Virgumisele juhtivad dhammad (bodhipakkhiya dhamma)
Buddha viimaseid elupäevi kirjeldavas „Suures lõpliku vaibumise suttas“[1] võtab Buddha oma õpetuse kokku 37 virgumisele juhtiva dhamma (bodhi-pakkhiya-dhamma [bodhi virgumine, valgustumine + pakkhiya kuulub, on seotud, viitab, aitab kaasa, juhib + dhammā õpetus]) abil. Ilma neid dhammasid teostamata ei ole virgumine võimalik. Suttas manitseb Buddha viimast korda bhikkhusid hoolikale, vaid tema, Tathaagata (tathāgata) antud dhamma õppimisele ja õpitud arija tee teostamisele – seda nii kõikide inimeste kui deevade õnneks ja heaoluks.
37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhi-pakkhiya-dhamma) on järgmised:on:
- 4 teadvustamise alust (satipaṭṭhāna = õige teadlikkus)
- 4 pingutust (padhāna) (sammāpadhāna = õige püüdlus)
- 4 üleloomuliku alust (iddhipāda)
- 5 võimet (indriya)
- 5 jõudu (bala)
- 7 virgumisosa (bojjhaṅga)
- 8 tee osa (maggaṅga)
Kuna 37 virgumisele juhtivat dhammat on jaotatud seitsmesse ossa, esineb see mõnikord tekstides kui 7 virgumisele juhtivat dhammat (sattannaṁ bodhipakkhiyānaṁ dhammānaṁ)[2].
4 teadlikkuse loomist (sati-paṭṭhāna) on (1) keha vaatlemine ja teadlikkuse loomine (kāyānupassanā satipaṭṭhāna), (2) tunnete vaatlemine ja teadlikkuse loomine (vedanānupassanā satipaṭṭhāna), (3) teadvuse vaatlemine ja teadlikkuse loomine (cittānupassanā satipaṭṭhāna) ning (4) dhammade vaatlemine ja teadlikkuse loomine (dhammānupassanā satipaṭṭhāna). Teadlikkuse loomist selgitab täpsemalt ptk „Õige teadlikkus (sammā-sati)“.
4 õiget pingutust (sammā-padhāna) on (1) ohjamise pingutus (saṁvara-padhāna), (2) hülgamise pingutus (pahāna-padhāna), (3) arendamise pingutus (bhāvana-padhāna), ja (4) säilitamise pingutus (anurakkhaṇā-padhāna).
„Pingutuse sutta“ kohaselt tähendab õige pingutus seda, et bhikkhu (1) ohjab ja valvab meeli; (2) loobub ebameeldivast ja meeldivast ning hajutab ja hävitab mitteoskuslikud mõtted ning meeleseisundid; (3) arendab seitset virgumisosa; ning (4) säilitab ilutuse arendamise teel esilekerkinud keskendusmärke.[3] Kuna õige pingutus on õige keskenduse eelduseks, nimetatakse nelja pingutust ka keskenduse aspektideks (samādhi-parikkkhārā).[4]
4 üleloomuliku alust (iddhi-pāda)[5] on (1) soov kui üleloomuliku alus (chandiddhipāda), (2) energilisus kui üleloomuliku alus (viriyiddhipāda), (3) teadvus kui üleloomuliku alus (cittiddhipādo) ning (4) uurimine kui üleloomuliku alus (vimaṁsiddhipāda). Täpsemalt selgitab neid nelja ptk „Neli üleloomuliku alust (cattaro iddhipāda)“.
5 võimet (indriya)[6] on psühhofüüsilised kontrollivõimed. Erinevates suttades kirjeldatud meeleorganite, keha talitluse, teadvuse ja virgumisega seotud võimed on Abhidhammas koondatud ühisesse loetellu, mis sisaldab kokku 22 võimet (bāvīsati indriyāni).
Antud suttas on toodud järgmised 5 võimet (pañcindriyāni), milleks on (1) usuvõime (saddhindriya), (2) energiavõime (viriyindriya), (3) teadlikkusevõime (satindriya), (4) keskendusvõime (samādhindriya) ja (5) tarkusevõime (paññindriya).
Usuvõime (saddhindriya) on teataval määral sünonüümne usuga (saddhā), kus eristatakse (1) tavausku (pakati-saddhā) ja (2) keskenduspõhist usku (bhāvanā-saddhā).[7]
- Tavausk juhib lahke andmise (dāna), kõlbluse ja keskenduse harjutamise juurde. Ilma tavausuta ei kaldu meel oskuslike tegevuste poole, kuna vähe arendatud meel tunneb rohkem rõõmu isekatest naudingutest ja mitteoskuslikest tegudest.
- Keskenduspõhine usk on keskenduses tekkinud ja arendatud ning keskendussaavutustel põhinev sügav usk, mis on välja kasvanud vahetust taipamispõhisest kogemusest, mispärast nimetataksegi seda usku võimeks – usk, millel on võim.
Keskendusobjekti kinnistumise (appanā) seisukohast vaadatuna on tavausk piisav „seemneks“, kuid mitte meele kontrollimiseks, kuna meel on võimeline tavausu rikošetiga eemale saatma. Järjepideval samatha-vipassanā teostamisel kogetakse keha rahunemist ja rõõmu esilekerimist ning tekib kogemuspõhine teadmine keskendusega kaasnevast rahu ja rõõmu tundest. Praktilisest kogemusest jõudu ja kindlust saanud tavausk hakkab kasvama ja täiustuma, kuni kujuneb välja Keskenduspkeskenduspõhine usk. Sellisel usul ei ole midagi pistmist usuga nagu seda mõistetakse religioonides. Keskenduspõhine usk on teadmisest alguse saanud, kogemuspõhiselt kinnitust leidnud ning vahetust taipamusest väljaarenenud arukas usk.
Energiavõime (viriyindriya) on teataval määral energia (viriya) sünonüüm, mille puhul eristatakse:
- (1) tavaenergia (pakati-viriya) ja (2) arendamispõhine energia (bhāvanā-viriya).
- (3) kehaline energia (kāyika-viriya) ja (4) teadvusteguripõhine energia (cetasika-viriya).
Inimesed, kellel on palju tavaenergiat, võivad saavutada arendamispõhise energia kergema vaevaga. On oluline, et bhikkhu igapäevakohustused ja ilmiku päevatöö ei võtaks liiga palju aega, ei väsitaks üleliia ja toetaks järjepideva keskenduse arendamist. Džhaanapõhise kehast teadlikkuse (kāyagatā-sati) saavutamise hetkest hakatakse arendama keskenduspõhist energiat, mida iseloomustab laiskuse ja loiduse (thīna-middha) asendumine entusiasmi ja vahetu kirkusega.
Teadlikkusevõime (satindriya) tähendab siinkohal kehapõhise teadlikkuse (kāyagatā-sati) ja arendamispõhise teadlikkuse (bhāvanā-sati) harjutamist, kuni on saavutatud maistületav õige teadlikkus (lokuttara-sammāsati) ja vili, milleks on kas vooguastunu, ükskordnaasja, mittenaasja või arahant. Sama põhimõte kehtib keskendusvõime (samādhindriya) ja tarkusevõime (paññindriya) kohta.
Kui viis võimet on muutunud meele omadusteks, on need hävinematud. Kuna meelerahu põhineb olemasolu tõelise olemuse taipamisel ja selles puudub teadmatus, mille läbi kujuneks klammerdumist ja kammat loov iha, siis puuduvad ka tingimused, mis looksid uut sündi, vanadust ja – seeläbi lakkavab ka kogu dukkha ehk kõik kannatused.
5 jõudu (bala) onon: (1) usujõud (saddhā-bala), (2) energiajõud (viriya-bala), (3) teadlikkusejõud (sati-bala), (4) keskendusjõud (samādhi-bala) ja (5) tarkusejõud (paññā-bala).
Neid viit nimetatakse jõuks, kuna neil on jõud ületada vastand ja jääda vankumatuks vastutöötamise suhtes. Näiteks usuvõime (saddhindriya) kontrollib usku, mis on seotud kindlusega Buddhasse ja usujõud (saddhā-bala) kontrollib selle vastandit – kahtlust (vicikicchā).
Usujõu (saddhā-bala) puhul eristatakseeristatakse:
- tavaline
uskuusk (pakati-saddhā) - keskenduspõ
histhineuskuusk (bhāvanā-saddhā).
Kuigi iha püüab hoida tavalist usku oma haardes, võivad ihaga kaasneda tavalised oskuslikud teod (pakati-kusala-kamma), kuid tavaline usk ise ei suuda iha ületada. Selles maailmas ümbritseb inimest iha nagu ookean üksikut saarekest. Ilma hingamise teadvustamise ja kolme olemasoluomaduse (anicca, dukkha, anattā) üle keskendumata ei ole võimalik saavutada keskenduspõhist usku (bhāvanā-saddhā), mis võimaldaks selle ihade ookeani ületada.
„Arijaisiku traditsioonide suttas“ õpetab Buddha bhikkhudele kuidas olla kergesti rahuldatud nii söögi, riiete, kui eluaseme suhtes ja leida rõõm keskendusest.[8] Uimasusest (kosajja) – mis on energilisuse (viriya) vastand – vabanemiseks soovitas Buddha (1) teha puud ja põõsad oma elupaigaks, (2) elatuda vaid almuste kogumisest, (3) vältida seltskonda ning (4) keskenduda täie tähelepanelikkusega keha teadvustamisele ja vaatlemisele.
37 virgumisele juhtiva dhamma kontekstis tähendabki energiajõud (viriya-bala) maksimaalselt lihtsa ja meele treenimisele suunatud eluviisi järgimise teel arendatud keskenduspõhist energiat (bhāvanā-viriya), mida iseloomustab (1) minimaalne magamine, (2) pidev valvas ja ärgas olek, (3) kartmatus ja julgus elada üksi, (4) järjepidev keskenduspraktika ning (5) igasuguse laiskuse kõrvaldamine.
Tavaline teadlikkus (sati) ei suuda hajutada selle vastandit, meele segadust, hajusust ja hajameelsust (muṭṭhasacca), mis on aga jõukohane keskenduspõhisele teadlikkusele. Samamoodi ei suuda tavaline tarkus tulla toime pettekujutlustega (moha), mille omadusteks on teadmatus, ebaselgus, ebamäärasus jms. Pettekujutlustest ei ole võimalik vabaneda tavalise tarkuse (pakati-paññā) ega õppimispõhise tarkuse (pariyatti-paññā) abil, isegi kui see kätkeb kõiki „Tipitakas“ olevaid teadmisi – seda suudab vaid keskenduspõhine tarkus (bhāvanā-paññā).
7 virgumisosa (bojjhaṅga/sambojjhaṅga) onon: (1) teadlikkuse virgumisosa (sati-sam-bojjhaṅga), (2) dhamma läbiuurimise virgumisosa (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga), (3) energia virgumisosa (viriya-sam-bojjhaṅga), (4) rõõmu virgumisosa (pīti-sam-bojjhaṅga), (5) rahu virgumisosa (passaddhi-sam-bojjhaṅga), (6) keskenduse virgumisosa (samādhi-sam-bojjhaṅga) ja (7) neutraalsuse virgumisosa (upekkhā sam-bojjhaṅga).[9]
Kui teadlikkuse teadvustegur (sati-cetasika), teadlikkuse loomine (satipaṭṭhāna), teadlikkusevõime (satindriya), teadlikkusejõud (sati-bala) ja õige teadlikkuse tee osa (sammā-sati maggaṅga) on meele aspekt, siis teadlikkuse virgumisosa (sati-sam-bojjhaṅga) on virgumise aspekt.
Tarkuse teadvustegur (paññā-cetasika), uurimine kui üleloomuliku alus (vīmaṁsiddhipāda), tarkusevõime (paññindriya), tarkusejõud (paññā-bala) ja õige vaate tee osa (sammā-diṭṭhi maggaṅga) on dhamma läbiuurimise virgumisosad (dhamma-vicaya-sam-bojjhaṅga).
Samamood nimetatakse dhamma läbiuurimise virgumisosaks viit tarkusega seotud puhastumist, teadmisi kolmest olemasoluomadusest (anicca, dukkha, anattā) ja 10 läbinägemisel põhinevat (insait)teadmist.
Energilisuse teadvustegur (viriya-cetasika), õige pingutus (sammā-padhāna), energia kui üleloomuliku alus (viriyiddhipāda), energilisuse võime (viriyindriya), energiajõud (viriya-bala) ja õige püüdlus tee osa (sammā-vāyāma maggaṅga) on energia virgumisosad (viriya-sambojjhaṅga).
Rõõm ja õnnetunne mis ilmnevad teadlikkuse loomise (sati-paṭṭhāna) ja olemasolu tõelise olemuse teadmise ja nägemise saavutamise harjutamise käigus, on rõõmu virgumisosaks (pīti-sambojjhaṅga).
Keha ja meele maharahunemise ja vaikseks muutumise protsessi, kui mentaalsed häirijad ja mõtted on vaibunud, nimetatakse rahu virgumisosaks (passaddhi sam-bojjhaṅga).
Keskendusega seotud keskenduse võime (samādhindriya), keskendusjõud (samādhi-bala) ja õige keskenduse tee osa (sammā-samādhi-maggaṅga) on keskenduse virgumisosad (samādhi-sam-bojjhaṅga). Samuti 8 džhaanat, mis on seotud rahu (samatha), teadvuse puhtuse (citta-visuddhi) ja tühjuse (st minatuse, mis saavutatakse viiele klammerdumise kogumikule keskendusega ehk suññatā-samādhi arendamisega) ja muul moel tarkuse arendamisega, nimetatakse keskenduse virgumisosaks (samādhi-sambojjhaṅga).
Keskendus, millega kaasneb läbinägemisteadmine (vipassanā-ñāṇa) või teadmine teest ja viljast, nimetatakse (1) märgitus keskenduseks (animitta-samādhi), (2) tühjuses keskenduseks (suññatā-samādhi) ja (3) ihaldamatus keskenduseks (appaṇihitasamādhi). Neid kolme keskendust selgitab ptk „Vabanemine (vimutti, vimokkha)“.
Virgumisosade saavutamisel muutub teadvustatus selgeks ja kirkaks ning meel puhkab tänu teadlikkuse (sati), dhamma uurimisele (dhammavicaya) ja energia (viriya) osadele, kogedes rõõmu (pīti) ja õnne (sukha), nagu seda kirjeldab Dhammapada:
Tühja hütti [eraklikku paika] läinud, rahunenud teadvusega mungale
üleinimlikult meeldiv on õige dhamma läbinägemine.[10]
Tänu sellele rõõmule muutub keskendusobjekt stabiilselt rahulikuks (passaddhi) ning kerkib esile neutraalsus (upekkhā).
Buddha on õpetanud, et kes iganes jätab seitse virgumisele juhtivat dhammat unarusse (viraddha), jätab unarusse ka arija tee, mis viib õigel moel dukkha lõppemiseni (sammā dukkhakkhayagāmī).[11]
8 tee osa (maggaṅga) on: (1) õige vaade (sammā-diṭṭhi), (2) õige mõtlemine (sammā-saṅkappa), (3) õige kõne (sammā-vācā), (4) õige tegu (sammā-kammanta), (5) õige eluviis (sammā-ājīva), (6) õige püüdlus (sammā-vāyāma), (7) õige teadvustamine (sammā-sati) ja (8) õige keskendus (sammā-samādhi). Kaheksa tee osa on arija kaheksaosalise tee (ariya aṭṭhaṇgika magga) sisuks.
|
Tabel 2. 37osaline bodhi-pakkhiya-dhamma kokkuvõte |
||
|
|
37 VIRGUMISELE JUHTIVAT DHAMMAT |
|
|
1. |
4 teadlikkuse loomise alust |
1. Keha vaatlemine ja teadlikkuse loomine (kāyānupassanā satipaṭṭhāna) 2. Tunnete vaatlemine ja teadlikkuse loomine (vedanānupassanā satipaṭṭhāna) 3. Teadvuse vaatlemine ja teadlikkuse loomine (cittānupassanā satipaṭṭhāna) 4. Dhammade vaatlemine ja teadlikkuse loomine (dhammānupassanā satipaṭṭhāna) |
|
2. |
4 õiget pingutust (padhāna) |
5. Ohjamise pingutus (saṁvarapadhāna) 6. Hülgamise pingutus (pahānapadhāna) 7. Arendamise pingutus (bhāvanapadhāna) 8. Säilitamise pingutus (anurakkhaṇāpadhāna) |
|
3. |
4 üleloomuliku alust (iddhi-pāda) |
9. Soov kui üleloomuliku alus (chandiddhipāda) 10. Energia kui üleloomuliku alus (viriyiddhipāda) 11. Teadvus kui üleloomuliku alus (cittiddhipādo) 12. Uurimine kui üleloomuliku alus (vimaṁsiddhipāda) |
|
4. |
5 võimet |
13. Usu võime (saddhindriya) 14. Energilisuse võime (viriyindriya) 15. Teadlikkuse võime (satindriya) 16. Keskenduse võime (samādhindriya) 17. Tarkuse võime (paññindriya) |
|
5. |
5 jõudu |
18. Usujõud (saddhā-bala) 19. Energiajõud (viriya-bala) 20. Teadlikkusejõud (sati-bala) 21. Keskendusjõud (samādhi-bala) 22. Tarkusejõud (paññā-bala) |
|
6. |
7 virgumisosa |
|
|
7. |
8 teeosa |
|
37 virgumisele juhtiva dhamma loetelus korduvad teadlikkus 8x, püüdlus 5x, keskendus ja energia 4x, usk, uurimine ja tarkus 2x, mis näitab seitsme virgumisosa omavahelist lahutamatut seotust.
[1] Mahāparinibbānasutta DN 16; Vt ka Indriya-vibhaṅgasutta [Vibhaṅgasutta] SN 48.10.
[2] Devasaddasutta KN Iti 82; Aggaññasutta DN 27; Bodhipakkhiyavagga SN 48 jt.
[3] Vt Padhānasutta AN 4.13; Saṁvarasutta [Saṁvarappadhānasutta] AN 4.14.
[4] Cūḷavedallasutta MN 44.
[5] Visuddhimagga’s on toodud iddhi sõnaselgituseks ijjhanam iddhi, mis tähendab edu saavutamise, lõpetatuse või täiuslikkuse saavutamise fakti, mida mõnikord tõlgitakse ka potentsiaaliks või võime saavutamiseks, nagu nt iddhividhā puhul, kus see tähendab loomulikke võimeid ületavaid võimeid; Vism lk 369.
[6] Visuddhimagga kohaselt on indria „indassa kammaṁ indriyaṁ“, mis tähendab valitsemist või kontrollimist valitsemise kaudu (kontrolliprintsiip või -tegur või võim), „see, mis kuulub valitsejale“ ehk valitseja poolt valitsemist, tähistades tõika, et kõikjal kus valitsevad selle valitseja reeglid, ei saa keegi astuda valitseja ega reeglite vastu: ta omab täielikku kontrollivat võimu talle kuuluvas piirkonnas (Sayādaw, 2017, lk 47). Kuna sõna „võime“ on tuletis sõnast „võim“, on indriya eestikeelseks vasteks ilmselt kõige sobilikum just „kontrollivõime“ ehk lihtsalt „võime“.
[7] Buddha õpetuses sisaldab kahte usutüüpi: (1) juuretu usk (amūlaka-saddhā) ehk pime, põhjendamatu, irratsionaalne usk, ning (2) heal põhjusel (nägemisel) baseeruv usk (ākāravati-saddhā), mida iseloomustab arukas, teadmispõhine, kindel ja täielik selgus (aveccappasāda), nagu seda esindavad 10 platvormi dhammat (dasa pāsādaniyā dhammā), vt Gopakamoggallānasutta MN 108.
[8] Ariyavaṁsasutta AN 4.28.
[9] Mahāparinibbānasutta DN 16.
[10] „suññāgāraṁ paviṭṭhassa santacittassa bhikkhuno amānusī rati hoti sammā dhammaṁ vipassato“. – KN, Dhp 373.
[11] Viraddhasutta SN 46.18.