Halba toovast valest eluviisist hoidumine (duccarita micchājīva virati)

Halba toovast valest eluviisist hoidumine tähendab hoidumist:

1. kolmest kehaga seotud oskamatust käitumisest, milleks on (1) elu hävitamine, (2) mitteantu võtmine ja (3) naudinguid pakkuv vale, mittebrahmalik käitumine; ning

2. neljast kõnega seotud oskamatust käitumisest, milleks on (1) vale rääkimine, (2) laimamine, (3) karm kõne ning (4) tühi loba.

Halba toov käitumine juhib uue sünni Niraajasse. Nii „Halva/dukkhaliku käitumise suttas“^[1] kui ka paljudest teistes tekstides eristas Buddha kolme halba/dukkhalikku käitumist (tīṇimāni du-ccaritāni), milleks on (1) kehaline dukkhalik käitumine (kāya-duccarita), (2) kõneline dukkhalik käitumine (vacī-duccarita) ja (3) meeleline dukkhalik käitumine (mano-duccarita). Vihast jt meeleplekkidest juurdunud käitumine juhib inimese dukkhasse ja uue sünni Niraajasse. Kolme halba toova käitumise vastandiks on „Hea/õnne toova käitumise sutta“^[2] kohaselt kolm õnne toovat käitumist (tīṇimāni sucaritāni), milleks on (1) kehaline õnne toov käitumine (kāya-sucarita), (2) sõnaline õnne toov käitumine (vacī-sucarita) ja (3) meeleline õnne toov käitumine (mano-sucarita). Selline käitumine toob inimesele õnne ja juhib uue sünni taevasesse valda (sagga).

Allakäigu põhjused. „Allakäigu suttas“^[3] on toodud Buddha kirjeldus inimkonna allakäigu põhjustest, millest virgumise teel asunu kindlameelselt hoidub.

Lihtne teada, kes tõuseb, lihtne teada, kes langeb: dhamma nautija tõuseb; dhammaga vastanduja langeb.	suvijāno bhavaṁ hoti, suvijāno parābhavo; dhammakāmo bhavaṁ hoti, dhammadessī parābhavo.
Pahelisus meeldib talle, rahus ei leia ta meeldivat; ebameeldivat dhammat ta räägib – see on allakäigu põhjus	asantassa piyā honti, sante na kurute piyaṁ; asataṁ dhammaṁ roceti, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Uimane, kogukonda kiindunud, ja mitteenergiline mees, [kes] laisk ja kurjade teadmistega – see on allakäigu põhjus.	niddāsīlī sabhāsīlī, anuṭṭhātā ca yo naro; alaso kodhapaññāṇo, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Kui ema ja isa, on vanad, kelle noorus on möödas, ja võiks [puhata] rahus, [kuid neid ta] ei toeta – see on allakäigu põhjus.	yo mātaraṁ pitaraṁ vā, jiṇṇakaṁ gatayobbanaṁ; pahu santo na bharati, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Kes braahmanile, erakrändurile või erinevatele teelolijatele valet räägib ja [neid] petab – see on allakäigu põhjus.	yo brāhmaṇaṁ samaṇaṁ vā, aññaṁ vāpi vanibbakaṁ; musāvādena vañceti, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Palju, mees, [kui] kulda omab, süüa omab, [aga] üksi naudib [kõike seda] head – see on allakäigu põhjus.	pahūtavitto puriso, sahirañño sabhojano; eko bhuñjati sādūni, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Sünni üle uhke, rikkuse üle uhke, või põlvnemisliini üle uhke mees, mõtted täis põlgust – see on allakäigu põhjus.	jātitthaddho dhanatthaddho, gottatthaddho ca yo naro; saññātiṁ atimaññeti, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Naistest sõltuv, uimastitest sõltuv ja hasartmängudest sõltuv mees [kes] saab, [ja] saadu [samas] raiskab – see on allakäigu põhjus.	itthidhutto surādhutto, akkhadhutto ca yo naro; laddhaṁ laddhaṁ vināseti, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Oma naisega mitterahul, kurtisaaniga [keda koos] nähtud [ning] allakäinud naistega – see on allakäigu põhjus.	sehi dārehi asantuṭṭho, vesiyāsu padussati; dussati paradāresu, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Möödund nooruses mees [kui] toob [koju] prinkis rindadega [neiu] ega saa enam [armukadedusest] magada – see on allakäigu põhjus	atītayobbano poso, āneti timbarutthaniṁ; tassā issā na supati, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Naised, joomine ja pillamine: meest, keda need [kolm] valitsevad ja [tema elu] korraldavad – see on allakäigu põhjus	itthiṁ soṇḍiṁ vikiraṇiṁ, purisaṁ vāpi tādisaṁ; issariyasmiṁ ṭhapeti, taṁ parābhavato mukhaṁ.
[Kui] vähese vara [kuid] suure ihaga Khattia hõimu sündinu kuningaks [saada] ihaleb – see on allakäigu põhjus.	appabhogo mahātaṇho, khattiye jāyate kule; so ca rajjaṁ patthayati, taṁ parābhavato mukhaṁ.
Niimoodi allakäiku [selles] maailmas tark kaalutleb; arija, kel nägemine ja saavutus, siit maailmast eraldab ennast.	ete parābhave loke, paṇḍito samavekkhiya; ariyo dassanasampanno, sa lokaṁ bhajate sivan ti.

Keelatud kauplemine

„Kauplemise sutta“ loetleb viis ilmikjärgijale keelatud kauplemisvaldkonda (pañcimā vaṇijjā upāsakena akaraṇīyā).

Viiest, bhikkhud, kauplemisest [tuleks] ilmikjärgijal hoidud. Millisest viiest?
Mõõkadega/relvadega kauplemisest,
elusolenditega kauplemisest,
lihaga kauplemisest,
alkoholiga kauplemisest [ja]
mürgiga kauplemisest
– need on, bhikkhud, viis kauplemist, [millest tuleks] ilmikjärgijal hoiduda.^[4]

Laiemas kontekstis hõlmab mõõkadega kauplemine (sattha-vaṇijjā) kõiki elu võtmise eesmärgil loodud relvi ja sõjalist varustust. Tänapäeval kuulub siia alla ka sõjatööstuse aktsiate ostmine ja müümine. Elusolenditega kauplemise (satta-vaṇijjā) keeld hõlmab nii linde, kalu, loomi kui ka inimesi, misläbi võib lugeda Buddhat esimeseks suureks õpetajaks inimkonna ajaloos, kes kutsus orjakaubandusest hoiduma. Lihaga kauplemine(maṁsa-vaṇijjā) on seotud looma tapmisega ja selle oskamatu teo vilja naasmisega ning alkoholiga kauplemine(majjavaṇijjā) suurendab ühiskonnas kõlbetut ja arutut käitumist ja loob dukkhat. Kuna Buddha eluajal oli tavaks enda oponente mürgitada, võis turul kohata ka mürgimüüjaid. Kuna seegi amet on seotud halva teo ja dukkhaliku viljaga, hoiatas Buddha mürgiga kauplemise (visa-vaṇijjā) eest. Kõik viis loetletud ametit on virgumise seisukohast oskamatud nii selles kui järgmistes eludes ning loovad üksnes kannatusi selle eri vormides.

Sarnased hoiavad ühte. „Mittekeskenduja suttas“, „Usutu suttas“, „Dukkhaliku/halva kõlbluse suttas“^[5] jt dhammatekstides kinnitab Buddha, et ühe ja sama elemendiga (dhātu) olendid hoiavad kokku. Nii on koos:

1. usutu usutuga (assaddhā assaddhehi),

2. häbitu häbituga (ahirikā ahirikehi),

3. kartmatu kartmatuga (anottappino anottappīhi),

4. vähekuulnu (=väheõppinu) vägekuulnuga (appassutā appassutehi),

5. loid loiuga (kusītā kusītehi),

6. unustava teadlikkusega sarnase, unustava teadlikkusega (muṭṭhassatino muṭṭhassatīhi),

7. mittekeskenduja mittekeskendujaga [kes ei teosta rahu arendamist (samatha bhāvanā)] (asamāhitā asamāhitehi),

8. vähetark [kes ei ole saavutanud keskenduse teel teadmistel (ñāṇa) põhinevat tarkust (paññā)] vähetargaga (duppaññā duppaññehi).

Samamoodi hoiavad kokku:

1. usklik usklikuga (saddhā saddhehi),

2. häbi[võimeline] häbi[võimelisega] (häbi minevikus toimepandud oskamatust teost) (hirimanā hirimanehi),

3. kartuse[võimeline] kartuse[võimelisega] (kartus tulevikus uue oskamatu käitumise ees) (ottappino ottappīhi),

4. paljukuulnu (=paljuõppinu) paljukuulnuga (bahussutā bahussutehi),

5. saavutatud energiaga sarnase, saavutatud energiaga (āraddhavīriyā āraddhavīriyehi),

6. teadlikkuses püsija teadlikkuses püsijaga (upaṭṭhitassatino upaṭṭhitassatīhi),

7. keskenduja keskendujaga [kes teostavad rahu arendamist (samatha bhāvanā)] (samāhitā samāhitehi).

8. tark targaga (pañña-vanto pañña-vantehi).

Buddha kinnituse kohaselt on see nii olnud varasemalt, on olevikus, ja saab olema ka tulevikus.

^[1] Duccaritasutta KN Iti 64

^[2] Sucaritasutta KN Iti 65.

^[3] Parābhavasutta Sn 1.6.

^[4] „pañcimā, bhikkhave, vaṇijjā upāsakena akaraṇīyā. katamā pañca? satthavaṇijjā, sattavaṇijjā, maṁsavaṇijjā, majjavaṇijjā, visavaṇijjā – imā kho, bhikkhave, pañca vaṇijjā upāsakena akaraṇīyā ti.“ – Vaṇijjāsutta AN 5.177.

^[5] Vastavalt: Asamāhitasutta SN 14.23, Assaddhasaṁsandanasutta SN 14.17 ja DusSīlasutta SN 14.24; vt samuti: Assaddhamūlakasutta SN 14.18; Ahirikamūlakasutta SN 14.19; Anottappamūlakasutta SN 14.20; Appassutamūlakasutta SN 14.21; Kusītamūlakasutta SN 14.22; ja Asamāhitasutta SN 14.23.