Lühiülevaade Buddha õpetuse levikust maailmas

3. saj e.m.a saatis täninitheeravaada säilinudkroonikaallikate Sri Lanka kroonikate– „Saare kroonika“ (Dīpavaṁsa) ja „Suure kroonika“ (Mahāvaṁsa) – kohaselt kuningas Aśoka (MauryaMaurja dünastia kolmas valitseja, Chandragupta Maurya pojapoeg ja Bindusara poeg) oma poja, arahandistarahantist mungabhikkhu Mahinda,Mahinda, Sri Lankale Buddha õpetustõpetust levitama.jagama. Arahant Mahinda maabus saarele kuningas Devānampiyatissa valitsusajal, kes võttis dhamma kiiresti omaks.

1.-–2. saj m.a.j  jõudis Buddha õpetusõpetus tänu kaupmeestelekaupmeeste ja palveränduritelepalverändurite Hiinasse,vahendusel Hiinasse, tuues  kaasa mitmed uued mõistedmõisted, kamma,nagu nibbaana,kamma, niraaja,nibbāna uusja sünd jt.niraya. Indiast päritpärinev Buddha õpetusõpetus kohandati HiinaHiinas traditsioonide,järk-järgult konfutsianismigakohalike intellektuaalsete ja daoismiga,religioossete mistraditsioonide omakorda– mõjutaseeskätt nendekonfutsianismi kõigija eripärastdaoismi arengut– raamistikku. Tekkinud vastastikune mõju kujundas nii Hiinas,Hiina budismi eripära kui ka hiljemhilisema sealtbudismi Jaapanissearengujooned jtneis piirkondadessepiirkondades, levides.kuhu Hiina vahendusel õpetus edasi kandus, sealhulgas Jaapanis ja mujal Ida-Aasias.

EsialguBuddhism kohtas BuddhismHiinas Hiinastesialgu märkimisväärset vastuseisu, mis tulenes kultuurilistest, poliitilistest ja filosoofilistest erinevustest budismibudistliku õpetuse ja konfutsianismikonfutsianistliku maailmakäsituse vahel. ErinevustePeamised lühikokkuvõteerinevused on toodudkokku võetud järgnevas tabelis.tabelis

BUDISMI JA KONFUTSIANISMI PEAMISED ERNEVUSED
Konfutsianism	BudismBuddha dhamma
Rõhutab perekondlikke kohustusi, vanemate teenimist ja austamist, vara hoidmist ja kasvatamistkasvatamist.	Rõhutab koduelust lahkumist ja kodutuellu astumist, sanghaga liitumist ning varast loobumistja omandist loobumist.
Keskendub sotsiaalse harmoonia ja riikliku stabiilsuse saavutamisele praktiliste ja eetiliste normide kaudukaudu.	Keskendub kõlbluse, tarkuse ja keskenduse arendamisele eesmärgiga lõpetada kamma ja uus sünd ning saavutada nibbaananibbaana.
Õigustab dünastiate ideoloogiat ja keisri positsiooni kui taevaliku mandaadi kandja positsioonikandjat.	Ei tunnusta konfutsianistlikku ühiskonna hierarhilist mudelit,ühiskonnamudelit; rõhutab kõikide olendite ja vaimse vabanemise võrdsustvõrdsust.
Keskendus optimismiga inimese kui riigi kodaniku potentsiaali teostamisele ja maailma parandamisele ühiskondliku tegevuse kaudu.	Keskendub inimese meele plekkidest puhastamisele ja nibbaana kui kõrgema inimpotentsiaali teostamiseleteostamisele.
KonfutsianistlikeKonfutsianistlikud ametnikud ja valitsejad nägid budistlikes institutsioonides konkurentsiohtu poliitilisele ja majanduslikule kontrollilekontrollile.	Bhikkhud kui kerjusmungad ei maksnud makse ja kloostrid ei tasunud annetustelt tasutasu.
EelistasToetus juba olemasolevatolemasolevale tugevattugevale filosoofilistfilosoofilisele ja rahvuslikkurahvuslikule vaimsetvaimsele traditsiooni,traditsioonile, shmillesse daoismioli integreeritud ka daoism.	ÕpetasÕpetab mitte järgima pimesi ühtegi ideedõpetust pelgalt seetõttu,selle etpäritolu või traditsioonilise autoriteedi tõttu, vaid uurima ja mõtestama seda õpetab „meie““ õpetaja, „see on põlvest põlve edasi antud“ vms põhjuselise.

KonfutsianismiKui riikliku doktriinina kehtestanud Han'Han’i dünastia (202 e.m.a – 220 m.a.j) lõppemiselkokku tekkinudvarises, segaduskadus hõlbustasühtne riiklik struktuur, mis oli konfutsianismi kujundanud kehtivaks riiklikuks doktriiniks ja õigustanud keisri positsiooni taevaliku mandaadi (tianming) kandjana. Poliitiline killustatus ja sotsiaalne ebastabiilsus, mis järgnes Han’i dünastia lõppemisele, lõid soodsa pinnase budismi vastuvõtmist,levikuks. kunaPaljud inimesed, shsealhulgas lüüasaanudvõimu Hiinakaotanud aristokraadid, said senisest suurema vabaduse usulistereligioossete ja filosoofiliste praktikate valikul.valikuks. DhammaBudistlik dhamma pakkus tolsellel segasel ja raskel ajalajajärgul paljudelelohutust, lohutuststabiilsust ja vaimse praktika vorme, ning Põhja-Põhja- ja Lõuna-dünastiateLõuna-dünastiate perioodiks (317–589 m.a.j) oli budism kinnistunud kõikidelkõigil Hiina ühiskonna tasanditel. ühiskonnakihtidel.

Tangi dünastia (618–907 m.a.j) ajal saavutas budism Hiinas erakordse õitsengu. Budistlikud templid said väga jõukaks, omandasid rohkelt maad ja vara ega pidanud makse maksma. Tangi dünastia raskuste perioodil tekkis aga taoistlike ja konfutsiaanlike ametnike seas pahameel budistide suure varanduse pärast ning keiser võttis aastatel 844–845 m.a.j budistidelt ära nende maad ja tuluallikad ning sulges ja hävitas templid. Keisri surmaga budistide tagakiusamine lõppes ja budism sai taas tunnustatuks, kuigi varasemat rikkust enam templid taastada ei suutnud.

Järgnevatel aastatel hakkasid budism, taoism ja konfutsianism üksteiselt usulisi doktriine üle võtma. Zedongi juhtimisel läbiviidud kultuurirevolutsiooni ajal (1966–1976) – eesmärgiga tugevdada kommunistlikku ideoloogiat, kõrvaldada kapitalistlikud ja feodaalsed mõjud ning kindlustada Mao võim – suruti Hiinas budism taas maha. Vaatamata sellele on budism ja selle mõju tänini Hiina kultuuriga sügavalt põimunud. Tänapäeval levib Hiinas legend, mille kohaselt Laozi, keda traditsiooniliselt peetakse daoismi rajajaks, lahkus Hiinast, rändas läände ja jõudis lõpuks Indiasse, kus temast sai Buddha. Taoline müütiline narratiiv peegeldab Hiinas moodsa daoismi ja budismi vahelist sügavat kultuurilist seotust.

Hiina budism on üsna erinev Buddha õpetusest, nagu seda algselt Indias praktiseeriti. Hiinast said alguse kaks budismi koolkonda. 4. saj paiku loodi puhta maa budism,budism, mis muutus 12. saj populaarseks ka Tiibetis, Koreas ja Jaapanis. 6.-7 saj paiku tekkis chan-budism – mida tuntakse Jaapanis kui zen-budismi – mis rõhutab džhaana olulisust ja tõeluse vahetut kogemust.

2. saj m.a.j jõudis budism Kagu-Aasias asuvasse Vietnamisse.Vietnamisse. Peamiselt India ja Hiina kaubanduslike ja kultuuriliste sidemete kaudu levinud kannatustest vabanemise ja sisemise rahu saavutamise õpetus leidis Vietnamis kiiresti rohkelt järgijaid. Kuna õpetus jõudis Vietnamisse tugevate Hiina mõjutustega, domineerib Vietnamis tänini mahaajaana budism.

3. saj m.a.j jõudis Buddha õpetus Myanmari,Myanmari, Kambodžasse,Kambodžasse, Laosesse ja Taisse. MyanmariMyanmaris levis budism Ashokatraditsiooni järgi Aśoka-aegsete misjonäride kauduvahendusel, samal ajal kui Kambodžas ja KambodžasseLaosesse kandus õpetus Maurya impeeriumi mõjul.kultuuriliste mõjutuste kaudu. Laosesse jõudnud budism juurdus samutipikkamisi, Mauryaja mõjutuste kaudu.alles 14. sajsajandil võttis Lan Xangi kuningriik theeravaadatheravāda omaksametlikult jaomaks, kujundades sellest sai riigi juhtivjuhtiva vaimnevaimse õpetus.traditsiooni. Kuigi Taisse jõudis Buddha dhamma juba 3. sajsajandil e.m.a, saavutas see suuremaolulisema mõjumõju alles 13. saj,sajandil, mil Sukhothai kuningriik võttisvõttis theeravaada budismi ametlikult riigi õpetusena omaks.

4. saj m.a.j  jõudis budism Koreasse.Koreasse, Tol ajalmis oli Koreasel ajal jagunenud kolme kuningriigi – Goguryeo, Baekje ja Silla – vahel. KoreasBudistlikud hakkasidõpetused budistlikudlevisid õpetusedKoreasse ja praktikad levimapeamiselt Hiina kaudu saabunud munkade kaudu.ja tekstitraditsioonide vahendusel. Umbes 372. aaastal võttis Koreas budismi esimesena budismiametlikult omaks Goguryeo kuningriik, millele järgnes Baekje 384. aastal järgnes Baekje.aastal. Silla kuningriik võttistunnustas budismi ametlikultriikliku omaksõpetusena 5. saj.sajandil, Budismistmille saijärel kujunes sellest kiiresti oluline kultuuriline jõud,ja misreligioosne mõjutasjõud, mõjutades arhitektuuri, kunsti ning riiklikke ja rahvuslikke traditsioone.traditsioone

6. saj m.a.j jõudis budism Korea kaudu Jaapanisse.Jaapanisse. 552. a saatis Baekje kuningriik Jaapani keiserlikule õukonnale kingituseks budistlikke kujusid ja pühakirju. Alguses oli budismi aktsepteerimine ja levik Jaapani traditsiooniliste shintō usuliste tavade ja poliitilisemõjukate poliitiliste gruppide vastuseisu tõttu raskendatud. Tänu aga Soga jt mõjukatele klannidele hakkas budism alates 6. saj tasapisi Jaapani kultuuri sulanduma.

Jaapani prints Shōtoku (574–622, tuntud ka kui Shōtoku Taishi) soovistoetas õppidaBuddha budismi,õpetuse aitamaks Jaapanil arenedauurimist ja muutudarakendamist, tugevamaks.nähes selles võimalust Jaapani kultuurilise ja poliitilise arengu edendamiseks. Tangi dünastia ajal (618-907 m.a.j) võttis Jaapan omaks Hiina budismi. 

Umbes 12. sajsajandil levis chan-budism Hiinast Jaapanisse jachan-budism, mis sai Jaapanis tuntuks kuizen’i zen-budism.nime all. Zen on saanud inspiratsiooni Gootama Buddha õpetusest, kuid rajaneb peamiselt hiina budistliku õpetaja Bodhidharma õpetusele.petusel ja selle edasiarendustel.

7. saj m.a.j tõijõudis budism Tiibetisse kuningas Songtsen Gampo valitsusajal(u budismi605–649) Tiibetisse.valitsusajal. TaKroonikate olijärgi abielusolid kahetema budistist printsessigaabikaasad – NepalistNepali päritprintsess Bhrikuti’gaBhrikuti ja HiinastHiina päritprintsess Wencheng’iga. Nende– abilmahaajana tutvustasbudistid ning nende vahendusel tutvustati Tiibetis varaseid mahāyāna ja tantristlikke õpetusi. Songtsen mahaajaana budismi Tiibetis. Songtsen soovis muutatugevdada Tiibeti usulistriiklikku ja kultuurilist tava,sidet rajasnaaberriikidega budistlikkening templeidtoetas budistlike templite ja kloostreidkloostrite rajamist ning levitasmahajaana jõuliseltõpetuse mahaajaanat.levikut. 7. saj lõpus, pärast Songtsen Gampo surma, hakkasid Tiibeti mungad järk-järgult välja töötama algõpetusest kardinaalset erinevat  budismi vormi, mis on tänapäeval tuntud kui Tiibeti budism.budism ehk mantrajaana ehk lamajaama ehk teemantsõiduk.

Tänapäev. AastateBuddha jooksulõpetus on budismlevinud võitnudkõikidele järgijaidmandritele ning omandanud laia rahvusvahelise järgijaskonna. Erinevates riikides on algne õpetus kohandunud kohalike teadmiste, ühiskondlike ootuste ja levinudkultuuriliste ületraditsioonidega. maailma.Selline Erinevad riigidkohanemisprotsess on kohandanudühest algõpetustküljest vastavalttoetanud teadmistele,budismi ühiskonnalevikut, ootustelekultuurilist mõju ja traditsioonidele.püsimajäämist Ühesterinevates piirkondaes. Teisest küljest on sellinemitmetes läheneminehiljem aidanudkujunenud kaasa budismi levikule, mõjuleõpetustes ja kestlikkuselepraktikates koguilmnenud maailmas.elemente, Teisaltmis onei agaole hiljemkooskõlas loodudvarase budistliku pärimuse ja integreeritud õpetused Buddha antud algõpetustega vastuolus.algõpetusega. Buddha pooltenda esitatudseatud õpetuse fookusefookus – järgida vaidüksnes TathaagataTathāgata antudõpetatud dhammat ning teostadasuunata virguminepingutus otsese virgumise saavutamisele juba siin ja praegu, selles elus – on täielikult säilinud vaideeskätt algõpetust järgivasjärgivates theeravaada koolkonnas.traditsioonides.