EESSÕNA JA VIITED

Sissejuhatus

Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalikeelsetel algtekstidel. Varasemates dhamma tekstide tõlgetes võib leida originaalile lähedasemat vormi, kus puuduvad sanskritikeelsed mugandused (nt paali keeles dhamma, mitte sanskriti keeles dharma), mida ei saa aga öelda enamike tänapäeva algtekstide tõlgete kohta. Sanskriti keelest inglise keelde ja sealt omakorda eesti keelde toodud terminid võivad olla põhjendatud mahaajaana sektipõhiste tekstide tõlkimisel, kuid pelgalt inglisekeelsete dhamma-terminite massilise pealetungi tõttu (mis on suures osas tingitud ka algõpetuse mittetundmisest), ei ole sanskritikeelsete vastete kasutamiseks mingit tarvidust.

Paali ehk maagadhi (māgadhī) oli Buddha emakeel. Paalikeelsete terminite kasutamine käesolevas kogumikus on ühelt poolt austusavaldus Buddha nõudele mitte kasutada sanskriti keelt tema õpetuse edasiandmiseks, ning teiselt poolt teenib buddhadhamma puhtuse säilitamise eesmärki.

Kuna võõrkeelte isiku-, koha- jm nimede kirjutamisel ja kasutamisel on heaks tavaks lähtuda algkeelest, milleks Buddha õpetuse puhul on paali keel, on nimed võetud üle muutmata kujul (näiteks Siddhattha Gootama, mitte sanskriti keelel põhinev Siddhārtha Gautama). Enamikel juhul on nimedes säilitatud diakriitilised märgid (nt ā, ñ, ṁ, ḍ jt). Terminite eestindamisel on arvestatud vokaalide pikkust (nt saṁsāra ehk sansaara).

Paalikeelsete tekstilõikude peamiseks allikaks on „eTipiṭaka“, mis põhineb väljaannetel „The B.E. 2500 „Great International Council Pāḷi Tipiṭaka, World Tipiṭaka Edition“ (WTE) ning Āyasmā Yuttadhammo „Digital Pāli Reader“ 4.3 (DPR). Viimases on kasutanud „Vipassana Research Institute Chaṭṭha Saṁgāyana“ CD v3.0 koostamisel Birma skriptil põhinevaid ladina transliteratsioone ehk tähttähelist kirjapanekut ladina kirjas. Birma skriptis puuduvad suur- ja väiketähed ning algselt oli kasutuses vaid kaks kirjavahemärki: ⎪ ja ⎪ ⎪ , millest esimene vastab üldjuhul komale või semikoolonile ning viimane punktile. Kuuenda Sanghakogu (chaṭṭha sangāyanā) väljaande koostanud toimetajad võtsid kasutusele täiendavad koma- ja jutumärgid. „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) on kasutatud nii WTE kui DPR transliteratsioone. Suurtähte on kasutatud vaid paalikeelsete suttade ja tekstide pealkirjades. Kõikjal mujal, sh ka lause alguses, on kasutatud väiketähti. Väiksema muudatusena on nasaal (niggahīta) tähistatud tähega ṃ, mitte ṁ. Paalikeelsete liitsõnade lugemise hõlbustamiseks on erinevate sõnade vahele lisatud sidekriips (nt dhamma-vinaya).

„Dhammavinaja Entsüklopeedias“ toodud tõlked paali keelest eesti keelde pärinevad autorilt. Tõlkele esitatavat peamist nõuet – luua sama mõistmise efekt mis on originaalil – saab täita vaid juhul, kui originaal ja tõlge asuvad samas või sarnases kultuuriruumis. Kuna eestikeelne kultuuriruum ei sisalda autentse virgumisõpetusega seotud reaale ja sealt pärinevate paalikeelsete terminite, nagu näiteks nibbāna, dukkha, ariya jt täpseid vasteid, pole võimalik sellist nõuet ka täita. Seetõttu on käesolevas kogumikus spetsiifilised ning laia tähendusdiapasooniga terminid  nagu dhamma, dukkha jt küll põhjalikult lahti seletatud, kuid jäetud tõlkimata. Sõnade eestistamisel on lähtutud paalikeelse termini häälduspärase ehk foneetilise transkriptsiooni põhimõttest, mille eesmärgiks on suulise kõne häälduslikult võimalikult täpne ülesmärkimine.

DVE tõlke aluspõhimõtteks on võetud täpsus ja autentse ehk täiesti usaldusväärsel algallikal põhineva teksti ning terminoloogilise sisu säilitamise püüe. Paali keele eripärast ja tõlke mõistmise seisukohast johtuvalt on mõnes tekstis lisatud nurksulgudesse täiendavad sõnad või muudetud sõnade järjekorda (nt on paali keeles tegusõnasageli lause lõpus). Juhul kui sõnade lisamine või sõnade järjekorra muutmine pole teksti mõistmise seisukohast hädavajalik, on teksti tõlge sõna-sõnaline.

Tekstist arusaamise selguse huvides ei ole DVE-s kasutatud eesti keeles mittetheeravaada koolkonna esindajate loodud termineid nagu „ürgollus“ elementide kohta, „seadmus“ dhamma kohta, „pühak“ arija kohta jne, kuna need vasted ei ole üheselt mõistetavad, ei anna edasi paalikeelse sõna tegelikku sisu ning võivad tekitada lugejas tarbetut segadust ja vääritimõistmist. Samal põhjusel on hoidutud algtekstide tõlkimisel nn suupärastamisest, tõlgendamisest, eestistamisest jms – see võimalus on jäetud lugejale endale. Seeläbi on lastud Buddhal rääkida enda eest ja enda sõnadega.

Kanooniliste tekstide viitamisel on lähtutud alltoodud põhimõtetest.

• „Vinajakorvi“ viitamisel on esmalt toodud „Vinajakorvi“ lühend (Vin) ja seejärel alajaotus.
• „Suttakorvi“ tekstide viitamisel on esimese nelja kogumiku puhul toodud ära kogumiku lühend (DN, MN, SN, AN ja KN) ning seejärel kogumikus asuva teksti number, näiteks: DN 7 = Dīghanikāya ehk „Pikkade kogu“ seitsmes sutta. Viimase kogumiku, Khuddakanikāya (KN) puhul, on toodud kogumiku lühend ja kogumikku kuuluva teksti lühend (Khp, Dhp, Ud, Iti, Snp, Vv, Pv, Tha, Thi, Ja, Nid, Ps, Ap, Bv ja Cp) millele järgneb teksti number, näiteks: KN, Dhp 7 = Khuddakanikāya ehk „Lühikeste kogus“ asuva Dhammapadapāḷi ehk „Dhammavärsside (paali)“ seitsmes värss.
• „Abhidhammakorvi“ viitamisel on toodud korvis oleva raamatu lühend (Ds, Vb, Dk, Pp, Kv, Ya ja Pat), näiteks: Vb 1 = „Vibhaṁgapāḷi ehk „Abhidhammakorvi“ esimese raamatu „Jaotused (paali)“ esimene tekst.

Algtekstides toodud paalikeelsed nimed ja terminid pole üldiselt tuntud,  mistõttu on käänamisel kasutatud ülakoma, nt: Tipiṭaka’s, sāvakabodhi’d jne.

Kanooniliste tekstide lühendid

Postkanooniliste tekstide lühendid

Postkanoonilised selgitused

AbhiS              Abhidhammattha-saṅgaha                            „Abhidhamma kogu“
DhA                 Dhammapada-aṭṭhakathā                               „Dhammavärsside selgitus“
DhsA               Dhammasaṁgaṇī-aṭṭhakathā                        „Dhammagruppide selgitus“

                                    ehk Atthasālinī                                               ehk „Selgitaja“

DNA                Dīghanikāya-aṭṭhakathā                                  „Pikkade kogu selgitus“
JaA                  Jātakaṭṭhakathā                                              „Sünnilugude selgitus“
KhpA               Khuddakapatha-aṭṭhakathā                            „Lühikeste lugemiste selgitus“
SnA                 Suttanipāta-aṭṭhakathā                                   „Suttagrupi selgitus“

                                    ehk Paramatthajotikā                                     ehk „Kõrgeima tähenduse valgustaja“

PvA                  Petavatthu-aṭṭhakathā                        „Peetalugude selgitus“
SnpA               Suttanipāta-aṭṭhakathā                       „Suttagrupi selgitus“
ThaA               Thera-apadāna                                   „Theerade lood“
ThagA             Theragāthā-aṭṭhakathā                       „Theera värsside selgitus“
Thī-ap             Therī-apadāna                                     „Theeride lood“
ThigA              Therīgāthā-aṭṭhakathā                        „Theeri värsside selgitus“
VibA                Vibhaṁga-aṭṭhakathā                         „Jaotuste selgitus“
Vim                  Vimuttimagga                                      „Vabanemise tee“
Vism                Visuddhimagga-aṭṭhakathā               „Puhastumise tee selgitused“

                                    ehk Paramatthamañjūsā                    ehk „Lõpliku tõe laegas“

VinA                Vinayapiṭaka-aṭṭhakathā                     „Vinajakorvi selgitus“
Vism                Visuddhimagga                                   „Puhastumise tee“
VvA                 Vimānavatthu-aṭṭhakathā                   „Taevalossi lugude selgitus“

Muud lühendid

Lühend           Selgitus         

a                      aasta
B.a.j                Buddha ajaarvamise järgi
BPS                 Buddhist Publication Society
DVE                 Dhammavinaja Entsüklopeedia
e.m.a               enne meie ajaarvamist
ingl                  inglise keel
jj                      ja järgmised leheküljed
jm                    ja mujal/ja muud
jne                   ja nii edasi
jt                      ja teised
jpt                    ja paljud teised
m                     meessoo vorm
m.a.j                meie ajaarvamise järgi
n                      naissoo vorm
nr                     number
nt                     näiteks
k                      kesksoo vorm
ptk                   peatükk
PTS                  Pali Text Society
                        (Paali tekstide ühing)
sansk               sanskriti keel
so                    see on
st                     see tähendab
tnp                  tänapäev
toim                toimetaja
vt                     vaata

BD       „Buddhist Dictionary“ Nyanatiloka, Buddhist Dictionary: Manual of Buddhist Terms and Doctrines (1998), Malaysia: Buddhist Missionary Society.

CPED „Concise Pali English Dictionary“ A. P. Buddhadatta Mahāthera (1955), A Concise Pali-English Dictionary, PDF Edition, Colombo: Pali Text Society.

PED     „Pali-English Dictionary“ T. W. Rhys Davids, William Stede (toim) (1999), Pāli-English Dictionary, Electronic Edition: Pali Text Society.

Hääldus

Käesolevas hääldusjuhises on toodud teadmiste miinimum, mõistmaks võimalikult lähedaselt algkeelepärast hääldust. „Dhammavinaja Entsüklopeedia“ toodud paali keele hääldamise juhised põhinevad Indiast pärit kõige algupärasemal hääldusel, mida India, Sri Lanka jt maade algõpetust järgivad Buddha mungad kasutavad tänase päevani säilinud iidsete paali keele tekstide õppimisel ja traditsioonilisel retsiteerimisel. Paali täpsed hääldusjuhised on andnud paali ja sanskriti õppejõud Auväärne Sudhamma Nahangoda Theera.

Paali keele hääldus sarnaneb üldjoontes eesti keele hääldusele, kuid esineb ka olulisi erinevusi. Paali keeles on  kaheksa (koos õ-ga üheksa) täishäälikut ehk vokaali: a, ā, i, ī, u, ū, e, o. Tähe kohal asuv horisontaalkriips märgib pikka vokaali, näiteks ā = aa, ī = ii ja ū = uu. Vokaalid e ja o on enamasti pikad, kuid mõnel juhul lühikesed.

Järgnevas tabelis on toodud latiniseeritud paali täht ja nurksulgudes selle (ligilähedane) hääldus. Häälik, mille hääldus sõltub hääliku asukohast vms, on tähistatud kahe vastega, mille vahel on märk ~ (tilde), nt [a] ~ [õ]. Mõttekriipsu järel on lisatud mõnel juhul ka selgitus ja eesti keelne sõna, milles sama häälik esineb. Seejärel on toodud mõttekriipsu järel paalikeelne sõna, kus see häälik esineb ja nurksulgudes paali sõna hääldus, millele järgneb eestikeelne vaste. Juhtudel, kus on tegemist eesti häälikute süsteemis mitteesinevatele häälikute kombinatsiooniga nagu see esineb sõnas Buddha, järgib hääldusvaste algkeelt: [buddhõ].

Lühikesed vokaalid (rassa sara)	a [a] ∽[õ]	-   sõna alguses [a]: algõpetus – arahant [arahant] arahant ehk vääriline (Buddha epiteet) -   enamasti sõna keskel ja lõpus (kuid mitte alati!) [õ]: mõte – bhagavato [bhagõvõto] Ülim (Buddha epiteet); Buddha [buddhõ]; nibbāna [nibbaanõ] vaibumine
	i [i]	-    lipp – ariya [arijõ] arija
	u [u]	-    usaldus – upekkhā [upekkha] neutraalsus
Pikad vokaalid (dīgha sara)	ā [aa]∽[a]	-    sõna alguses ja keskel tavaliselt pikk [aa]: aare; saaga – Ānanda [aanandõ] (Buddha tuntuim õpilane) -    sõna lõpus tavaliselt lühike [a]: raha – taṇhā [tanha] iha
	ī [ii]	-    piiga – dīgha [diighõ] pikk
	ū [uu]	-    kuum –  bhūmi [bhuumi] tasand
	e [ee]∽[e]	-    enne üksikkonsonanti on pikk [ee]: meelas – vedanā[veedana] tunne -    enne kaksikkonsonanti on lühike [e]: telk – mettā [metta] sõbralikkus
	o [oo]∽[o]	-    enne üksikkonsonanti on pikk [oo]: lootos – Gootama[gootõmõ] Buddha nimi -    enne kaksikkonsonanti on lühike [o]: korv – Moggallāna[moggallaanõ] Buddha üks peamistest õpilastest
Kõri-häälikud (kaṇṭhaja)	k [k]	-    kesktee – khandha [khandhõ] kogumik
	g [g]	-    lugu – rāga [raagõ] kirg
	ṁ [n]	-    sang – saṁgha [sanghõ] sangha
Palataalid (tāluja) Hääldamisel puudutab keel suulage	c [tš]	-    kautšuk – cakka [tšakkõ] silm
	j [dž]	-    džemm – jhāna [džhaanõ] džhaana
	ñ [n]	-    pann – pañca [pantšõ] viis
Retrofleksid (muddhaja) Hääldamisel on keele tipp vastu suulage	ṭ [t]	-    paat – tipiṭaka [tipitakõ] korv
	ḍ [d]	-    pind – piṇḍapāta [pindapaatõ] almusnõu
	ṇ [n]	-    kanjon – ñāṇa [njaanõ] teadmine
Dentaalid (dantaja) Hääldamisel on keele tipp ülahammaste taga	t [t]	-    tool – jāti [džaati] sünd
	d [d]	-    idu – deva [deevõ] deeva, jumal(us)
	n [n]	-    anum – manussa [manussõ] inimene, mees
Labiaalid (oṭṭhaja) Moodustatakse huultega	p [p]	-    puu – rūpa [ruupõ] vorm, aine
	b [b]	-    vibu – bhava [bhavõ] olemasolu
	m [m]	-    meel – nāma [naamõ] nimi, nimetatav
Grupeerimata konsonandid ehk kaashäälikud (avagga)	y [j]	-    (palataal ehk kõva suulae häälik) jalg – yodha [joodhõ] sõdur; meister
	r [r]	-    (lingvaal ehk keelehäälik) kurbus – parideva[parideevõ] hala
	l [l]	-    (dentaal ehk hammashäälik) laul – lokiya [lookijõ] maine
	v [v]	-    (labiaal ehk huulhäälik) vesi  – vijjā [viddža] teadmine
	s [s]	-    (sibilant ehk sisihäälik) siil – sīla [siilõ] kõlblus
	h [h]	-    (guturaal ehk kurguhäälik) paha – taṇhā [tanha] iha
	ḷ [l]	-    (lingvaal ehk keelehäälik) kaalikas – pāḷi [paali] paali; (dhamma) rida, tekst
	ŋ = ṁ [n]	-    (nasaal ehk ninahäälik) pung – ahiṁsā [ahinsa] vägivallatus

 

Kuna eesti keeles on dhamma sõnavara alles kujunemisjärgus ning antud entsüklopeedia on esimene omataoline Eestis, võib tekstis leiduda mõningaid täpsustamist vajavaid kohti või termineid. Et selgitamist vajav saaks entsüklopeedia trükki jõudmise ajaks lisatud, on kõik lugejate ettepanekud ja märkused lahkelt oodatud Eesti Theeravaada Sangha üldmeiliaadressile: info@sangha.ee