Otse põhisisu juurde

Õige vaate kümme alust (dasavatthuka sammādiṭṭhi)

„Ümberlükkamatu suttas“[1] loetleb Buddha vale vaate 10 kümme alust (= nihilism[2]) ja neile täpselt vastupidist  õige vaate 10 alust (sammā-diṭṭhi dasa-vatthuka), mis on järgmised:

1.

  1. on andmine (atthi dinna),

  2. 1.     on ohverdamine (atthi yiṭṭha),

    3. 2.    

  3. on annetamine (atthi huta);

    4. 3.    

  4. on õnneliku ja dukkhaliku teo tagajärg ja vili (atthi sukatadukkaṭānaṁ kammānaṁ phalaṁ vipāko);

    5. 4.    

  5. on see maailm (atthi ayaṁ loko),

    6. 5.    

  6. on teine maailm (atthi paro loko);

    7. 6.    

  7. on ema (atthi mātā),

    8. 7.    

  8. on isa (atthi pitā);

    9. 8.    

  9. on olendite spontaanne ilmnemine (atthi sattā opapātikā);

  10. 9.     on maailmas erakrändureid ja braahmane, kes on õiget teed õigesti järginud ja kuulutavad [õiget teed] selles maailmas ning teises maailmas (tulevikus), [kes on] ülima teadmise teostanuid (atthi loke samaṇabrāhmaṇā sammaggatā sammā paṭipannā ye imañca lokaṁ parañca lokaṁ sayaṁ abhiññā sacchikatvā pavedentī).

            „Ümberlükkamatu sutta“[3] kohaselt arutab arukas inimene (viññū puriso) järgmiselt. Kui teist maailma ja uut sündi ei ole, siis on õige vaatega inimene enne surma teinud piisavalt, et end turvaliselt tunda. Kui aga teine maailm on ja on uus sünd, siis toimub peale vale vaatega inimese keha surma uus sünd Apaaja kannatusterohkes hävingulises Niraaja vallas (kāyassa bhedā paraṁ maraṇā apāyaṁ duggatiṁ vinipātaṁ nirayaṁ upapajjati). Kel on vale vaade (micchā-diṭṭhi), on tõeliste tarkade poolt laidetud kui kõlbetu ja vale vaatega inimene, kes on dhammat valesti mõistnud, valesti teostanud ja uue sünni välistamisega välistanud ka väärtusliku alternatiivi. Õige vaatega kõlbeline inimene praktiseerib aga keha, kõne ja meele tasandil oskuslikku käitumist, kuna näeb kõlbetus käitumises ning ahnuses, vihas ja pettekujutluses ohtu, langust ja rüvetumist, ning oskuslikus käitumises loobumise kasu ja puhastumist. Kuna tõepoolest on olemas teised maailmad, on sellekohase vaate omaksvõtnul õige vaade, millest tulenevad omakorda õige mõte ja õige kõne, arahantidega mittevastandumine, õige õpetuse kohane veendumus, teistele õige dhamma õpetamine ja kõlbetust käitumisest lahtiütlemine. Õige vaatega inimene teab, et juhul kui uus sünd on olemas, ilmub ta peale keha surma õnnelikus taevases vallas, ning kui teist olemasolu ei olekski, siis on ta siin maailmas ja selles elus käitunud hästi, teda tunnustavad targad kui kõlbelist inimest, kel on õige vaade ja kes järgib õiget dhammat. Kui aga uus sünd ja uus olemasolu on tõepoolest olemas, toimub peale keha surma uus sünd õnnelikus taevases maailmas (sugatiṁ saggaṁ lokaṁ).



[1] „atthi dinnaṁ, atthi yiṭṭhaṁ, atthi hutaṁ; atthi sukatadukkaṭānaṁ kammānaṁ phalaṁ vipāko; atthi ayaṁ loko, atthi paro loko; atthi mātā, atthi pitā; atthi sattā opapātikā; atthi loke samaṇabrāhmaṇā sammaggatā sammā paṭipannā ye imañca lokaṁ parañca lokaṁ sayaṁ abhiññā sacchikatvā pavedentī’ti.“ – Apaṇṇakasutta MN 60, sama toob ära ka Sāleyyakasutta MN 41, Mahācattārīsakasutta MN 117, Kammantasutta AN 3.119, Paṭhamanirayasaggasutta AN 10.211, Natthidinnasutta SN 24.5 jpt.


[2] Ladinakeelsest sõnast nihil, mis tähendab „eimidagi“. Nihilismi (natthika-vāda) kohaselt pole teist maailma, pole spontaanselt ilmnevaid olendeid, pole õnnelikku ja dukkhalikku tegu ega teole vastavat tagajärge kui vilja (itipi natthi paro loko, natthi sattā opapātikā, natthi sukatadukkaṭānaṁ kammānaṁ phalaṁ vipāko); vt Pāyāsisutta DN 23.


[3] Apaṇṇakasutta MN 60.

Tagasi üles