Kohtumine kuningas Bimbisāra’ga
„Erakränduri suttas“[1] toodu kohaselt hülgas Siddhattha lämmatava, rõhuva ja tolmuse koduelu ning asus elama vabas õhus koduhüljanu (pabbajita) elu. Ta hoidus kehaga kurjast käitumisest (pāpa-kamma) ja dukkhat põhjustavast kõnest (vacī-duccarita) ning teostas puhast eluviisi. Rikkuse ja maise elu hüljanud ning end ise pühitsenud Gootama veetis esimese nädala Rājagaha ääres, Kapilavatthu’st ida pool asuvas Anupiya (Anupiyā) mangosalus, misjärel suundus 30 kolmikmiili (144 km ?) kaugusel asuvasse Rājagaha pealinna.[2]
Kui askeet Gootama Giribbaja poole liikudes magadhalastelt (Magadha linna elanikelt) almuseid kogus, märkas teda Magadha kuningas Bimbisāra. Kuningas jäi imetlema askeet Gootama ilu, ülevust ja suursugusust, kuid samas tagasihoidlikku käitumist. Huvist ajendatuna andis ta käskjalgadele ülesandeks uurida välja selle askeedi peatumispaik. Olles ohjatud tajude ja hoolika tähelepanelikkusega (sampajāna), täitnud oma almusnõu toiduga, läks askeet Gootama Paṇḍava’sse. Saades lossi naasnud käskjalgadelt teada bhikkhu peatumispaiga, kiirustas kuningas Paṇḍava’sse. Kohtudes askeet Gootama’ga vahetasid nad tavapäraseid viisakusavaldusi. Seejärel päris kuningas, kust noor, kaunis, hea jume ja ülla sõdalase kehaga nagu valitsejaks sündinu on pärit, ning pakkus talle kohta oma õukonnas. Askeet Gootama avaldas kuningale, et on Himaala jalamil, Päikese-nimelisest põlvnemisliinist (ādiccā nāma gottena) saakja (sākiyā) hõimu juhi poeg, kes nägi maistes naudingutes ohtu ja erakluses turvalisust ning saavutas püüdlustes rahu ja rõõmuküllase kerguse. Gootama lükkas viisakalt kuninga pakkumise tagasi, kuid nõustus kuninga palvega külastada teda kohe peale virgumist.[3]
[1] Pabbajjāsutta Sn 3.1.
[2] J.-65-6.
[3] Vt ka Mahākhandhaka Kd 1 (13. „Bimbisārasamāgamakathā“).