Vabanemisjuhis (pāṭimokkha)
„Kõlbluse suttas“[1] õpetab Buddha:
Viit, bhikkhud, dhammat, omav bhikkhu [on] kinke väärt, külalislahkust väärt, annetusi väärt, austust väärt – võrreldamatu pälvimuste põld [siin] maailmas.
Millist viit?
Need on, bhikkhud, bhikkhu kõlbluse saavutus, [keskenduse] arendamise saavutus, tarkuse saavutus, vabanemise saavutus [ning] vabanemise teadmise ja nägemise saavutus.
Vinaja (vinaya [vi eristav või eraldav implikatsioon + naya juhtima, viima]) tähendab välja juhtima või eemale viima ehk see, mis on kirest välja juhtiv (rāga-vinaya), vihast välja juhtiv (dosa-vinaya) ja pettekujutlusest välja juhtiv (moha-vinaya).
Vinayapiṭaka, sisaldab kaheksat eksimuse klassi, mis on jaotatud olulisuse alusel. Kõik kloostrikogukonnad peavad Buddha juhise kohaselt igal täiskuu päeval (uposatha või upavasatha) „Vinajas“ sisalduva vabanemisjuhised (pāṭimokkha) ühiselt ette kandma.
Vabanemisjuhis (pāṭimokkha/pātimokkha [paṭi (eesliide) tagasi, poole, suunas; vastu + mokkha vabanemine])[2], mida saab tõlkida ka kui „vabanemisele viiv“, „vabanemistooja“ ehk „see, mis juhib kõlbluse ja džhaanade teostamise läbi plekkidest vabanemise poole“, on kõige täiuslikumas vormis bhikkhudele ja bhikkhunidele järgimiseks mõeldud reeglite ja juhiste kogum. See määratleb 277 bhikkhu vabanemisjuhist (bhikkhu pāṭimokkha), sh 150 treeningjuhist (sikkhāpada), 75 treeningjuhist (sekhiya), 2 määratlemata ettekirjutust (aniyata), ning 311 bhikkhuni vabanemisjuhist (bhikkhunī pāṭimokkha). Oma olemuselt on vabanemisjuhised täisordineeritud sangha liikme kõlbluse õppimise ja teostamise raamistik. Bhikkhunide treeningjuhiste suurem arv on tingitud tol ajal esilekerkinud vajadusest kaitsta bhikkhuneid teiste bhikkhunide oskamatu käitumise eest.
Tathaagata selgituse kohaselt andis ta vabanemisjuhised järgmistel põhjustel:[3]
• Sangha heaoluks (saṁgha-suṭṭhutāya) ja sangha mugavuseks (saṁgha-phāsutāya).
• Keeruliste isikute ohjeldamiseks/kontrollimiseks (dummaṁkūnaṁ puggalānaṁ niggahāya) ja meeldiva kõlblusega bhikkhude mugavuseks (pesalāna [= piya-sīla Bdhgh SnA lk 475] bhikkhūnaṁ phāsuvihārāya).
• Nähtavates dhammades (s.t käesolevas elus) tulvade ohjamiseks (diṭṭhadhammikānaṁ āsavānaṁ saṁvarāya) ja tulevastes olemasoludes tulvade tõrjumiseks/eemalejuhtimiseks (samparāyikānaṁ āsavānaṁ paṭighātāya).
• Nähtavates dhammades vaenu (vera) ohjamiseks ja tulevastes olemasoludes vaenu tõrjumiseks.
• Nähtavates dhammades vältimistvajava (vajja) ohjamiseks ja tulevastes olemasoludes vältimistvajava tõrjumiseks.
• Nähtavates dhammades hirmu (bhaya) ohjamiseks ja tulevastes olemasoludes hirmu tõrjumiseks.
• Nähtavates dhammades oskamatute dhammade (akusala dhammā) ohjamiseks ja tulevastes olemasoludes oskamatute dhammade tõrjumiseks.
• Ilmikute heaoluks ja kurjade kavatsustega bhikkhudest eemaldumiseks (pāpicchānaṁ bhikkhūnaṁ pakkhupacchedāya).
• Inspiratsiooniks neile, kel vähe kindlust (appasannānaṁ pasādāya) ja kindluse suurendamiseks neile, kel see on (asannānaṁ bhiyyobhāvāya).
• Õige dhamma jätkumiseks ja vinaja toetamiseks (saddhammaṭṭhitiyā vinayānuggahāya).
• Vabanemisjuhise detailseks, sõnasõnaliseks [retsiteerimiseks] (pātimokkh-uddesa) ja vabanemisjuhise [retsiteerimise] korraldamiseks (pātimokkha-ṭṭhapanaṁ).
• Vihmaperioodi (vassa) kutse esitamiseks (pavāraṇā)[4] ja vihmaperioodi (pavāraṇa-ṭṭhapanaṁ) korraldamiseks.
• Distsiplinaarseks tegevuseks (tajjanīya-kamma) ja toetavaks tegevuseks (niyassa-kamma).
• Karistavaks tegevuseks (pabbājanīya-kamma) ja lepitavaks tegevus (paṭisāraṇīya-kamma).
• Kõrvaldamistegevuseks (ukkhepanīya-kamma) või [katseajal] kontrollimiseks (parivāsadāna).
• Juurele/algusesse tagasi saatmiseks (mūlāya-paṭikassana) ja meeleparanduseks (mānattadāna).
• Tagasitulekuks ehk eksimuse eest karistatud bhikkhu rehabilitatsiooniks (abbhāna) ning [seisuse] taastamiseks (osāraṇīya).
• Eemaldamiseks (nissāraṇīya) ja täispühitsuseks (upasampadā).
• Deklaratsiooni tegemiseks (ñatti-kamma) ja teise deklaratsiooni tegemiseks (ñatti-dutiya-kamma).
• Nelja deklaratsiooni tegemiseks (ñatti-catuttha-kamma) ja mittekohaldatu kohaldamiseks (apaññatte paññattaṁ).[5]
• Kohaldatu ümberkohaldamiseks (paññatte anupaññatta) ja näost-näkku teel vinaja kohaldamiseks (distsiplinaarjuhtumi lahendamiseks asjaomaste isikute juuresolekul) (sammukhā-vinaya paññatta).
• Teadliku meenutamise teel vinaja kohaldamiseks (distsiplinaarajuhtumi lahendamiseks, nt hullumeelsusest teadlikkuse taastamise ja meenutamise teel) (sativinaya paññatta).
• Eksinu vinaja kohaldamiseks (taastatud, terve mõistuse põhjal õigeksmõistva otsuse tegemiseks) (amūḷha-vinaya paññatta).
• Teoga nõustumise kohaldamiseks (eksimuse tunnistamise põhjal distsiplinaarjuhtumi lahendamiseks) (paṭiññātakaraṇa paññatta) ja enamuse arvamuse kohaldamiseks (s.t enamuse otsuse põhjal distsiplinaarjuhtumi lahendamiseks) (yebhuyyasikā paññattā).
• Ühe või teise eksimuse kohaldamiseks (s.t distsiplinaarjuhtumi lahendamisel raskendatud üleastumise kohaldamiseks) (tassapāpiyasikā paññattā) ja rohuga katmise kohaldamiseks (distsiplinaarküsimuse lahendamine „muruga/rohuga katmise teel“ ehk juhtumi „mahamatmisega“) (tiṇavatthāraka paññattā).
Vabanemisjuhis on toodud Vinayapiṭaka, „Suttade analüüsis“ („Sutta-vibhaṁga“), mis on Tipiṭaka üks vanemaid osi.
|
Tabel x. Paatimokkha kokkuvõte |
||||
|
|
Juhis |
Juhise selgitus |
Bhikkhu |
Bhikkhuni |
|
kõlbluses nurjumine
(sīla-vipatti) |
1. Väljaarvamine (pārājikā) |
Määratleb neli käitumist, mis tingivad sanghast pöördumatu väljaarvamise, milleks on (1) seksuaalvahekord (naise või emase loomaga), (2) mitteantu võtmine (varastamine), (3) elu võtmine (inimese tapmine) ja (4) valskus teostuse saavutuse deklareerimisel (mentaalse arengu, teadmiste või üleloomulike võimete saavutamise kohta valetamine). |
4 |
8 |
|
2. Sangha kokkukutsumine (saṇghadiesā) |
Ettekirjutused sangha kokkukutsumiste osas. Näiteks kutsutakse kogudus kokku, kui keegi on näinud mõnd bhikkhut tahtlikult spermat väljutamas, naist puudutamas, abielu korraldamas, sangha lõhestumist tekitamas jms. |
13 |
17 |
|
|
käitumises nurjumine (ācāra-vipatti) |
3. Määratlemata ettekirjutused (aniyatā) |
Kaks täpsustamata ettekirjutust (dve anuyata dhammā) kahe juhtumi kohta, kus bhikkhut kahtlustatakse mingis rikkumises, kuid eksimuse toimumise fakt ja täpne sisu ei ole teada. |
2 |
– |
|
4. Ülestunnistustega seotud ettekirjutused (nissaggiyā-pācittiyā) |
Ettekirjutused ülestunnistusteks ja ümberjagamiseks. |
30 |
30 |
|
|
5.-6. Ettekirjutused ülestunnistusteks (pācittiyā |
Ettekirjutused eksimuse ülestunnistamiseks ning heastamiseks ja lepitamiseks. |
92 |
166 |
|
|
7. Ülestunnistamisele kuuluv (pāṭidesanīya) |
Juhised, kelle käest ei tohiks sööki vastu võtta ning kelle juuresolekuil mitte süüa. |
4 |
8 |
|
|
8. Treening |
Ettekirjutused külades ja linnades sangha liikme viisaka ja kohase käitumise kohta; toidu vastuvõtmise ja viisaka söömiskombestiku kohta; austust mitteomavate inimestele dhamma mitteõpetamise kohta; ning loomulike vajaduste rahuldamise ja sülitamise kohta. |
75 |
75 |
|
|
9. Eriarvamuste rahustamine (adhikaraṇasamathā) |
Juhised nelja vaidlusaluse temaatika lahendamise kohta seitsmel moel. |
7 |
7 |
|
Noorbhikkhud (sāmaṇera) ja noorbhikkhunid (sāmaṇerī) võtavad aga kohustuse järgida „Lühikeste kogu“ (Khuddakanikāya) alajaotuses „Lühikesed lugemised“ (Khuddakapāṭhapāḷi) toodud kümmet treeningjuhist (dasa-sikkhāpada).[6]
Algupärase sangha ja hiljem loodud sektide treeningjuhiste arv on erinev. Buddha selgituste kohaselt andis ta treeningjuhise (sikkhāpada) sanghale alles siis, kui mingi tulva põhjustatud dhamma (aspekt, nähtus) sangas esile kerkis (āsavaṭṭhānīyā dhammā saṁghe pātubhavanti). Ka kinnitas Buddha samas suttas, et tulevikus, kui autentne, õige dhamma (saddhamma) hakkab kaduma, saab olema küll rohkem treeningreegleid (nagu juba praegu on mahaajaana sanghades), kuid vähem bhikkhusid saavutavad teadmised ja virgumise.[7]
Vabanemisjuhise põhine kõlblus juhib virgumisele
„Esimeses treeningu suttas“[8] selgitab Buddha, et isegi kui bhikkhu ei saavuta täielikku keskendust või tarkust, siis vabanemisjuhiste põhise ohjamise ja kõlbluse treenimise teel täieliku kõlbluse saavutamine juhib kindlalt virgumise teele.
1. Kui bhikkhul on kõlbluses täielik saavutus (sīlesu paripūra-kārī), kuid keskenduses mõõdukas saavutus (samādhismiṁ mattaso kārī) ja tarkuses mõõdukas saavutus (paññāya mattaso kārī), siis võib ta küll eksida mõningates väiksemates ja keskmistes treeningjuhistes (khuddānukhuddakāni sikkhāpadāni), kuid ülestunnistamise läbi see taastatakse (vuṭṭhāti) ehk arvatakse heastatuks ning tema kõlbeline seisund loetakse ennistatuks. Ta jätkab brahmaliku käitumise (brahmacariya) treenimist ja täidab võetud kõlbluse järgimise kohustust. Keskendumse teel saavutatud esimese kolme köidiku (tiṇṇa saṁyojanāna)[9] lakkamisel saab temast (1) vooguastunu (sotāpanna), kes ei allu enam hävingulisele dhammale (avinipāta-dhammo) ehk ei sünni enam uuesti dukkhalikus Apaaja vallas, ning temast saab lõplikult virgunu (sambodhi-parāya).
1. Kui bhikkhul on kõlbluses täielik saavutus (sīlesu paripūrakārī), kuid keskenduses mõõdukas saavutus (samādhismiṁ mattaso kārī) ja tarkuses mõõdukas saavutus (paññāya mattaso kārī), siis võib ta küll eksida mõningates väiksemates ja keskmistes treeningjuhistes, kuid ülestunnistamise läbi see taastatakse. Ta jätkab brahmaliku käitumise treenimist ja täidab võetud kõlbluse järgimise kohustust. Esimese kolme köidiku lakkamisel ning kire, viha ja mitteteadmise järkjärgulisel vähenemisel (rāga-dosa-mohānaṁ tanuttā) saab temast (2) ükskordnaasja (sakadāgāmi). Ta naaseb veel viimast korda siia maailma, misjärel saavutab dukkha lõppemise (dukkhass-anta).
2. Kui bhikkhul on kõlbluses ja keskenduses täielik saavutus, kuid tarkuses mõõdukas saavutus, siis võib ta küll eksida mõningates väiksemates ja keskmistes treeningjuhistes, kuid ülestunnistamise läbi see taastatakse. Ta jätkab brahmaliku käitumise treenimist ja täidab võetud kõlbluse järgimise kohustust. Viie madalama köidiku (pañcannaṁ orambhāgiyānaṁ saṁyojanānaṁ) lakkamisel saab temast (3) mittenaasja (anāgāmi). Peale tema keha surma toimub spontaanne uus sünd (opapātiko), kus ta saavutab parinibbaana ehk teispool ehk lõpliku vaibumise (pari-nibbāna), ega allu enam sellesse maailma tagasitulemise dhammale (anāvattidhammo tasmā lokā) ehk pole uue sünni olemusega.
3. Kui bhikkhul on kõlbluses, keskenduses ja tarkuses täielik saavutus, siis võib ta küll eksida mõningates väiksemates ja keskmistes treeningjuhistes, kuid ülestunnistamise läbi see taastatakse. Ta jätkab brahmaliku käitumise treenimist ja täidab võetud kõlbluse järgimise kohustust. Ta saavutab tulvade hääbumise, tulvadeta teadvusevabanemise, juba selles elus tarkuse vabanemise, ülimate teadmiste, tõe realiseerumisest/nägemise saavutamise ja selles viibimise (āsavānaṁ khayā anāsavaṁ cetovimuttiṁ paññāvimuttiṁ diṭṭheva dhamme sayaṁ abhiññā sacchikatvā upasampajja viharati) ja temast saab (4) arahant.
Vabanemisjuhise (pāṭimokkha) kohane elamine ja ohjamine tähendab kõlbelise ehk brahmaliku käitumise ja eluviisi (brahmacariya) teostamist. Bhikkhu, kes on õigestimõistnud vabanemisjuhiste kohase eluviisi vahetut seotust virgumisega, loobub ennem elust kui kõlblusest.
Enamik 85 bhikkhunide lisareegleid on antud bhikkhuni kaitseks teise bhikkuni ahistamise, pahatahtlikkuse või hooletu käitumise eest. Kaks täiendavat reeglit (üleastamisega seotud 6 ja 44) takistavad bhikkhuneid panemast end bhikkhu või ilmiku teenija rolli. Kolm lestunnistust nõudvat lisareeglit (pācittiya 59, 94 ja 95) on juhtumipõhised, mis loodi siis, kui üks bhikkhunī teavitas teise bhikkhunī ebakohasest käitumisest.
Kuna kõlblus on eelkõige seotud meie vaate ja pürgimusega, on oluline mõista, et kõlbluse vastu eksimise ehk nurjumise (sīla-vipatti = st esimesed 4/8 väljaarvamist (pārājikā) ning 13/17 sangha kokkukutsumist (saṇghadiesā) vältimine ja vabanemisjuhiste (pāṭimokkha) järgimine on sīla teostuse kõrgeim väljendus.
Samas on oluline ka teada, et näiteks elu mittevõtmise juhis hõlmab vaid inimese tapmist. Sääse vm pisiputuka tapmine ei tähenda sangasse kuulumise peatamist, vaid eeldab ülestunnistust ning tulevikus sarnase teo vältimist. Kui bhikkhu tapab aga inimese, on ta kaotanud sīla ning peab sanghast lahkuma. Sestap on tapmine sangha jaoks pārājikā mis tähendab „kaotust“ või „väljaarvamist“. Ülejäänud juhised on samuti olulised ning iga sangha liige peaks järgima neid nii palju vähegi võimalik.
Dhamma kohaselt ei ole eksimine juhiste vastu „patt“, vaid eksimus enesele võetud käitumisstandardites, mille saab heastada eksimuse ülestunnistamise ja uuesti järgima hakkamise teel.
Vabanemisjuhis (pāṭimokkha)
Buddha on andnud kaks vabanemisjuhist [pa + ati (paṭi nõu; kogum / pa > pā = pāṭi poole) + √mokkha (vabanemine) = vabanemisjuhis- ehk suunis; mis suunab või juhib või viib vabanemisele], milleks on:
1. nõuandev vabanemisjuhis (ovāda-pāṭimokkha [ovāda nõustamine, juhendamine, manitsus, pöördumine]), mis sisaldab Buddha poolt arahantidele antud dhamma lühikokkuvõtet;
1. korralduslik vabanemisjuhis (āṇā-pāṭimokkha [āṇā kord, käsk, autoriteet, mõjuvõim, mõjukus]), mis koondab kõiki Vinayapiṭaka, reegleid.
Nii „Suur ülev sutta“[10] kui ka mitmed teised algupärased tekstid mainivad Buddha Gootama eluajal toimunud 1250 virgunud bhikkhu spontaanselt kogunemist, misjärel suundusid nad üheskoos Buddhale austust avaldama. „Papañcasūdanī“[11] kohaselt leidis see juhtum aset kolmanda kuu 15. päeval (veebruari täiskuu päeval) Põhja-Indias, Rājagaha lähedal Veḷuvana bambuspuude salus. Kõik kokkutulnud arahantid olid ordineeritud Buddha enda poolt, tema endised õpilased (sāvaka) ning virgunud tema vahetul juhendamisel.
Sel päeva iseloomustab nõuandva vabanemisjuhiste värsiga (ovāda-pāṭimokkha gāthā), kus Buddha koondab kolme lausega kogu virgumisõpetuse tuuma:[12]
Kannatlikkus on ülim askees ja vastupidavus,
„Vaibumine on ülim“, ütlevad buddhad;
tõepoolest, koduhüljanu teisi ei kahjusta,
erakrändur teistele haiget ei tee.
Kõiksugu kurja mittetegemine,
oskusliku omandamine,
oma meele puhastamine –
see on buddhade õpetus.
Mittesüüdistamine, mittekahjustamine,
vabanemisjuhiste põhine eneseohjamine,
mõõdukus söömises ja
erakluses elamine,
ülima teadvuse taotlemine –
see on buddhade õpetus.
Toodud juhised on mõeldud nii ordineeritud sangha liikmetele kui ka ilmikutele. Ajaloolise Gootama Buddha loodud sangha ordineeritud liikmed ja ilmikjärgijad tähistavad seda päeva tavapäraselt veebruari täiskuupäeval kui täiskuupüha (māgha-pūjā),[13] mida sageli nimetatakse ka sangha pühaks.
Bhikkhu vabanemisjuhised (bhikkhu pāṭimokkha)
Palju ka ei retsiteeriks [ta] pühakirju,
hooletu mees ei käitu nende kohaselt,
nagu lehmakarjus, [kes] loendab teiste [lehmi] –
tema osaks ei ole erakuelu.[14]
Kui [ta] aga retsiteerib vähe pühakirju,
kuid elab dhammas ja käitub dhamma kohaselt,
vaba kirest, vihast ja pettekujutlusest,
õigete teadmistega, hästivabanenud teadvusega,
ei siin ega seal [ilmas] millessegi klammerdumata –
[siis] on tema osaks erakuelu.
Järgnevalt on toodud ära bhikkhu vabanemisjuhiste (pāṭimokkha) lühikokkuvõte lihtsustatud moel ja eitavas sõnastuses.
I. Väljaarvamine (pārājika-pāḷi)
Suured eksimused
4 väljaarvamist (pārājika)
1. (1) Mitte astuma naisega või emase loomaga sugulisse vahekorda.
2. (2) Mitte võtma seda, mida pole antud.
3. (3) Mitte võtma elu.
4. (4) Mitte väitma võimete saavutamist, mida tegelikult ei olda saavutatud.
13 sangha kogunemisega seotud ettekirjutust (saṁghādisesa)
1. (5) Mitte väljutama tahtlikult spermat.
2. (6) Mitte puudutama naist.
3. (7) Mitte rääkima naisega sobimatul moel.
4. (8) Mitte tegema naisele ettepanekut seksuaalvahekorda astumiseks.
5. (9) Mitte korraldama kosjaskäike ega paaride kohtumisi.
6. (10) Mitte ehitama ilma toetajata ja sangha nõusolekuta enesele elusuumi mis on suurem kui 2,70 x 1,60 m2, kahjustama ehitamisega loodust või jätmata ehitatava maja ümber piisavalt liikumisruumi.
7. (11) Mitte ehitama toetaja abiga vihaarat ehk templit ilma sangha nõusolekuta.
8. (12) Mitte süüdistama teist bhikkhut alusetult pārājika toimepanemises.
9. (13) Mitte moonutama fakte süüdistamaks alusetult bhikkhut pārājika toimepanemises.
10. (14) Mitte tekitama sanga lõhestumist.
11. (15) Mitte julgustama bhikkhut, kes püüab sangha lõhestumist tekitada.
12. (16) Mitte eirama manitsust, mis on tehtud bhikkhu käitumise kohta.
13. (17) Mitte eirama samas kohas edasiviibimise mittelubamist.
2 määratlemata ettekirjutust (aniyata)
1. (18) Mitte istuma naisega eraldatud paigas, mis võib tekitada kahtluse võimalikust seksuaalvahekorrast.
2. (19) Mitte istuma naisega eraldatud paigas, mis võib tekitada kahtluse iharatel teemadel vestlemisest.
30 loobumisega seotud ettekirjutust (nissaggiya)
I osa: rüü (cīvara)
1. (20) Mitte hoidma kaṭhina välisel ajal lisarüüd enda käes rohkem kui 10 päeva.
2. (21) Mitte veetma ööd oma kolmest rüüst eemal.
3. (22) Mitte hoidma enda käes rüü õmblemiseks mõeldud riiet rohkem kui üks kuu.
4. (23) Mitte lubama rüü pesemist või värvimist bhikkhunil, kes ei ole sugulane.
5. (24) Mitte vastu võtma rüüd bhikkhunilt, kes ei ole sugulane.
6. (25) Mitte küsima rüüd kelleltki, kes pole sugulane.
7. (26) Mitte küsima kolme rüü[15] kaotamise korral rohkem kui ühte ülemist ja ühe alumist rüüd.
8. (27) Mitte küsima hea kvaliteediga rüüd annetajalt (dāyaka), kes kogub raha rüü annetamiseks.
9. (28) Mitte küsima hea kvaliteediga rüüd kahelt annetajalt, kes koguvad raha, et kumbi annetada ühe rüü.
10. (29) Mitte nimetama ise sobilikku toetajat (kappiya), ega olema liiga pealetükkiv sobiliku toetajaga, kes peaks bhikkhut millegagi varustama.
II osa: siid (kosiya)
11. (30) Mitte vastu võtma siidi sisaldavat vaipa.
12. (31) Mitte vastu võtma põrandavaipa, mis on valmistatud ainult mustast lamba villast.
13. (32) Mitte vastu võtma põrandavaipa, mis sisaldab rohkem kui pool musta lamba villa ja veerand valge lamba villa.
14. (33) Mitte omandama teist põrandavaipa, kui eelmine pole vanem kui 6 aastat.
15. (34) Mitte valmistama uut vaipa ilma selle sisse lisamata osa vanast vaibast.
16. (35) Mitte kandma villa enesega kaasa rohkem kui kolm päeva.
17. (36) Mitte laskma bhikkhunil pesta, värvida või töödelda bhikkhule kuuluvat villa.
18. (37) Mitte vastu võtma raha.
19. (38) Mitte kasutama raha.
20. (39) Mitte vahetama asju.
III osa: almusnõu (patta)
21. (40) Mitte hoidma enda käes enam kui ühte almusnõud rohkem kui kümme päeva korraga.
22. (41) Mitte küsima uut almusnõud seni kuni olemasolevas pole vähemalt viit pragu või kuni see pole muutunud kasutuskõlbmatuks.
23. (42) Mitte hoidma ravim-toitu (pühvlivõid, värsket võid, õli, mett, suhkrut/melassi) kauem kui seitse päeva.
24. (43) Mitte otsima ega vastu võtma vihmahooaja katterüüd (vassika-sāṭika-cīvara)[16] enne kuuma hooaja neljandat kuud ega kasutama vihmahooaja pesurüüd ennem kuuma hooaja neljanda kuu kahte viimast nädalat.
25. (44) Mitte võtma rüüd tagasi peale selle annetamist.
26. (45) Mitte küsima rüü kudumiseks mittesobilikku niiti.
27. (46) Mitte küsima suuremat või parema kvaliteediga rüüd sellest, mida annetajal on kavas annetada.
28. (47) Mitte vastu võtma lisarüüd kui seda pakutakse ja kui pole tegu erakorralise olukorraga väljaspool selleks lubatud aega.
29. (48) Mitte jätma ühte rüüdest rohkem kui kuueks ööks vihmapetioodi (vassa) lõppedes külasse, kui elupaik on ohtlikus piirkonnas.
30. (49) Mitte kasutama enese tarbeks sanghale tehtud annetust.
II. Ülestunnistused (pācittiya-pāḷi)
Väiksemad eksimused
92 ülestunnistust (pācittiya)
I osa: vale rääkimine (musāsā-vāda)
1. (50) Mitte valetama ega tahtlikult tõde moonutama.
2. (51) Mitte solvama pahatahtlikul eesmärgil teist bhikkhut.
3. (52) Mitte rääkima omakasu või lahkheli tekitamise eesmärgil edasi teise bhikkhu öeldud solvavaid märkuseid/jutte.
4. (53) Mitte retsiteerima sõna-sõnalt dhamma tekste paali keeles koos ordineerimata inimesega.
5. (54) Mitte veetma ööd samas eluruumis ordineerimata inimesega rohkem kui kaks või kolm järjestikust ööd.
6. (55) Mitte heitma pikali naisega samal ajal ja samas eluruumis.
7. (56) Mitte õpetama naisele rohkem kui viis või kuus dhamma lauset, v.a juhul kui bhikkhu vastab küsimusele või kui teadlik mees viibib juures.
8. (57) Mitte avaldama ilmikule oma saavutusi (nt džhaana või mõne arija taseme saavutamisest).
9. (58) Mitte avaldama ilmikule teise bhikkhu saṁghādisesa eksimust.
10. (69) Mitte kaevama ega laskma kellelgi teisel enda jaoks kaevata maad.
II osa: elusloodus (bhūta-gāma)
11. (60) Mitte hävitama tahtlikult elusloodust.
12. (61) Mitte vahetama teemat (puiklema, vaikima) kui sangha esitab küsimuse.
13. (62) Mitte kritiseerima bhikkhut teise bhikkhu kuuldeulatuses.
14. (63) Mitte jätma sanghale kuuluvat istumise/lamamise matti sobivasse kohta tagasi panemata.
15. (64) Mitte jätma sanghale kuuluvat voodit sobivasse kohta tagasi panemata.
16. (65) Mitte hõivama sanghale kuuluvas eluruumis istumise/lamamise kohta mis tekitab teisele bhikkhule ebamugavusi või eesmärgiga survestada teine bhikkhu lahkuma (põhimõttel „kelle jaoks see ei sobi, võib lahkuda“).
17. (66) Mitte viskama viha või pahameele hoos bhikkhut või noorbhikkhut välja sanghale kuuluvast eluasemest (v.a juhul kui see on sangha otsus, viimane käitub halvasti, provotseerib suurt tüli või keeldub kuuletumast oma õpetajale).
18. (67) Mitte istuma või lamama sanghale kuuluva eluruumi ülemisel korrusel lahtiste jalgadega asemel (kust võivad aseme jalad läbi põrandaavade kukkuda alumisele korrusele ja vigastada kedagi).
19. (68) Mitte ehitama katust, millel on rohkem kui kolm kihti.
20. (69) Mitte valama maha (murule, maapinnale) vett, mis sisaldab elusolendeid.
III osa: nõuanded (ovāda)
21. (70) Mitte õpetama bhikkhunit ilma sangha loata.
22. (71) Mitte õpetama bhikkhunit pärast videvikku.
23. (72) Mitte õpetama dhammat bhikkhunide kloostris (v.a kui sangha on selleks loa andnud).
24. (73) Mitte süüdistama bhikkhut, et too on õpetanud bhikkhunit materiaalse kasu saamise eesmärgil, kui see ei vasta tõele.
25. (74) Mitte andma rüü riiet mittesugulasest bhikkhunile, saamata selle eest midagi vastu.
26. (75) Mitte õmblema või laskma õmmelda rüüd mittesugulasest bhikkhunile.
27. (76) Mitte plaanima ühist reisi koos bhikkhuniga (v.a kui reisitakse koos karavaniga ja teekonda peetakse ohtlikuks).
28. (77) Mitte sõitma bhikkhuniga koos ühes paadis v.a kui eesmärgiks on jõuda teisele kaldale.
29. (78) Mitte sööma bhikkhuni poolt valmistatud toitu.
30. (79) Mitte istuma koos bhikkhuniga kõrvalises kohas.
IV osa: toitumine (āvasathaninḍa)[17]
31. (80) Mitte sööma kaks korda järjest samas kohas toitu mis on mõeldud teelolijatele pakkumiseks (v.a kui bhikkhu on haige).
32. (81) Mitte sööma grupiga (neli või rohkem bhikkhut) v.a haiguse ajal, rüü annetamise ajal, rüü valmistamise ajal, reisimise ajal, laevaga reisides või suurema sündmuse ajal.
33. (82) Mitte minema teist korda teise kohta sööma kui on juba eelnevalt ühes kohas (kuhu bhikkhu oli kutsuti) söödud.
34. (83) Mitte vastu võtma rohkem kui kolme almuskausitäit küpsetisi juhul, kui need pole valmistatud spetsiaalselt bhikkhu jaoks.
35. (84) Mitte sööma enam peale kohalt lahkumist, olles andnud teada söömise lõpetamisest või olles keeldunud edasisest teenindamisest.
36. (85) Mitte õhutama teist bhikkhut sööma mujal, kui ta on andnud teada söömise lõpetamisest või keeldunud edasisest teenindamisest.
37. (86) Mitte tarbima tahket toitu keskpäevast järgmised koidikuni (v.a vesi, vedel suhkur, mahl, ravimtee jt tahkeid toiduosi mittesisaldavad vedelikud).[18]
38. (87) Mitte sööma toitu, mida bhikkhu või keegi teine on vastu võtnud eelmisel päeval (st mitte hoiustama toitu peale pärastlõunat).
39. (88) Mitte küsima enda jaoks paremat toitu (pühvlivõid, värsket võid, õli, mett, suhkrut/melassi, kala, liha, piima või kohupiima) kui ta pole haige.
40. (89) Mitte sööma toitu, mida pole annetatud ja käest-kätte üle antud (v.a vesi).
V osa: alasti askeet (acelaka)
41. (90) Mitte andma toitu alasti askeedile või teistele isikutele, kes on klammerdunud valesse vaatesse.
42. (91) Mitte eralduma bhikkhust, kellega mindi üheskoos almuseid koguma.
43. (92) Mitte seisma või istuma majas selle koha läheduses, kus mees ja tema kaaslane magavad.
44. (93) Mitte jääma eraldatud kohas naisega kahekesi.
45. (94) Mitte istuma naise kõrvale kohas, mis on väljaspool teiste inimeste kuulmiskaugust.
46. (95) Mitte külastama kodusid vahetult enne keskpäeva.
47. (96) Mitte taotlema ravimit väljaspool annetaja poolt määratud limiiti või aega.
48. (97) Mitte vaatama võitlusse suunduvat armeed.
49. (98) Mitte magama relvastatud vägede juures üle kolme järjestiku öö.
50. (99) Mitte osalema sõjalises tegevuses (sh juhendama sõjalist kogunemist, vägede ülevaatust, paraade, vm tegevust, mis on seotud relvadega).
VI osa: alkoholi joomine (surāpāna)
51. (100) Mitte tarbima alkoholi või teisi joovastavaid jooke/aineid (st mitte uimastama teadvust).
52. (101) Mitte kõditama.
53. (102) Mitte mängima veekogus (sh suplema, hõljuma, sukelduma vm moel end lõbustama/erutama).
54. (103) Mitte suhtuma bhikkhusse austuseta (nt kui üks bhikkhu manitseb järgima vinajat, kuid teine ei pööra manitsusele tähelepanu).
55. (104) Mitte hirmutama bhikkhut.
56. (105) Mitte süütama või paluma süüdata tuld (v.a küünla või õlilambi süütamiseks, toidu valmistamiseks või soojendamiseks).[19]
57. (106) Mitte pesema ennast rohkem kui kaks korda kuus, kui keha ei ole määrdunud (st ei haise higi järgi).
58. (107) Mitte kasutama rüüd ilma sellele kastanpruuni, pruuni või musta värviga vastavat märgistust (kappabindu) tegemata.
59. (108) Mitte kandma bhikkhu, bhikkhuni, naisõpilase, noorbhikkhu või noorbhikkhuni rüüd ilma sellest kohaselt teatamata (nii rüü võtmisel kui selle tagastamisel).
60. (109) Mitte peitma teise bhikkhu asju.
VII osa: elusolendid (sappāṇaka)
61. (110) Mitte tapma loomi.
62. (111) Mitte kasutama vett, milles on elusolendid.
63. (112) Mitte vastanduma eesmärgiga tõstatada uuesti juba lahendatud teema (s.t provotseerida uut vaidlust juba lahenduse saanud konflikti teemal).
64. (113) Mitte varjata pārājika, saṁghādisesa või thullaccaya juhtumit.
65. (114) Mitte ordineerima sangha liikmeks alla 20 aasta vanust isikut.[20]
66. (115) Mitte reisima salakaubavedajate või teiste isikutega, kes hoiduvad kontrollpunktidest (politsei, toll jms) või plaanivad pettuse toimepanemist.
67. (116) Mitte reisima naisega olles temaga koos eelnevalt selle reisi kavandatud.
68. (117) Mitte kinnitama, et seksuaalnaudingud pole takistuseks arija etapi või džhaana saavutamisel, ega ole seotud taassünniga deevade vallas.
69. (118) Mitte külastama bhikkhut kes on vale vaate tõttu sanghast välja saadetud, sh mitte andma talle annetatud toitu; mitte õpetama talle aṭṭhakathā’t (selgitust); mitte järgima tema antud dhammat; mitte olema temaga koos pool- ja täiskuu päeval (uposatha) või vihmaperioodi (vassa) lõppemise päeval (pavāraṇā); mitte olema koos ühes majas/ruumis; mitte täitma üheskoos ülesandeid.
70. (119) Mitte külastama noorbhikkhut, kes on vale vaate tõttu sanghast välja saadetud, sh mitte andma talle almuskaussi, rüüd, toitu, õpetust, mitte õppima koos temaga dhammat, mitte magama temaga koos ühe katuse all ja mitte täitma üheskoos ülesandeid.
VIII osa: ühine/sama dhamma (sahadhammika)
71. (120) Mitte otsima ettekäändeid pātimokkha ettekirjutuste eiramiseks (näiteks arvates mingi reegli väheoluliseks, mittevajalikuks, aegunuks, ebarealistlikuks jms).
72. (121) Mitte halvustama pātimokkha reegleid.
73. (122) Mitte teesklema teadmatust mingist reeglist peale kahel korral vabanemisjuhiste (pātimokkha) retsiteerimisel osalemist.
74. (123) Mitte lööma teist bhikkhut.
75. (124) Mitte tegema ähvardusi või liigutusi, mis vihjavad löömisele.
76. (125) Mitte süüdistama bhikkhut alusetult saṁghādisesa toimepanemises.
77. (126) Mitte äratama kahetsust, kahtlust või ahastust teise bhikkhu meeles.
78. (127) Mitte kuulama pealt bhikkhude vahelist konflikti.
79. (128) Mitte vaidlustama otsust, mis on vastu võetud peale eelnevalt enda antud nõusolekut.
80. (129) Mitte puuduma ilma sangha üldkogult saadud nõusolekuta.
81. (130) Mitte süüdistama bhikkhut soosimises sanghale kuuluva rüü määramisel.
82. (131) Mitte soovitama annetajal algselt sanghale mõeldud annetuse tegemist teisele isikule.
IX osa: kalliskivi (ratana)
83. (132) Mitte sisenema kuninga kambrisse ette hoiatamata.
84. (133) Mitte koguma ja kõrvale panema väärtuslikke asju väljaspool kloostrit või elupaika.
85. (134) Mitte sisenema linna või külla pärast keskpäeva ilma selleks teiselt bhikkhult luba saamata.
86. (135) Mitte omama, tegema ega laskma teha elevandiluust, kondist või sarvest nõelakarpi.
87. (136) Mitte tegema või kasutama voodit või tooli kõrgusega üle 65 cm.
88. (137) Mitte kasutama puuvillaga (kapok) täidetud madratsit, patja või istumisalust matti.
89. (138) Mitte kasutama istumisaluse riide (nissīdana)[21] valmistamiseks rohkem 2,20 meetrit riiet (1,72 x 1,15 m).
90. (139) Mitte tegema või kasutama juba tehtud „sidemega rüüd“ mis on suurem kui 4,50 x 2,20 m.
91. (140) Mitte tegema või kasutama juba tehtud vihmaperioodi rüüd, mis on suurem kui 6,50 x 2,70 m.
92. (141) Mitte tegema või kasutama juba tehtud rüüd mis on suurem kui 10 x 6,50 meetrit.
4 Ülestunnistamisele kuuluvat juhtumit (pāṭidesanīya)
1. (142) Mitte vastu võtma bhikkhuni poolt annetatud toitu.
2. (143) Mitte lubama bhikkhusid teenindavatel bhikkhunidel viibida söömise juures.
3. (144) Mitte võtma vastu toitu väga vaestelt inimestelt, kes on üles näidanud tähelepanuväärsete huvi dhamma vastu ning kes pole ise bhikkhut kutsunud.
4. (145) Mitte vastu võtma toetaja poolt annetatud toitu juhul, kui templis või piirkonnas esineb tõsine oht ja annetajat pole sellest hoiatatud.
75 treeningjuhist (sekhiya)
I osa: sobilik käitumine (parimaṇḍala)
1. (146) Kandma alumist rüüd õigesti ümber enda keeratult nii, et servad asetseksid samal tasandil.
2. (147) Kandma ülemist rüüd õigesti ümber enda keeratult nii, et servad asetseksid samal tasandil.
3. (148) Katma end sobival moel rüüga (katmata võivad olla vaid pea, käed ja jalad allpool põlvi) istudes asustatud piirkonnas.
4. (149) Katma end sobival moel rüüga viibides asustatud piirkonnas.
5. (150) Käituma väärikalt istudes asustatud piirkonnas.
6. (151) Käituma väärikalt liikudes asustatud piirkonnas.
7. (152) Langetama silmad istudes asustatud piirkondades.
8. (153) Langetama silmad liikudes asustatud piirkonnas.
9. (154) Mitte kergitama rüüd (paljastades keha) istudes asustatud piirkonnas.
10. (155) Mitte kergitama rüüd (paljastades keha) liikudes asustatud piirkonnas.
II osa: naljatamine (ujjagghika)
11. (156) Mitte naerma valjusti istudes asustatud piirkonnas.
12. (157) Mitte naerma valjusti liikudes asustatud piirkonnas.
13. (158) Rääkima ainult vaikselt istudes asustatud piirkonnas.
14. (159) Rääkima ainult vaikselt liikudes asustatud piirkonnas.
15. (160) Mitte kõigutama/kiigutama keha istudes asustatud piirkonnas.
16. (161) Mitte kõigutama/kiigutama keha liikudes asustatud piirkonnas.
17. (162) Mitte vehkima kätega istudes asustatud piirkonnas.
18. (163) Mitte vehkima kätega liikudes asustatud piirkonnas.
19. (164) Mitte kõigutama pead istudes asustatud piirkonnas.
20. (165) Mitte kõigutama pead liikudes asustatud piirkonnas.
III osa: käte panemine puusale (khambhakata)
21. (166) Mitte panema kätt puusa istudes asustatud piirkonnas.
22. (167) Mitte panema kätt puusa liikudes asustatud piirkonnas.
23. (168) Mitte katma pead istudes asustatud piirkonnas.
24. (169) Mitte katma pead liikudes asustatud piirkonnas.
25. (170) Mitte seisma kikivarvul või kandadel asustatud piirkonnas.
26. (171) Mitte istuda tõstetud põlvedega ja käed ümber jalgade, olles asustatud piirkonnas.
27. (172) Näitama välja lugupidavat suhtumist toidu kogumise ajal.
28. (173) Säilitama tähelepanu almuskausil toidu kogumise ajal.
29. (174) Mitte vastu võtma toidu kogumise ajal rohkem kui ühe portsjoni karrit iga kolme portsjoni riisi kohta.
30. (175) Mitte vastu võtma toidu kogumise ajal rohkem toitu kui almusnõu sisemise (ülemise) ääreni.
IV osa: nõuetekohane lugupidamine (sakkacca)
31. (176) Näitama välja lugupidavat suhtumist toidu söömise ajal.
32. (177) Säilitama tähelepanu almuskausil toidu söömise ajal.
33. (178) Sööma toitu järjest ilma midagi tagasilükkamata (eelistamata mingit toitu või söömise järjekorda).
34. (179) Sööma toitu põhimõttel üks osa karrit kolme osa riisi kohta.
35. (180) Mitte tõstma ja sööma toitu kuhjates selle hunnikusse või litsudes lamedamaks.
36. (181) Mitte peitma riisi alla karrit, eesmärgiga saada seda rohkem.
37. (182) Mitte paluma ega süüa toitu, kui ei olda haige.
38. (183) Mitte vaatama kadedalt kellegi kaussi.
39. (184) Mitte pistma suhu suuri toidukoguseid.
40. (185) Valmistama (panema suhu) sobivaid toidukoguseid.
V osa: väike suutäis (kabaḷa)
41. (186) Mitte avama suud ennem kui toit on liikunud edasi (on alla neelatud).
42. (187) Mitte panema kätt suhu, isegi mitte sõrme.
43. (188) Mitte rääkima täis suuga.
44. (189) Mitte viskama toidu tükki suhu.
45. (190) Mitte tükeldama toitu suuga (nt hammustades õuna).
46. (191) Mitte panema suhu nii palju toitu, et põsed on punnis.
47. (192) Mitte raputama söömise ajal kätt.
48. (193) Mitte ajama söömise ajal riis laiali.
49. (194) Mitte ajama keelt söömise ajal suust välja.
50. (195) Mitte tegema söömise ajal avatud suuga helisid (st matsutama).
VI osa: luristamine (surusuru)
51. (196) Mitte tegema joomise ajal avatud suuga helisid (st luristama).
52. (197) Mitte lakkuma ega imema sõrmi või lakkuma kätt.
53. (198) Mitte pühkima söömise ajal kaussi seestpoolt (va söömise lõpus vaikselt näpuotstega almuskausi sisepinnalt toidu kokku kogumiseks).
54. (199) Mitte limpsima söömise ajal huuli.
55. (200) Mitte hoidma veeanumat mustade kätega (v.a juhul kui bhikkhu kavatseb pesta seda anumat või oma käsi).
56. (201) Mitte viskama riisiteri sisaldavat almusnõu pesuvett ära asustatud piirkonnas (riis tuleb kokku koguda ja anda kerjustele, lindudele või loomadele).
57. (202) Mitte õpetama dhammat sellele, kel on käes päikesevari (v.a juhul, kui ta on haige).
58. (203) Mitte õpetama dhammat sellele, kel on käes jalutuskepp (v.a juhul, kui ta on haige).
59. (204) Mitte õpetama dhammat sellele, kel on käes lõikeriist (v.a juhul, kui ta on haige).
60. (205) Mitte õpetama dhammat sellele, kel on käes relv (v.a juhul, kui ta on haige).
VII osa: kingad (pādukā)
61. (206) Mitte õpetama dhammat sellele, kel on kingad jalas (va kui ta on haige).
62. (207) Mitte õpetama dhammat sellele, kel on sandaalid jalas (va kui ta on haige).
63. (208) Mitte õpetama dhammat sellele, kes on sõidukis sees (va kui ta on haige).
64. (209) Mitte õpetama dhammat sellele, kes on pikali (va kui ta on haige).
65. (210) Mitte õpetama dhammat sellele, kes istub hoides ülestõstetud põlvi kätega ümbert kinni (va kui ta on haige).
66. (211) Mitte õpetama dhammat sellele, kes kannab turbanit (va kui ta on haige).
67. (212) Mitte õpetama dhammat sellele, kelle pea on kaetud (va kui ta on haige).
68. (213) Mitte õpetama dhammat sellele, kes istub maha laotatud vaibal, mitte vahetult maapinnal (va kui ta on haige).
69. (214) Mitte õpetama dhammat sellele, kes istub kõrgemal (va kui ta on haige).
70. (215) Mitte õpetama dhammat sellele, kes istub samas kui bhikkhu seisab (va kui ta on haige).
71. (216) Mitte õpetama dhammat sellele, kes kõnnib eespool (va kui ta on haige).
72. (217) Mitte õpetama dhammat sellele, kes kõnnib jalgteel, samas kui bhikkhu kõnnib jalgtee kõrval (va kui ta on haige).
73. (218) Mitte tühjendama pärasoolt ega põit püsti asendis (va kui see on näidustatud meditsiinilistel põhjustel).
74. (219) Mitte tühjendama pärasoolt ega põit või sülitama murule või rohelistele taimedele (va kui meditsiinilistel põhjusel pole teisiti võimalik).
75. (220) Mitte tühjendama pärasoolt ega põit või sülitama vette (va kui meditsiinilistel põhjusel pole teisiti võimalik).
Eriarvamuste rahustamine (adhikaraṇa-samathā)
1) Arutlused teemadel: mis on dhamma, mis mitte, mis on vinaja, mis mitte, mida Buddha ütles ja mida ei öelnud ning mis on üleastumine ning mis mitte (vivādādhikaraṇa).
2) Pārājika ja saṁghādisesa süüdistused (anuvādādhikaraṇa).
3) Seitsmest ühe āpatti ettekirjutuse rikkumine (āpattādhikaraṇa).
4) Kammavācā protseduuriliste aspektidega seotud erimeelsused (kiccādhikaraṇa).
Eeltoodud erimeelsuste lahendamiseks ja otsuse langetamiseks andis Buddha 7. ettekirjutust:
1. (221) Erimeelsuse lahendamine mõlema osapoole kohtumise korraldamise ja üheskoos vinaja uurimise teel.
2. (222) Erimeelsuse lahendamine arvestades bhikkhu reputatsiooni ja küsides, kas arahant mäletab süüdistuse aluseks olevat eksimust.
3. (223) Erimeelsuse lahendamine võttes arvesse, ega bhikkhu pole hullumeelne.
4. (224) Erimeelsuse lahendamine peale ülestunnistamist.
5. (225) Erimeelsuse lahendamine häälteenamusega otsuse langetamise teel.
6. (226) Erimeelsuse lahendamine otsuse langetamise teel peale seda, kui süüdistatava käitumine muutub kuritahtlikuks, ebausaldusväärseks või kui bhikkhu hoidub vastamast küsimustele.
7. (227) Erimeelsuse lahendamine „rohuga katmise teel“ (va juhul kui tegemist pole pārājika, saṁghadiesā juhtumiga või ilmikuga keda sangha püüab lepitada), kui see võimaldab lõpetada vaidluse ja lepitada mõlema osapoole.
[1] „pañcahi, bhikkhave, dhammehi samannāgato bhikkhu āhuneyyo hoti pāhuneyyo dakkhiṇeyyo añjalikaraṇīyo anuttaraṁ puññakkhettaṁ lokassa. katamehi pañcahi? idha, bhikkhave, bhikkhu sīlasampanno hoti, samādhisampanno hoti, paññāsampanno hoti, vimuttisampanno hoti, vimuttiñāṇadassanasampanno hoti.“ – Sīlasutta AN 5.107.
[2] PED lk 890-891.
[3] Vinaya Peyyāla vagga AN 2.280-309. Loetelus toodud 10 põhjust toob ära ka Upālisutta AN 10.31.
[4] Vihmaperioodi (vassa) lõppemise päeval toimuv tseremoonia (pavāraṇā) millega tähistatakse vassa lõppemist.
[5] Kolmele deklaratsioonile/algatusele järgnev (neljas) otsus; vt täpsemalt Mahākhandhaka Kd 1.
[6] Vt DVE, II osa, ptk „Kümme treeningjuhist (dasa-sikkhāpada)“.
[7] Bhaddālisutta MN 65. Vt DVE, II osa, ptk „Õige dhamma (sammā-dhamma)“.
[8] „Paṭhamasikkhāsutta“ AN 3.86. Sarnane neljane jaotus on toodud „Erakränduri suttas“ bhikkhude kohta, vt Samaṇasutta AN 4.241.
[9] Kolm esimest köidikut (tīṇi saṁyojanāni) on vaatetulval (diṭṭhāsava) põhinevad (1) kehapõhine vaade (sakkāyadiṭṭhi), (2) kahtlus (vicikicchā) ja (3) kõlblusrituaalidest kinnihoidmine (sīlabbataparāmāsā), vt Saṁyojanasutta AN 10.13. Vt DVE, II osa, ptk „Kümme köidikut (dasa saṁyojana)“.
[10] Mahāpadānasutta DN 14; sama Dīghanakhasutta MN 74 jt.
[11] Buddhaghosa poolt kirjutatud „Majjhimanikāya selgitus“.
[12] „khantī paramaṁ tapo titikkhā, sabbapāpassa akaraṇaṁ anūpavādo anūpaghāto,
nibbānaṁ paramaṁ vadanti buddhā; kusalassa upasampadā pātimokkhe ca saṁvaro;
na hi pabbajito parūpaghātī, sacittapariyodapanaṁ mattaññutā ca bhattasmiṁ,
na samaṇo hoti paraṁ viheṭhayanto. etaṁ buddhāna sāsanaṁ. pantañca sayanāsanaṁ;
adhicitte ca āyogo,
etaṁ buddhānasāsanan’ti.“ – Mahāpadānasutta DN 14. Esimese salmi toob ära ka Āvaṭṭahāravibhaṁga Ne 10 ja KN, Dhp 184; teise salmi Mahāpadānasutta DN 14 ja KN, Dhp 183; ning kolmanda salmi KN, Dhp 185.
[13] māgha täiskuu päev + pūjā austuse või lugupidamise avaldamine. Vt ka ptk „Pühad ja tähtpäevad“.
[14] „bahum pi ce sahitaṁ bhāsamāno „appam pi ce sahitaṁ bhāsamāno
na takkaro hoti naro pamatto dhammassa hoti anudhammacārī
gopo va gāvo gaṇayaṁ paresaṁ rāgañca dosañca pahāya mohaṁ
na bhāgavā sāmaññassa hoti.“ – KN, Dhp 19. sammappajāno suvimuttacitto
anupādiyāno idha vā huraṁ vā
sa bhāgavā sāmaññassa hoti.“ – KN, Dhp 20.
[15] Kolm rüüd (ticīvara) on: pealmine rüü (sanghāṭī), ülemine rüü (uttarāsaṁga) ning alumine rüü (antaravāsaka).
[16] vassikasāṭikacīvara [vassika hooaeg + sāṭikā = sāṭaka pealeasetatav riideese; keep; riie; riidetükk + cīvara rüü] riie, mida kasutatakse vihmahooajal vihma käes kogu keha pesemise ajal alakeha varjamiseks.
[17] āvasatha maja, elamu, eluruum, elukoht + ninḍa – etteheide, laitus, süüdistus, eksimus.
[18] Keelatud on seitsmest riisist, kurgist, hernestest ja keedetud lehtedest valmistatud joogid. Bhikkhul on keelatud süüa 10 liiki liha: inimese, koer, hobuse, elevandi, leopardi, tiigri, lõvi, karu, hüääni ja mao liha; Vinayapiṭaka, „Bhesajjakkhandhaka“ Kd 6. ja Mv VI.23.10-15.
[19] Elektrilise valgusti vm seadme põlema panemist ei võrdsustata tule süütamisega.
[20] Ordineeritava isiku vanuse arvestamisel võetakse arvesse minimaalset rasedusaega, milleks on 7 kuud, mis tähendab, et täispühitsuse saava isiku sünnist peab olema möödunud vähemalt 19 aastat ja 5 kuud.
[21] Algselt oli nissīdana kasutuses öösel tahtmatu seemnepurske ärahoidmiseks ning mõnikord asetati see söömise ajal jalgadele kaitsmaks rüüd juhusliku toidu pudenemise eest. Samuti kasutati ja kasutatakse ka tänapäevalgi seda vaibana, istumaks maha kohas, kus rüü võib määrduda. Kui bhikkhu lahkub oma eluasemest, peab ta seda enesega alati õlgadel kaasas kandma. Tänapäeval kasutataval nissīdana’l pole enam äärikut, seda kasutatakse vaid istumisalusena ja selle suurus on tavapäraselt 70-80 cm.