Õige vaade sõltuvuslikust tekkimisest (paṭiccasamuppāda sammādiṭṭhi)

„Kaccānagotta suttas“^[1] õpetab Buddha, et ka vaated „kõik on olemas“ ja „kõik ei ole olemas“ on äärmused ning selle asemel peaks õige dhamma järgija valima kesktee, mille kohaselt

•       mitteteadmine põhjustab moodustised (avijjā-paccayā saṁkhārā),

•       moodustised põhjustavad teadvuse (viññāṇa),

•       teadvus põhjustab nime ja vormi (nāma-rūpa),

•       nimi ja vorm põhjustavad kuus ala (saḷāyatana),

•       kuus ala põhjustavad kokkupuute (phassa),

•       kokkupuude põhjustab tunde (vedanā),

•       tunne põhjustab iha (taṇhā),

•       iha põhjustab klammerdumise (upādāna),

•       klammerdumine põhjustab olemasolu (bhava),

•       olemasolu põhjustab sünni (jāti) ja sünd põhjustab vanaduse ja surma (jarā-maraṇa) ning sellega kaasneva  leina, hala, valu, pahameel ja ahastuse (soka-parideva-dukkha-domanassa-upāyāsa)
– see ongi dukkhakogumik (dukkha-k-khandha) tekkimine.^[2]

            Kuid

•       mitteteadmise ja kire jäägitu lakkamisega lakkavad moodustised, (avijjāya tveva asesa-virāga-nirodhā saṁkhāra-nirodho),

•       moodustiste lakkamisega lakkab teadvus,

•       teadvuse lakkamisega lakkavad nimi [mentaalne] ja vorm,

•       nime ja vormi lakkamisega lakkavad kuus ala,

•       kuue ala lakkamisega lakkab kokkupuude,

•       kokkupuute lakkamisega lakkab tunne,

•       tunde lakkamisega lakkab iha,

•       iha lakkamisega lakkab klammerdumine,

•       klammerdumise lakkamisega lakkab olemasolu,

•       olemasolu lakkamisega lakkab sünd,

•       sünni lakkamisega lakkavad vanadus ja surm, vanaduse ja surma lakkamisega lakkab dukkha
– see on kogu dukkhakogumiku lakkamine (evametassa kevalassa dukkha-k-khandhassa nirodho).^[3]

            Õige vaade teo olemusest (kammassakatā sammādiṭṭhi) tähendab selget arusaama sõltuvuslikkuse tekkest, sellele vastava vaate väljakujundamist ning igapäevaellu integreerimist.^[4]

            „Õige vaate suttas“^[5] loetleb Auväärne Sāriputta Buddha juuresolekul üles 20 kriteeriumi, milleks on teadmised sellest, mis on: (1) mitteoskuslik, (2) mitteoskusliku juur, (3) oskuslik, (4) oskusliku juur, (5) neli toidet, (6) dukkha, (7) vanadus, (8) surm, (9) sünd, (10) olemasolu, (11) klammerdumine, (12) iha, (13) tunne, (14) kokkupuude, (15) kuus ala , (16) nimi ja vorm, (17) teadvus, (18) moodustised, (19) mitteteadmine ning (20) tulvad. Nende alusel on võimalik kindlaks teha, kas Arija järgijal on õige vaade (ariya-sāvako sammā-diṭṭhi), kas tal on „sirgelt minev“ ehk valesse vaatesse kaldumatu vaade (uju-gatāssa diṭṭhi), on tal dhamma suhtes vankumatu usaldus ja selgus (dhamme aveccappasādena) ning kas ta on jõudnud õige, tõelise dhammani (saddhamma).

1.     Mitteoskuslik (akusala) on: (1) elu võtmine (pāṇāti-pātā), (2) mitteantu võtmine (adinnādānā), (3) naudinguline vale käitumine (kāmesu-micchā-cārā), (4) vale rääkimine (musā-vādā), (5) laimav kõne (pisuna-vācā), (6) karm kõne (pharusa-vācā), (7) tühi loba (samphappalāpā), (8) himu (abhijjhāya), (9) kuritahtlikkus (byāpādā) ja (10) valed vaated (micchā-diṭṭhi).

2.     Mitteoskusliku juur (akusala-mūla) on: (1) ahnus (lobha), (2) viha (dosa) ja (3) pettekujutlus (moha). 

1.     Oskuslik (kusala) on: hoidumine (veramaṇī) (1) elu võtmisest, (2) mitteantu võtmisest, (3) naudingulisest valest käitumisest, (4) vale rääkimisest, (5) laimavast ja karmist kõnest, (6-7) tühjast lobast, (8) himust, (9) kuritahtlikkusest ja (10) valedest vaadetest.

2.     Oskusliku juur (kusala-mūla) kolm oskamatu juure vastandit, milleks on: (1) ahnusetus (alobha), (2) vihatus (adosa) ja (3) pettekujutlusetus (amoha).

3.     Toit/toide (āhāra). Arija järgija teab:

1)    toidet (ariyasāvako āhārañca pajānāti),

2)    toite tekkimist (āhāra-samudaya),

3)    toite lakkamist (āhāra-nirodha) ja

4)    teab toite lakkamisele viivat teed (āhāra-nirodha-gāminiṁ paṭipada).
Neli toidet on:

(1)   füüsiline/söödav toit, nii jäme kui peen (kabaḷīkāro āhāro oḷāriko vā sukhumo), mis toidab keha;

(2)   kokkupuude (phassa), mis toidab tunnet;

(3)   meeleline tahe (mano-sañ-cetanā), mis toidab meelt;

(4)   teadvus (viññāṇa), mis toidab nime ja vormi.

Iha tekkimisel tekivad ja sünnivad neli toidet; iha lakkamisel lakkab toide ning arija kaheksaosaline tee on see, mis viib toite lakkamisele.^[6]

6.     Dukkha. Õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise järgmiseks kriteeriumiks on Arija järgija (ariya-sāvaka) dukkhaga seotud teadmised, milleks on:

1)    dukkha teadmine (dukkhañca pajānāti), st et dukkha on sünd, vanadus, haigus, surm, lein, hala, valu, kurvameelsus, ahastus, kokkupuude ebameeldivaga, lahusolek meeldivast, kui ei saada, mida ihaldatakse, lühidalt: viis olemasollu klammerdumise kogumikku;

2)    dukkha tekkimise teadmine (dukkha-samudayañca pajānāti), milleks on iha (taṇhā), mis juhib uutesse sündidesse, millega kaasnevad kirg ja nauding, mis ilmnevad kord siin, kord seal ja milleks on naudinguiha, olemasoluiha ja mitteolemasoluiha;

3)    dukkha lakkamise teadmine (dukkha-nirodhañca pajānāti), milleks on iha jäägitu, kiretu lakkamine, sellest loobumine, selle hülgamine ja ihkamisest vabanemine;

4)    dukkha lakkamisele viiva tee teadmine (dukkha-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee (ariyo aṭṭhaṁgiko maggo).

7.     Vanadus. Õige vaade sisaldab ka vanadusega seotud teadmisi, milleks on:

1)    vanaduse ja surma teadmine (jarā-maraṇañca pajānāti), ehk et vanadus on erinevatesse klassidesse kuuluvate erinevate olendite vananemine, hammaste lagunemine, hallipäisus, kortsuline nahk, eluea lühenemine ja võimete riknemine/nõrgenemine ning surm on erinevatesse klassidesse kuuluvate erinevate olendite lahkumine, kadumine, eemaldumine, lakkamine, haihtumine, surm, suremine, eluaja täitumine, [klammerdumis]kogumike laialilagunemine ja laiba/surnu maaslebamine;

2)    vanaduse ja surma tekkimise teadmine (jarā-maraṇa-samudayañca pajānāti), mille kohaselt sünni tekkimisel tekivad vanadus ja surm (jāti-samudayā jarā-maraṇa-samudayo);

3)    vanaduse ja surma lakkamise teadmine (jarā-maraṇa-nirodhañca pajānāti) mille kohaselt sünni lakkamisel lakkavad vanadus ja surm (jāti-nirodhā jarā-maraṇa-nirodho), ning

4)    vanaduse ja surma lakkamisele viiva tee teadmine (jarā-maraṇa-nirodhagāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on  arija kaheksaosaline tee.

8.     Surm (maraṇa). Õige vaade sisaldab eelmises jaotuses toodud teadmisi.

9.     Sünd (jāti). Õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise üheks kriteeriumiks on sünniga seotud teadmised, st et Arija järgijal on:

1)    sünni teadmine (jātiñca pajānāti) – milleks on erinevatesse klassidesse kuuluvate erinevate olendite tekkimine, ilmnemine, saamine, sisenemine uude eksistentsi kogumikena [viie klammerdumise kogumiku manifesteerumine] ning alade saamine/omandamine;

2)    sünni tekkimise teadmine (jāti-samudayañca pajānāti) mille kohaselt olemasolu tekkimisel tekib sünd (bhava-samudayā jāti-samudaya);

3)    sünni lakkamise teadmine (jāti-nirodhañca pajānāti) mille kohaselt olemasolu lakkamisel lakkab sünd (bhava-nirodhā jāti-nirodha);

4)    sünni lakkamisele viiva tee teadmine (jāti-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

10. Olemasolu (bhava). Lisaks on õige õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise lahutamatuks osaks olemasoluga seotud teadmised, st et Arija järgijal on:

1)    olemasolu teadmine (bhavañca pajānāti) ehk teadmine kolmest olemasolu vallast, milleks on:

•       naudinguline olemasolu (kāma-bhava),

•       vormiline olemasolu (rūpa-bhava) ja

•       vormita olemasolu (arūpa-bhava);

2)    olemasolu tekkimise teadmine (bhava-samudayañca pajānāti) mille kohaselt klammerdumise tekkimisel tekib olemasolu (upādāna-samudayā bhava-samudaya);

3)    olemasolu lakkamise teadmine (bhava-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt klammerdumise lakkamisel lakkab olemasolu (upādāna-nirodhā bhava-nirodha);

4)    olemasolu lakkamisele viiva tee teadmine (bhava-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

11. Klammerdumine (upādāna). Arija järgija õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on klammerdumisega seotud teadmised, milleks on:

1)    klammerdumise teadmine (upādānañca pajānāti) ehk teadmine neljast klammerdumisest:

•       naudingutesse klammerdumisest (kāmupādāna),

•       valedesse vaadetesse klammerdumisest (diṭṭhupādāna),

•       kõlblusrituaalidesse klammerdumisest (sīlabbat-upādāna) ning

•       mina-õpetusse klammerdumisest (atta-vād-upādāna);^[7]

2)    klammerdumise tekkimise teadmine (upādāna-samudayañca pajānāti), mille kohaselt iha tekkimisel tekib klammerdumine (taṇhā-samudayā upādāna-samudaya);

3)    klammerdumise lakkamise teadmine (upādāna-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt iha lakkamisel lakkab klammerdumine (taṇhānirodhā upādāna-nirodha);

4)    klammerdumise lakkamisele viiva tee teadmine (upādāna-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

12. Iha (taṇhā). Järgmiseks õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on ihaga seotud teadmised, milleks on:

1)    iha teadmine (taṇhañca pajānāti) ehk teadmine kuuest iha liigist (cha taṇhākāyā): vormiiha (rūpa-taṇhā), heliiha (sadda-taṇhā), lõhnaiha (gandha-taṇhā), maitseiha (rasa-taṇhā), puuteiha (phoṭṭhabba-taṇhā) ja dhammaiha (dhamma-taṇhā);

2)    iha tekkimise teadmine (taṇhā-samudayañca pajānāti), mille kohaselt tunde tekkimisel tekib iha (vedanāsamudayā taṇhāsamudaya);

3)    iha lakkamise teadmine (taṇhā-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt tunde lakkamisel lakkab iha (vedanānirodhā taṇhānirodha);

4)    iha lakkamisele viiva tee teadmine (taṇhā-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

13. Tunne (vedana). Õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise lahutamatuks osaks on tundega seotud neli järgnevat teadmist:

1)    Tunde teadmine (vedanañca pajānāti) ehk kuus tunnete liiki (cha vedanākāyā):

•       silmakokkupuutest sündinud tunne (cakkhusamphassa-jā vedanā),

•       kõrvakokkupuutest sündinud tunne (sotasamphassa-jā vedanā),

•       ninakokkupuutest sündinud tunne (ghānasamphassa-jā vedanā),

•       keelekokkupuutest sündinud tunne (jivhāsamphassa-jā vedanā),

•       kehakokkupuutest sündinud tunne (kāyasamphassa-jā vedanā) ja

•       meelekokkupuutest sündinud tunne (manosamphassajā vedanā).

2)    Tunde tekkimise teadmine (vedanāsamudayañca pajānāti), mille kohaselt kokkupuute tekkimisel tekib tunne (phassa-samudayā vedanā-samudaya). Sīvaka sutta kohaselt võivad tunded tekkida (samuṭṭhāna) sh erinevatest häiretest nagu näiteks:

•       sapist tekkinud häirest (pitta-samuṭṭhānānipi),

•       tuulest tekkinud häirest (vāta-samuṭṭhānānipi),

•       tervisehäire ja tuule koosmõjust, aastaaegade muutusest (utupariṇāmajānipi),

•       hoolimatusest (visama-parihārajānipi),

•       rünnakust (opakkamikānipi), aga ka

•       teo viljast (kammavipākajānipi).^[8]

3)    Tunde lakkamise teadmine (vedanā-nirodhañca pajānāti) mille kohaselt kokkupuute lakkamisel lakkab tunne (phassa-nirodhā vedanā-nirodha).

4)    Tunde lakkamisele viiva tee teadmine (vedanā-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

15. Kokkupuude (phassa). Lisaks on õige õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise lahutamatuks osaks kokkupuutega seotud teadmised, milleks on:

1)    kokkupuute teadmine (phassañca pajānāti), ehk kuus kokkupuudet (cha phassa):

•       silmakokkupuude (cakkhu-samphassa),

•       kõrvakokkupuude (sota-samphassa),

•       ninakokkupuude (ghāna-samphassa),

•       keelekokkupuude (jivhā-samphassa),

•       kehakokkupuude (kāya-samphassa) ja

•       meelekokkupuude (mano-samphassa);

2)    kokkupuute tekkimise teadmine (phassa-samudayañca pajānāti), mille kohaselt kuue ala tekkimisel tekib kokkupuude (saḷāyatana-samudayā phassa-samudaya);

3)    kokkupuute lakkamise teadmine (phassa-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt kuue ala lakkamisel lakkab kokkupuude (saḷāyatana-nirodhā phassa-nirodha); ning

4)    kokkupuute lakkamisele viiva tee teadmine (phassa-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

16. Kuus ala (saḷāyatana). Arija järgija õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on kuue aladega seotud teadmised, milleks on: 

1)    kuue ala teadmine (saḷāyatanañca pajānāti) ehk kuus ala:

•       silma ala (cakkhāyatana),

•       kõrva ala (sotāyatana),

•       nina ala (ghānāyatana),

•       keele ala (jivhāyatana),

•       keha ala (kāyāyatana) ja

•       meele ala (manāyatana);

2)    kuue ala tekkimise teadmine (saḷāyatana-samudayañca pajānāti), mille kohaselt  nime ja vormi tekkimisel tekib kuus ala (nāma-rūpa-samudayā saḷāyatana-samudaya);

3)    kuue ala lakkamise teadmine (saḷāyatana-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt nime ja vormi lakkamisel lakkavad kuus ala (nāma-rūpa-nirodhā saḷāyatana-nirodha);

4)    kuue ala lakkamisele viiva tee teadmine (saḷāyatana-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

17. Nimi ja vorm (nāma-rūpa). Järgmiseks õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on nime ja vormiga seotud teadmised, milleks on:

1)    nime ja vormi teadmine (nāma-rūpañca pajānāti), mille kohaselt

•       nimi (nāma) on: tunne (vedanā), taju (saññā), tahe (cetanā), kokkupuude (phassa) ja tähelepanu (manasikāra);

•       vorm (rūpa) on: neli suurt elementi (mahā-bhūtāna), milleks on: maaelement, veeelement, tuuleelement ja tuleelement, ning nelja suurde elementi klammerduv vorm (upādāya-rūpa);

2)    nime ja vormi tekkimise teadmine (nāma-rūpa-samudayañca pajānāti), mille kohaselt teadvuse tekkimisel tekivad nimi ja vorm (viññāṇa-samudayā nāma-rūpa-samudaya);

3)    nime ja vormi lakkamise teadmine (nāma-rūpa-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt teadvuse lakkamisel lakkavad nimi ja vorm (viññāṇa-nirodhā nāma-rūpa-nirodha); ning

4)    nime ja vormi lakkamisele viiva tee teadmine (nāma-rūpa-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

18. Teadvus (viññāṇa). Arija järgija õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on teadvusega seotud teadmised, milleks on:

1)    teadvuse teadmine (viññāṇañca pajānāti) ehk kuus teadvuse liiki (cha viññāṇakāyā):

•       silmateadvus (cakkhu-viññāna),

•       kõrvateadvus (sota-viññāna),

•       ninateadvus (ghāna-viññāna),

•       keeleteadvus (jivhā-viññāna),

•       kehateadvus (kāya-viññāna) ja

•       meeleteadvus (mano-viññāna);

2)    teadvuse tekkimise teadmine (viññāṇa-samudayañca pajānāti), mille kohaselt moodustiste tekkimisel tekib teadvus (saṁkhāra-samudayā viññāṇa-samudaya);

3)    teadvuse lakkamise teadmine (viññāṇa-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt moodustiste lakkamisel lakkab teadvus (saṁkhāra-nirodhā viññāṇa-nirodha); ning

4)    teadvuse lakkamisele viiva tee teadmine (viññāṇa-nirodhagāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

19. Moodustised (saṁkhāra). Järgmiseks õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on moodustistega seotud teadmised, milleks on:

1)    moodustiste teadmine (saṁkhāre pajānāti), mis hõlmab kolme moodustiste liiki:

•       kehamoodustised (kāya-saṁkhāra),

•       kõnemoodustised (vacī-saṁkhāra) ja

•       teadvusemoodustised (citta-saṁkhāro);

2)    moodustiste tekkimise teadmine (saṁkhāra-samudayañca pajānāti), mille kohaselt mitteteadmise tekkimisel tekivad moodustised (avijjā-samudayā saṁkhāra-samudaya);

3)    moodustiste lakkamise teadmine (saṁkhāra-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt mitteteadmise lakkamisel lakkavad moodustised (avijjā-nirodhā saṁkhāra-nirodha); ning

4)    moodustiste lakkamisele viiva tee teadmine (saṁkhāranirodhagāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

19. Mitteteadmine (avijja). Lisaks on õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise lahutamatuks osaks mitteteadmisega seotud teadmised, milleks on:

1)    mitteteadmise teadmine (avijjañca pajānāti) ehk

•       dukkha mitteteadmine (dukkhe aññāṇa),

•       dukkha tekkimise mitteteadmine (dukkha-samudaye aññāṇa),

•       dukkha lakkamise mitteteadmine (dukkha-nirodhe aññāṇa),

•       dukkha lakkamisele viiva tee mitteteadmine (dukkha-nirodha-gāminiyā paṭipadāya aññāṇa);

2)    mitteteadmise tekkimise teadmine (avijjā-samudayañca pajānāti), mille kohaselt tulvade tekkimisel tekib mitteteadmine (āsava-samudayā avijjā-samudaya);

3)    mitteteadmise lakkamise teadmine (avijjā-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt tulvade lakkamisel lakkab mitteteadmine (āsava-nirodhā avijjā-nirodha);

4)    mitteteadmise lakkamisele viiva tee teadmine (avijjā-nirodha-gāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

20. Tulvad (āsavā). Viimaseks õige vaate, vankumatu usalduse ja õigesse dhammasse jõudmise kriteeriumiks on tulvadega seotud teadmised, milleks on:

1)    tulvade teadmine (āsavañca pajānāti) ehk teadmine kolmest tulvast, milleks on

•       naudingutulv (kāmāsava),

•       olemasolutulv (bhavāsava),

•       mitteteadmistulv (avijjāsava);

2)    tulvade tekkimise teadmine (āsava-samudayañca pajānāti), mille kohaselt mitteteadmise tekkimisel tekivad tulvad (avijjā-samudayā āsava-samudaya);

3)    tulvade lakkamise teadmine (āsava-nirodhañca pajānāti), mille kohaselt mitteteadmise lakkamisel lakkavad tulvad (avijjā-nirodhā āsava-nirodha);

4)    tulvade lakkamisele viiva tee teadmine (āsava-nirodhagāminiṁ paṭipadañca pajānāti), milleks on arija kaheksaosaline tee.

            Suttas kinnitab Auväärne Sāriputta, et Arija järgija, kel on õiged  teadmised sellest, mis on: (1) mitteoskuslik, (2) mitteoskusliku juur, (3) oskuslik, (4) oskusliku juur, (5) neli toidet, (6) dukkha, (7) vanadus, (8) surm, (9) sünd, (10) olemasolu, (11) klammerdumine, (12) iha, (13) tunne, (14) kokkupuude, (15) kuus ala , (16) nimi ja vorm, (17) teadvus, (18) moodustised, (19) mitteteadmine ning (20) tulvad,

•       hülgab ta kõik kirelised kalduvuse (sabbaso rāgānusayaṁ pahāya),

•       kaotab vastumeelsusele kalduvuse (paṭighānusayaṁ paṭivinodetvā),

•       eemaldab uhkustava „mina olen“ vaatekalduvuse (‘asmī’ti diṭṭhimānānusayaṁ samūhanitvā), ning

•       mitteteadmise hüljates ja teadmisi teostades/ellu viies, teeb siin ja praegu, juba selles elus, dukkhale lõpu

– sel juhul on Arija järgijal õige vaade, tal on vankumatu usaldus dhamma suhtes, ning ta on jõudnud õigesse, tõelisse dhammasse.

            Buddha on korduvalt bhikkhudele rõhutanud püüdluse, teadlikkuse ja keskenduse lakkamatu arendamise vajalikkust, et saavutada juba käesolevas elus vabanemine. Sellele vastupidine vaade, mille kohaselt vabanemispüüdlus lükatakse teadlikult järgmisse ellu või hoopis lõputusse kaugusesse (nt kuni kõik ülejäänud olendid on virgunud), esindab bhikkhu valet vaadet, usaldamatust õige dhamma suhtes, õigesse dhammasse mittejõudmist ning sellest johtuvalt valet kaheksaosalise tee teostust.

            Õige vaate teostanu näeb kõiki moodustisi läbi kolme olemasolu omaduse ning teo ja vilja tekkimise ja ammendumise kaudu. Kui tavainimene võib näha moodustisi või dhammasid kui midagi püsivat (nicca), õnne toovat (sukha) või mina (atta), siis vaatesaavutusega isiku (diṭṭhisampanno puggalo) puhul ei ole see võimalik. Vaatesaavutusega isik võtab kõiki moodustisi (saṁkhāra) kui püsituid, dukkhat ja kõiki dhammasid kui minatuid.^[9] Ta teab:

Kõik, mis on tekkimise dhamma [objekt], on lakkamise dhamma.^[10]

            Õige vaade kamma olemusest loob õige mõistmise dhammast, ehk maailma ja kõige olemasoleva nägemise, mõistmise ja tajumise sellisena, nagu see on – ilma objektiivse olemasoluta. Inimesed, asjad ja nähtused on elementide lakkamatu (anicca) voog, mitteisikuline (anatta), psühhofüüsiline, kompleksne, lõplikku rahuldust mittesisaldav (dukkha), tingitud protsess – see on õige vaade.^[11]

^[1] Kaccānagottasutta SN 12.15.

^[2] Dukkha on: keha vananemine, lagunemine, purunemine, hallid karvad/juuksed, kortsud, kahanev eluiga, võimete lagunemine, olendite kadumine, eemaldumine/möödumine, haihtumine, surm ja suremine, eluaja lõppemine, kogumike lagunemine, keha kõrvaleheitmine ja eluvõime seiskumine. Vt Upanisasutta SN 12.23, Mahānidānasutta DN 15 jt.

^[3] Vt DVE, I osa, ptk „Sõltuvuslik tekkimine (paṭiccasamuppāda)“.

^[4] Nibbedhikasutta AN 6.63.

^[5] Sammādiṭṭhisutta MN 9.

^[6] “taṇhāsamudayā āhārasamudayo, taṇhānirodhā āhāranirodho, ayameva ariyo aṭṭhaṁgiko maggo āhāranirodhagāminī paṭipadā, seyyathidaṁ – sammādiṭṭhi sammāsaṁkappo sammāvācā sammākammanto, sammāājīvo sammāvāyāmo sammāsati sammāsamādhi.” – Sammādiṭṭhisutta MN 9; sama põhimõtte toob ära Mahātaṇhāsaṅkhayasutta MN 38.

^[7] Sama Cūḷasīhanādasutta MN 11.

^[8] Sīvakasutta SN 36.21.

^[9] Paṭhamavagga AN 1.268–270.

^[10] „yaṁ kiñci samudayadhammaṁ sabbaṁ taṁ nirodhadhamman ti.“ – Vinayapiṭaka, Mahākhandhaka Kd 1 („yasassa pabbajjā niṭṭhitā“); Dhammacakkappavattanasutta SN 56.11; Ambaṭṭhasutta DN 3; Upālisutta MN 56; Purābhedasuttaniddesa Mnd 10; Mahākhandhaka Kd 1; Suppabuddhakuṭṭhisutta Ud 5.3; Paṭisambhidākathā Ps 2.6 jpt (kordub enam kui 30 suttas).

^[11] Nandikkhayasutta SN 22.51.