁ dukkhan’ti yathābhūtaṁ pajānāti, ‘ayaṁ dukkhasamudayo’ti yathābhūtaṁ pajānāti, ‘ayaṁ dukkhanirodho’ti yathābhūtaṁ pajānāti, ‘ayaṁ dukkhanirodhagāminī paṭipadā’ti yathābhūtaṁ pajānāti– idaṁ vuccati, bhikkhave, paññindriyaṁ.“ – Dutiyavibhaṅgasutta SN 48.10.

^[32] Indriyakathā Ps 1.4, lk 208.

^[33] Indriyakathā Ps 1.4.

^[34] Indriyabhāvanāsutta MN 152.

^[35] Sampasādanīyasutta DN 28.

^[36] „bāvīsatindriyāni – cakkhundriyaṁ, sotindriyaṁ, ghānindriyaṁ, jivhindriyaṁ, kāyindriyaṁ, manindriyaṁ, itthindriyaṁ, purisindriyaṁ, jīvitindriyaṁ, sukhindriyaṁ, dukkhindriyaṁ, somanassindriyaṁ, domanassindriyaṁ, upekkhindriyaṁ, saddhindriyaṁ, vīriyindriyaṁ, satindriyaṁ, samādhindriyaṁ, paññindriyaṁ, anaññātaññassāmītindriyaṁ, aññindriyaṁ, aññātāvindriyaṁ.“ – Indriyavibhaṅga Vb 5, lk 159.

^[37] „Tatiyavitthārasutta“ SN 48.17.

^[38] „imāni pañcindriyāni bhāvitāni bahulīkatāni amatogadhāni honti amataparāyaṇāni amatapariyosānānī”ti.“ – „Sahampatibrahmasutta“ SN 48.57.

^[39] „Anusayasutta“ SN 48.62.

^[40] Saṁyojanasutta SN 48.61.

^[41] „Pariññāsutta“ SN 48.63.

^[42] „Āsavakkhayasutta“ SN 48.64.

^[43] „Paṭhamaphalasutta“ SN 48.65.

^[44] „Dutiyaphalasutta“ SN 48.66.

^[45] akaniṭṭha [na + yuva + iṭṭha] „mitte kõige noorem“, deevade klassi nimetus.

^[46] Paṭhamasaṁkhittasutta SN 48.12.

^[47] Dutiyasaṁkhittasutta SN 48.13.

^[48] Asubhasutta AN 4.163. Paṭipadāvagga AN 4.161-170 koondab 10 suttat, mis käsitlevad kiiret ja aeglast teostuse teed.

^[49] Vastavalt: Mahāmoggallānasutta AN 4.167 ja Sāriputtasutta AN 4.168.

^[50] Sasaṅkhārasutta AN 4.169.

^[51] Dutiyaphalasutta SN 48.66; Dutiyaphalasutta SN 54.5; Sīlasutta SN 46.3.

^[52] Vt ka DVE, III osa, ptk „Mittenaasja (anāgami)“.