EESSÕNA JA VIITED

Sissejuhatus

Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalikeelsetel algtekstidel. Varasemates dhamma-tekstide tõlgetes võib leida enam originaalile lähedasemaid vasteid, kus on hoidutud sanskritikeelsetest mugandustest (nt paali keeles dhamma, mitte sanskriti keeles dharma). Tänapäeva tõlgetes on sanskritikeelsed mugandused aga muutunud pigem normiks.

Sanskritikeelsed vasted võivad olla põhjendatud juhul, kui tõlgitakse mahajaana traditsioonilisi algtekste või lähtutakse teadlikult nende pärimuslikust terminoloogiast. Pelgalt ingliskeelsete, enamasti sanskritipõhiste dhamma-terminite laialdase kasutuse tõttu — mis on osaliselt tingitud algõpetuse piiratud tundmisest — ei ole varajase budismi kontekstis sanskritikeelsete vastete rakendamiseks alust. Seetõttu eelistab DVE paalikeelseid termineid, et tagada õpetuse ajalooline täpsus ja mõisteline järjepidevus.

Paali ehk maagadhi (māgadhī) keel esindab varaseid Indo-aaria murdeid, mida kasutati piirkonnas, kus Buddha õpetas, ning mille kaudu theravaada traditsioon Buddha sõnu edasi kannab. Algõpetuste pärimuse kohaselt rääkis Māgadhī linnast pärit Buddha maagadhi keelt (māgadha-bhāsā), mida hiljem hakati nimetama paali keeleks (pāli-bhāsā) (vt täpsemalt DVE, I osa, "Dhamma", "Paali ehk maagadhi keel – Buddha dhamma algupärane keel").

Paalikeelsete terminite kasutamine käesolevas kogumikus on ühelt poolt austusavaldus algõpetuses toodud nõudele, mille kohaselt Buddha keelas oma õpetust sanskriti keelde tõlkida (Vinayapiṭaka, Cullavagga, Khuddakavatthukkhandhaka Kd 15), soovides vältida elitiseerimist ja säilitada dhamma ligipääsetavust laiemale kuulajaskonnale. Teiselt poolt teenib see buddhadhamma sisulise puhtuse ning varajaste tähendusvarjundite hoidmise ja säilitamise eesmärki, tagamaks õpetuse ajalooline täpsus ja mõisteline järjepidevus. Selline lähtekoht võiks innustada ka tänapäevast uurijat pöörduma esmalt just võimalikult originaalilähedaste allikate ehk paalikeelsete algtekstide poole.

Kuna võõrkeelsete isiku-, koha- ja muude nimetuste kirjutamisel peetakse heaks tavaks lähtuda algkeelsest kujust, kasutatakse Buddha õpetuse käsitlemisel paalikeelseid nimesid nende originaalkujul. Seetõttu on nimed selles kogumikus esitatud muutmata kujul (näiteks Siddhattha Gootama, mitte sanskritipõhine Siddhārtha Gautama). Enamikul juhtudel on säilitatud ka paalikeelsed diakriitilised märgid (ā, ḍ, ī, ṁ, ñ, ṭ), mis kannavad olulist foneetilist ja tähenduslikku eristust. Terminite eestindamisel on arvestatud vokaalide pikkust ja hääldusloogikat, et tuua eesti keelde selgelt eristatav ning paalikeelsele algvormile võimalikult lähedane kuju (nt saṁsāra → sansaara).

Paalikeelsete tekstilõikude peamiseks allikaks on eTipiṭaka, mis tugineb väljaannetele "The B.E. 2500 Great International Council Pāḷi Tipiṭaka, World Tipiṭaka Edition” (WTE) ning Āyasmā Yuttadhammo koostatud "Digital Pāli Reader 4.3" (DPR). Viimane põhineb omakorda "Vipassana Research Institute Chaṭṭha Saṁgāyana CD" kolmanda väljaande materjalidel, milles kasutatakse Birma skriptil põhinevaid ladina transliteratsioone.

Birma, nagu ka vana-India skriptis, puuduvad suur- ja väiketähed ning algselt kasutati vaid kahte kirjavahemärki: ⎪ ja ⎪⎪ – esimest komale või semikoolonile vastava pausina, teist aga lauset lõpetava punktina. Kuuenda Sanghakogu (chaṭṭha sangāyanā) väljaande koostajad asendasid algsed kirjavahemärgid kaasaegsetega ja võtsid kasutusele täiendavad koma- ja jutumärgid.

DVE-s on kasutatud nii WTE kui DPR transliteratsioone. Suurtähte on kasutatud vaid paalikeelsete suttade ja tekstide pealkirjade eristamiseks. Kõikjal mujal, sh ka lause alguses, on kasutatud väiketähti. Väiksema muudatusena on nasaal (niggahīta) tähistatud tähega ṁ, mitte ṃ. 

„Dhammavinaja Entsüklopeedias“ toodud paalikeelsete tekstide tõlked eesti keelde pärinevad autorilt. Tõlkele esitatavat üldtunnustatud põhinõue – saavutada sihtkeeles sama mõistmise efekt mis tekib originaalkeeles – saab täita vaid juhul, kui nii alg- kui sihtkeel jagavad sarnast kultuuriruumi. Kuna eestikeelne kultuuriruum ei sisalda autentse virgumisõpetusega seotud reaale ja sealt pärinevate paalikeelsete terminite, nagu näiteks nibbāna, dukkha, ariya jt täpseid vasteid, pole võimalik sellist nõuet ka täielikult täita. Seetõttu on käesolevas kogumikus spetsiifilised ning laia tähendusvälja ning sügava doktrinaalse koormusega terminid  nagu dhamma, dukkha jt küll põhjalikult lahti seletatud, kuid jäetud tõlkimata. Sõnade eestistamisel on lähtutud paalikeelse termini häälduspärase ehk foneetilise transkriptsiooni põhimõttest, mille eesmärgiks on suulise kõne häälduslikult võimalikult täpne esitlus.

DVE tõlke aluspõhimõtteks on võetud täpsus ja autentsus – usaldusväärsel algallikal põhineva teksti ning terminoloogilise sisu säilitamise püüe. Paali keele eripärast ja tõlke mõistmise seisukohast johtuvalt on mõnes tekstis lisatud nurksulgudesse täiendavad sõnad või muudetud sõnade järjekorda – näiteks seetõttu, et paali keeles paikneb tegusõna sageli lause lõpus. Kui sõnade lisamine või sõnajärje muutmine ei ole teksti arusaadavuse seisukohast hädavajalik, on tõlgitud võimalikult sõnasõnaliselt, säilitamaks algteksti semantilist ja süntaktilist täpsust.

Arusaadavuse ja mõistelise täpsuse huvides ei ole DVE-s kasutatud eesti keeles levinud, kuid mitte-theeravaada koolkondade esindajate loodud vasteid, nagu „ürgollus“ elementide (dhātu) kohta, „seadmus“ dhamma kohta või „pühak“ arija (ariya) kohta. Need terminid ei ole üheselt mõistetavad, ei kajasta paalikeelsete mõistete tegelikku tähendusvälja ning võivad tekitada lugejas nii segadust kui ka õpetuse sisulist väärititõlgendamist.

Samal põhjusel on hoidutud algtekstide tõlkimisel nn suupärastamisest, tõlgendamisest ja liigsest eestistamisest. Sellised sekkumised asetavad tõlkija rolli, mille eesmärk ei ole DVE kontekstis põhjendatud. Lugejale on jäetud vabadus oma mõtlemise ja uurimistöö kaudu tähendusi ise avada. Nõnda on lastud Buddhal rääkida enda eest ja enda sõnadega.

Kanooniliste tekstide viitamisel on DVE-s lähtutud järgmistest põhimõtetest.

1. Vinayapiṭaka („Vinajakorv“)
Viitamine toimub kujul Vin + alajaotus.

2. Suttapiṭaka („Suttakorv“)
Esimese nelja nikāya puhul kasutatakse kogumiku lühendit ja tekstinumbrit:

• DN – Dīghanikāya („Pikkade kogu“)

• MN – Majjhimanikāya („Keskmiste kogu“)

• SN – Saṁyuttanikāya („Rühmade kogu“)

• AN – Aṅguttaranikāya („Jaotuste kogu“)

Näide: DN 7 = Dīghanikāya seitsmes sutta („Pikkade kogu“ 7).

Khuddakanikāya (KN) puhul on toodud kogumiku lühend ning allkogumiku lühend (Khp, Dhp, Ud, Iti, Snp, Vv, Pv, Tha, Thi, Ja, Nid, Ps, Ap, Bv, Cp) ja seejärel tekstinumber.

Näide: KN, Dhp 7 = Khuddakanikāya kogus asuva Dhammapadapāḷi raamatu seitsmes värss.

3. Abhidhammapiṭaka („Abhidhammakorv“)
Viitamisel kasutatakse raamatu lühendit (Ds, Vb, Dk, Pp, Kv, Ya, Pat) ning tekstinumbrit.

Näide: Vb 1 = Vibhaṅgapāḷi esimene tekst („Jaotused“ 1).

4. Paalikeelsete nimede ja terminite käänamine
Kuna paalikeelsed nimed ja terminid ei ole eesti keeles tavapärased ega tunnetuslikult läbipaistvad, on kasutatud nende käänamisel ülakoma, mis aitab säilitada algvormi selguse.

Näited: Tipiṭaka’s, sāvakabodhi’d.

Kanooniliste tekstide lühendid

Postkanooniliste tekstide lühendid

Lühend	Paalikeelne nimetus	Eestikeelne nimetus
AbhiS	Abhidhammattha-saṅgaha	„Abhidhamma kogu“
DhA	Dhammapada-aṭṭhakathā	„Dhammavärsside selgitus“
DhsA	Dhammasaṁgaṇī-aṭṭhakathā ehk Atthasālinī	„Dhammagruppide selgitus“ ehk „Selgitaja“
DNA	Dīghanikāya-aṭṭhakathā	„Pikkade kogu selgitus“
JaA	Jātakaṭṭhakathā	„Sünnilugude selgitus“
KhpA	Khuddakapatha-aṭṭhakathā	„Lühikeste lugemiste selgitus“
PvA	Petavatthu-aṭṭhakathā	„Peetalugude selgitus“
SnA	Suttanipāta-aṭṭhakathā ehk Paramatthajotikā	„Suttagrupi selgitus“ ehk „Kõrgeima tähenduse valgustaja“
SnpA	Suttanipāta-aṭṭhakathā	„Suttagrupi selgitus“
Tha-ap	Thera-apadāna	„Theerade lood“
ThagA	Theragāthā-aṭṭhakathā	„Theera värsside selgitus“
Thī-ap	Therī-apadāna	„Theeride lood“
ThigA	Therīgāthā-aṭṭhakathā	„Theeri värsside selgitus“
VibA	Vibhaṁga-aṭṭhakathā	„Jaotuste selgitus“
Vim	Vimuttimagga	„Vabanemise tee“
VismA	Visuddhimagga-aṭṭhakathā ehk Paramatthamañjūsā	„Puhastumise tee selgitused“ ehk „Lõpliku tõe laegas“
VinA	Vinayapiṭaka-aṭṭhakathā	„Vinajakorvi selgitus“
Vism	Visuddhimagga	„Puhastumise tee“
VvA	Vimānavatthu-aṭṭhakathā	„Taevalossi lugude selgitus“

Muud lühendid

Lühend           Selgitus         

a                      aasta
B.a.j                Buddha ajaarvamise järgi
BPS                 Buddhist Publication Society
DVE                 Dhammavinaja Entsüklopeedia
e.m.a               enne meie ajaarvamist
ingl                  inglise keel
jj                      ja järgmised leheküljed
jm                    ja mujal/ja muud
jne                   ja nii edasi
jt                      ja teised
jpt                    ja paljud teised
m                     meessoo vorm
m.a.j                meie ajaarvamise järgi
n                      naissoo vorm
nr                     number
nt                     näiteks
k                      kesksoo vorm
ptk                   peatükk
PTS                  Pali Text Society (Paali tekstide ühing)
sansk               sanskriti keel
so                    see on
st                     see tähendab
tnp                  tänapäev
toim                toimetaja
vt                     vaata

BD       „Buddhist Dictionary“ Nyanatiloka, Buddhist Dictionary: Manual of Buddhist Terms and Doctrines (1998), Malaysia: Buddhist Missionary Society.

CPED „Concise Pali English Dictionary“ A. P. Buddhadatta Mahāthera (1955), A Concise Pali-English Dictionary, PDF Edition, Colombo: Pali Text Society.

PED     „Pali-English Dictionary“ T. W. Rhys Davids, William Stede (toim) (1999), Pāli-English Dictionary, Electronic Edition: Pali Text Society.

Hääldus

Käesolevas hääldusjuhises esitatakse teadmiste miinimum, mis võimaldab lugejal jõuda algkeelelähese paali häälduseni. Siintoodud paali hääldamise juhised põhinevad India varaseimal ja traditsiooniliselt säilinud hääldusviisil, mida praktiseerivad India, Sri Lanka ja teiste theeravaada maade Buddha mungad iidsete paalikeelsete tekstide õppimisel ja retsiteerimisel. Täpsed hääldusjuhised on antud paali ja sanskriti õppejõu, Auväärse Sudhamma Nahangoda Theera poolt.

Paali keele hääldus sarnaneb üldjoontes eesti keele hääldusele, kuid esineb ka olulisi erinevusi. Paali keeles on  kaheksa (koos õ-ga üheksa) täishäälikut ehk vokaali: a, ā, i, ī, u, ū, e, o. Tähe kohal asuv horisontaalkriips märgib pikka vokaali, näiteks ā = aa, ī = ii ja ū = uu. Vokaalid e ja o on enamasti pikad, kuid mõnel juhul lühikesed.

Järgnevas tabelis on toodud latiniseeritud paali täht ja nurksulgudes selle (ligilähedane) hääldus. Häälik, mille hääldus sõltub hääliku asukohast vms, on tähistatud kahe vastega, mille vahel on märk ~ (tilde), nt [a] ~ [õ]. Mõnel juhul on mõttekriipsu järel lisatud lühike selgituss ja eesti keelne sõna, milles sama häälik esineb. Seejärel on toodud mõttekriipsu järel paalikeelne sõna, kus see häälik esineb ja nurksulgudes paali sõna hääldus, millele järgneb eestikeelne vaste.

Juhtudel, kus paali häälikukombinatsioonil puudub otsene vaste eesti häälikusüsteemis — näiteks sõnas buddha — antakse hääldus edasi algkeelepäraselt: [buddhõ].

Lühikesed vokaalid (rassa sara)	a [a] ∽[õ]	-   sõna alguses [a]: algõpetus – arahant [arahant] arahant ehk vääriline (Buddha epiteet) -   enamasti sõna keskel ja lõpus (kuid mitte alati!) [õ]: mõte – bhagavato [bhagõvõto] Ülim (Buddha epiteet); Buddha [buddhõ]; nibbāna [nibbaanõ] vaibumine
	i [i]	-    lipp – ariya [arijõ] arija
	u [u]	-    usaldus – upekkhā [upekkha] neutraalsus
Pikad vokaalid (dīgha sara)	ā [aa]∽[a]	-    sõna alguses ja keskel tavaliselt pikk [aa]: aare; saaga – Ānanda [aanandõ] (Buddha tuntuim õpilane) -    sõna lõpus tavaliselt lühike [a]: raha – taṇhā [tanha] iha
	ī [ii]	-    piiga – dīgha [diighõ] pikk
	ū [uu]	-    kuum –  bhūmi [bhuumi] tasand
	e [ee]∽[e]	-    enne üksikkonsonanti on pikk [ee]: meelas – vedanā[veedana] tunne -    enne kaksikkonsonanti on lühike [e]: telk – mettā [metta] sõbralikkus
	o [oo]∽[o]	-    enne üksikkonsonanti on pikk [oo]: lootos – Gootama[gootõmõ] Buddha nimi -    enne kaksikkonsonanti on lühike [o]: korv – Moggallāna[moggallaanõ] Buddha üks peamistest õpilastest
Kõri-häälikud (kaṇṭhaja)	k [k]	-    kesktee – khandha [khandhõ] kogumik
	g [g]	-    lugu – rāga [raagõ] kirg
	ṁ [n]	-    sang – saṁgha [sanghõ] sangha
Palataalid (tāluja) Hääldamisel puudutab keel suulage	c [tš]	-    kautšuk – cakka [tšakkõ] silm
	j [dž]	-    džemm – jhāna [džhaanõ] džhaana
	ñ [n]	-    pann – pañca [pantšõ] viis
Retrofleksid (muddhaja) Hääldamisel on keele tipp vastu suulage	ṭ [t]	-    paat – tipiṭaka [tipitakõ] korv
	ḍ [d]	-    pind – piṇḍapāta [pindapaatõ] almusnõu
	ṇ [n]	-    kanjon – ñāṇa [njaanõ] teadmine
Dentaalid (dantaja) Hääldamisel on keele tipp ülahammaste taga	t [t]	-    tool – jāti [džaati] sünd
	d [d]	-    idu – deva [deevõ] deeva, jumal(us)
	n [n]	-    anum – manussa [manussõ] inimene, mees
Labiaalid (oṭṭhaja) Moodustatakse huultega	p [p]	-    puu – rūpa [ruupõ] vorm, aine
	b [b]	-    vibu – bhava [bhavõ] olemasolu
	m [m]	-    meel – nāma [naamõ] nimi, nimetatav
Grupeerimata konsonandid ehk kaashäälikud (avagga)	y [j]	-    (palataal ehk kõva suulae häälik) jalg – yodha [joodhõ] sõdur; meister
	r [r]	-    (lingvaal ehk keelehäälik) kurbus – parideva[parideevõ] hala
	l [l]	-    (dentaal ehk hammashäälik) laul – lokiya [lookijõ] maine
	v [v]	-    (labiaal ehk huulhäälik) vesi  – vijjā [viddža] teadmine
	s [s]	-    (sibilant ehk sisihäälik) siil – sīla [siilõ] kõlblus
	h [h]	-    (guturaal ehk kurguhäälik) paha – taṇhā [tanha] iha
	ḷ [l]	-    (lingvaal ehk keelehäälik) kaalikas – pāḷi [paali] paali; (dhamma) rida, tekst
	ŋ = ṁ [n]	-    (nasaal ehk ninahäälik) pung – ahiṁsā [ahinsa] vägivallatus

Kuna eesti keeles on dhamma sõnavara alles kujunemisjärgus ning antud entsüklopeedia on esimene omataoline Eestis, võib tekstis leiduda mõningaid täpsustamist vajavaid kohti või termineid. Et selgitamist vajav saaks entsüklopeedia trükki jõudmise ajaks lisatud, on kõik lugejate ettepanekud ja märkused lahkelt oodatud Eesti Theeravaada Sangha üldmeiliaadressile: info@sangha.ee