Otse põhisisu juurde

EESSÕNA JA VIITED

Sissejuhatus

Käesolevas „Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE) toodud tõlkevasted põhinevad paalikeelsetel algtekstidel. Varasemates dhamma dhamma-tekstide tõlgetes võib leida originaalile lähedasemat vormi,vasteid, kus puuduvadhoiduvad sanskritikeelsedsanskritikeelsetest mugandusedmugandustest (nt paali keeles dhamma, mitte sanskriti keeles dharma),. midaTänapäeva eitõlgetes saaon sanskritikeelsed mugandused aga öeldamuutunud enamikepigem tänapäevanormiks.

algtekstide

Sanskritikeelsed tõlgetevasted kohta. Sanskriti keelest inglise keelde ja sealt omakorda eesti keelde toodud terminid võivadvõivad olla põhjendatudpõhjendatud mahaajaanajuhul, sektipõhistekui tekstidetõlgitakse tõlkimisel,mahajaana kuidtraditsioonilisi pelgaltalgtekste inglisekeelsetevõi lähtutakse teadlikult nende pärimuslikust terminoloogiast. Pelgalt ingliskeelsete, enamasti sanskritipõhiste dhamma-terminite massiliselaialdase pealetungikasutuse tõttutõttu (— mis on suures osasosaliselt tingitud kaalgõpetuse algõpetusepiiratud mittetundmisest),tundmisest — ei ole varajase budismi kontekstis sanskritikeelsete vastete kasutamiseksrakendamiseks mingitalust. tarvidust.Seetõttu eelistab DVE paalikeelseid termineid, et tagada õpetuse ajalooline täpsus ja mõisteline järjepidevus.

Paali ehk maagadhi (māgadhī) olikeel esindab varaseid Indo-aaria murdeid, mida kasutati piirkonnas, kus Buddha emakeel.õpetas, ning mille kaudu theravaada traditsioon Buddha sõnu edasi kannab. Algõpetuste pärimuse kohaselt rääkis Māgadhī linnast pärit Buddha maagadhi keelt (māgadha-bhāsā), mida hiljem hakati nimetama paali keeleks (pāli-bhāsā) (vt täpsemalt DVE, I, "Dhamma").

Paalikeelsete terminite kasutamine käesolevas kogumikus on ühelt poolt austusavaldus algõpetuses toodud nõudele, mille kohaselt Buddha nõudelekeelas mitteoma kasutadaõpetust sanskriti keeltkeelde tematõlkida õpetuse(Vinayapiṭaka, edasiandmiseks,Cullavagga, ningKhuddakavatthukkhandhaka teiseltKd 15), soovides vältida elitiseerimist ja säilitada dhamma ligipääsetavust laiemale kuulajaskonnale. Teiselt poolt teenib see buddhadhamma sisulise puhtuse säilitamisening eesmärki.varajaste tähendusvarjundite hoidmise ja säilitamise eesmärki, tagamaks õpetuse ajalooline täpsus ja mõisteline järjepidevus. Selline lähtekoht võiks innustada ka tänapäevast uurijat pöörduma esmalt just võimalikult originaalilähedaste allikate ehk paalikeelsete algtekstide poole.

Kuna võõrkeeltevõõrkeelsete isiku-, koha- jmja nimedemuude nimetuste kirjutamisel ja kasutamisel onpeetakse heaks tavaks lähtuda algkeelest,algkeelsest millekskujust, kasutatakse Buddha õpetuse puhulkäsitlemisel onpaalikeelseid paalinimesid keel,nende originaalkujul. Seetõttu on nimed võetudselles ülekogumikus esitatud muutmata kujul (näiteks Siddhattha Gootama,Gootama, mitte sanskritisanskritipõhine keelelSiddhārtha põhinev Siddhārtha Gautama)Gautama). EnamikelEnamikul juhuljuhtudel on nimedessäilitatud säilitatudka paalikeelsed diakriitilised märgid (nt ā, ḍ, ī, ṁ, ñ, ṁ,ṭ), ḍmis jt).kannavad olulist foneetilist ja tähenduslikku eristust. Terminite eestindamisel on arvestatud vokaalide pikkust ja hääldusloogikat, et tuua eesti keelde selgelt eristatav ning paalikeelsele algvormile võimalikult lähedane kuju (nt saṁsāra ehk→ sansaara).

Paalikeelsete tekstilõikude peamiseks allikaks on „eTipiṭakaeTipiṭaka“, mis põhinebtugineb väljaannetelväljaannetele „"The B.E. 2500 „Great International Council PāḷiPāḷi Tipiṭaka,Tipiṭaka, World TipiṭakaTipiṭaka Edition“Edition” (WTE) ning Āyasmā Yuttadhammo „koostatud "Digital Pāli Reader“Reader 4.33" (DPR). ViimasesViimane onpõhineb kasutanudomakorda „"Vipassana Research Institute ChaṭṭhaChaṭṭha Saṁgāyana“Saṁgāyana CDCD" v3.0kolmanda koostamiselväljaande materjalidel, milles kasutatakse Birma skriptil põhinevaidpõhinevaid ladina transliteratsioonetransliteratsioone.

ehk

Birma, tähttähelistnagu kirjapanekutka ladinavana-India kirjas. Birma skriptisskriptis, puuduvad suur- ja väiketähed ning algselt oli kasutuseskasutati vaid kakskahte kirjavahemärki: ⎪ ja ⎪ ⎪ ,– millest esimene vastab üldjuhulesimest komale võivõi semikoolonile ningvastava viimanepausina, punktile.teist aga lauset lõpetava punktina. Kuuenda Sanghakogu (chaṭṭha sangāyanā) väljaande koostanudkoostajad toimetajadasendasid algsed kirjavahemärgid kaasaegsetega ja võtsid kasutusele täiendavad koma- ja jutumärgid.

„Dhammavinaja Entsüklopeedias“ (DVE)

DVE-s on kasutatud nii WTE kui DPR transliteratsioone. Suurtähte on kasutatud vaid paalikeelsete suttade ja tekstide pealkirjadespealkirjade eristamiseks. Kõikjal mujal, sh ka lause alguses, on kasutatud väiketähti. Väiksema muudatusena on nasaal (niggahīta) tähistatud tähega ṃṁ, mitte ṁṃ. Paalikeelsete liitsõnade lugemise hõlbustamiseks on erinevate sõnade vahele lisatud sidekriips (nt dhamma-vinaya).

„Dhammavinaja Entsüklopeedias“ toodud paalikeelsete tekstide tõlked paali keelest eesti keelde pärinevad autorilt. Tõlkele esitatavat peamistüldtunnustatud nõuetpõhinõue – luuasaavutada sihtkeeles sama mõistmisemõistmise efekt mis ontekib originaaliloriginaalkeeles – saab täita vaid juhul, kui originaalnii jaalg- tõlgekui asuvadsihtkeel samasjagavad võisarnast sarnases kultuuriruumis.kultuuriruumi. Kuna eestikeelne kultuuriruum ei sisalda autentse virgumisõpetusega seotud reaale ja sealt pärinevate paalikeelsete terminite, nagu näiteks nibbāna, dukkha, ariya jt täpseid vasteid, pole võimalik sellist nõuet ka 100% täita. Seetõttu on käesolevas kogumikus spetsiifilised ning laia tähendusdiapasoonigatähendusvälja ning sügava doktrinaalse koormusega terminid  nagu dhamma, dukkha jt küll põhjalikult lahti seletatud, kuid jäetud tõlkimata. Sõnade eestistamisel on lähtutud paalikeelse termini häälduspärase ehk foneetilise transkriptsiooni põhimõttest, mille eesmärgiks on suulise kõne häälduslikult võimalikult täpne ülesmärkimine.esitlus.

DVE tõlke aluspõhimõtteks on võetud täpsus ja autentse ehk täiesti usaldusväärsel algallikal põhineva teksti ning terminoloogilise sisu säilitamise püüe. Paali keele eripärast ja tõlke mõistmise seisukohast johtuvalt on mõnes tekstis lisatud nurksulgudesse täiendavad sõnad või muudetud sõnade järjekorda (nt– onnäiteks seetõttu, et paali keeles paikneb tegusõna sageli lause lõpus).lõpus. JuhulKui kui sõnade lisamine või sõnade järjekorrasõnajärje muutmine poleei ole teksti mõistmisearusaadavuse seisukohast hädavajalik, on tekstitõlgitud tõlgevõimalikult sõna-sõnaline.sõnasõnaliselt, säilitamaks algteksti semantilist ja süntaktilist täpsust.

TekstistArusaadavuse arusaamiseja selgusemõistelise täpsuse huvides ei ole DVE-s kasutatud eesti keeles mittetheeravaadalevinud, koolkonnakuid mitte-theeravaada koolkondade esindajate loodud termineidvasteid, nagu „ürgollus“ elementide (dhātu) kohta, „seadmus“seadmus“ dhamma kohta,kohta või „pühak“ arija kohta(ariya) jne,kohta. kunaNeed need vastedterminid ei ole üheselt mõistetavad, ei annakajasta edasipaalikeelsete paalikeelse sõnamõistete tegelikku sisutähendusvälja ning võivad tekitada lugejas tarbetutnii segadust jakui vääritimõistmist.ka õpetuse sisulist väärititõlgendamist.

Samal põhjusel on hoidutud algtekstide tõlkimisel nn suupärastamisest, tõlgendamisest,tõlgendamisest eestistamisestja jmsliigsest –eestistamisest. seeSellised võimalussekkumised asetavad tõlkija rolli, mille eesmärk ei ole DVE kontekstis põhjendatud. Lugejale on jäetud lugejalevabadus endale.oma Seeläbimõtlemise ja uurimistöö kaudu tähendusi ise avada. Nõnda on lastud Buddhal rääkida enda eest ja enda sõnadega.

Kanooniliste tekstide viitamisel on DVE-s lähtutud alltoodudjärgmistest põhimõtetest.

1. Vinayapiṭaka („Vinajakorv“)
Viitamine toimub kujul Vin + alajaotus.

2. Suttapiṭaka („Suttakorv“)
Esimese nelja nikāya puhul kasutatakse kogumiku lühendit ja tekstinumbrit:

  • DN – Dīghanikāya („Vinajakorvi“Pikkade viitamiselkogu“)

    on esmalt toodud „Vinajakorvi“ lühend (Vin) ja seejärel alajaotus.

  • MN – Majjhimanikāya („Suttakorvi“Keskmiste kogu“)

  • SNtekstide viitamisel– onSaṁyuttanikāya esimese(„Rühmade neljakogu“)

    kogumiku
    • puhul
  • toodud

    AN ära– kogumikuAṅguttaranikāya lühend(„Jaotuste (DN,kogu“)

    MN,
    • SN,
AN

Näide: ja KN) ning seejärel kogumikus asuva teksti number, näiteks: DN 7 = Dīghanikāya ehkseitsmes sutta („Pikkade kogu“ seitsmes7).

sutta. Viimase kogumiku,

Khuddakanikāya (KN) puhul,puhul on toodud kogumiku lühend janing kogumikku kuuluva tekstiallkogumiku lühend (Khp, Dhp, Ud, Iti, Snp, Vv, Pv, Tha, Thi, Ja, Nid, Ps, Ap, BvBv, Cp) ja Cp)seejärel milleletekstinumber.

järgneb

Näide: teksti number, näiteks: KN, Dhp 7 = Khuddakanikāya ehk „Lühikeste kogus“kogus asuva Dhammapadapāḷi ehk „Dhammavärsside (paali)“raamatu seitsmes värss.

  • 3. Abhidhammapiṭaka („Abhidhammakorvi“Abhidhammakorv“)
    Viitamisel viitamisel on toodud korvis olevakasutatakse raamatu lühendlühendit (Ds, Vb, Dk, Pp, Kv, YaYa, Pat) ning tekstinumbrit.

    Näide: Vb 1 = Vibhaṅgapāḷi esimene tekst („Jaotused“ 1).

    4. Paalikeelsete nimede ja Pat),terminite näiteks: Vb 1 = „Vibhaṁgapāḷi ehk „Abhidhammakorvi“ esimese raamatu „Jaotused (paali)“ esimene tekst.

    • Algtekstides toodudkäänamine
    Kuna paalikeelsed nimed ja terminid poleei üldiseltole tuntud,eesti keeles mistõttutavapärased ega tunnetuslikult läbipaistvad, on kasutatud nende käänamisel kasutatud ülakoma, nt:mis aitab säilitada algvormi selguse.

    Näited: Tipiṭaka’s, sāvakabodhi’d jne.d.

    Kanooniliste tekstide lühendid

    Lühend

    Paalikeelne nimetus

    Eestikeelne nimetus

    AN      

    Aṅguttaranikāya, Aṁguttaranikāya        

    „Jaotuste kogu“

    Ap

    Therāpadānapāḷi

    „Arahantide lood (paali)“

    Bv

    Buddhavaṁsapāḷi

    „Buddhade järgnevus (paali)“

    Cp

    Cariyāpiṭakapāḷi

    „Käitumiskorv (paali)“

    Cv

    Cūḷavaggapāḷi

    „Väike grupp (paali)“

    Dhp    

    Dhammapadapāḷi

    „Dhammavärsid (paali)“

    DN

    Dīghanikāya

    „Pikkade kogu“

    It

    Itivuttakapāḷi

    „Niiöeldu (paali)“

    Ja

    Jātakapāḷi

    „Sünnilood (paali)“

    Kd

    Khandhaka

    Kogumik

    KN

    Khuddakanikāya

    „Lühikeste kogu“

    Kp

    Khuddakapāṭhapāḷi

    „Lühikesed lugemised (paali)“

    Kv                   

    Kathāvatthupāḷi

    „Vaidlusalused teemad (paali)“

    MN

    Majjhimanikāya

    „Keskmiste kogu“

    Mv      

    Mahāvaggapāḷi          

    „Suur grupp (paali)“

    Nd

    Niddesapāḷi

    „Kirjeldus (paali)“

    Nett

    Nettippakaraṇapāḷi    

    „Selgitusjuhend (paali)“

    Pt

    Paṭisambhidāmaggapāḷi

    „Analüütiline tee (paali)“

    Pv

    Petavatthupāḷi

    „Peetalood (paali)“

    SN

    Saṁyuttanikāya         

    „Rühmade kogu“

    Snp

    Suttanipātapāḷi

    „Suttagrupp (paali)“

    SP

    Suttapiṭaka

    „Suttakorv“

    Thag

    Theragāthāpāḷi           

    „Theerade värsid (paali)“

    Thī

    Therīgāthāpāḷi            

    „Theeride värsid (paali)“

    Ud      

    Udānapāḷi

    „Rõõmuvärsid (paali)“

    Vib     

    Vibhaṁgapāḷi

    „Jaotused (paali)“

    Vin

    Vinayapiṭaka              

    „Vinajakorv“

    Vv                   

    Vimānavatthupāḷi       

    „Taevalossilood (paali)“

    Postkanooniliste tekstide lühendid

    Postkanoonilised selgitused

     

                                                                  

    LühendPaalikeelne nimetusEestikeelne nimetus
    AbhiS Abhidhammattha-saṅgaha    „Abhidhamma kogu“
    DhA Dhammapada-aṭṭhakathā „Dhammavärsside selgitus“
    DhsA

    Dhammasaṁgaṇī-aṭṭhakathā

    ehk Atthasālinī 

    „Dhammagruppide selgitus“

                                        ehk Atthasālinī                                               ehk „Selgitaja“

    DNA Dīghanikāya-aṭṭhakathā „Pikkade kogu selgitus“
    JaA Jātakaṭṭhakathā „Sünnilugude selgitus“
    KhpA Khuddakapatha-aṭṭhakathā „Lühikeste lugemiste selgitus“
    SnA

    Suttanipāta-aṭṭhakathā

    ehk Paramatthajotikā

    „Suttagrupi selgitus“

                                        ehk Paramatthajotikā                                     ehk „Kõrgeima tähenduse valgustaja“valgustaja“

    PvA  Petavatthu-aṭṭhakathā                        „Peetalugude selgitus“
    SnpA Suttanipāta-aṭṭhakathā                       „Suttagrupi selgitus“
    ThaA
    Tha-apThera-apadāna „Theerade lood“
    ThagA Theragāthā-aṭṭhakathā „Theera värsside selgitus“
    Thī-ap Therī-apadāna „Theeride lood“
    ThigA Therīgāthā-aṭṭhakathā „Theeri värsside selgitus“
    VibA Vibhaṁga-aṭṭhakathā „Jaotuste selgitus“
    Vim Vimuttimagga „Vabanemise tee“
    Vism
    VismA

    Visuddhimagga-aṭṭhakathā               „Puhastumise tee selgitused“

                                        ehk Paramatthamañjūsā

    „Puhastumise tee selgitused“

    ehk „Lõpliku tõe laegas“

    VinA Vinayapiṭaka-aṭṭhakathā „Vinajakorvi selgitus“
    Vism Visuddhimagga „Puhastumise tee“
    VvA Vimānavatthu-aṭṭhakathā „Taevalossi lugude selgitus“

    Muud lühendid

    Lühend           Selgitus         

    a                      aasta
    B.a.j                Buddha ajaarvamise järgi
    BPS                 Buddhist Publication Society
    DVE                 Dhammavinaja Entsüklopeedia
    e.m.a               enne meie ajaarvamist
    ingl                  inglise keel
    jj                      ja järgmised leheküljed
    jm                    ja mujal/ja muud
    jne                   ja nii edasi
    jt                      ja teised
    jpt                    ja paljud teised
    m                     meessoo vorm
    m.a.j                meie ajaarvamise järgi
    n                      naissoo vorm
    nr                     number
    nt                     näiteks
    k                      kesksoo vorm
    ptk                   peatükk
    PTS                  Pali Text Society
    (Paali tekstide ühing)
    sansk               sanskriti keel
    so                    see on
    st                     see tähendab
    tnp                  tänapäev
    toim                toimetaja
    vt                     vaata

    BD       „Buddhist Dictionary“ Nyanatiloka, Buddhist Dictionary: Manual of Buddhist Terms and Doctrines (1998), Malaysia: Buddhist Missionary Society.

    CPED „Concise Pali English Dictionary“ A. P. Buddhadatta Mahāthera (1955), A Concise Pali-English Dictionary, PDF Edition, Colombo: Pali Text Society.

    PED     „Pali-English Dictionary“ T. W. Rhys Davids, William Stede (toim) (1999), Pāli-English Dictionary, Electronic Edition: Pali Text Society.

    Hääldus

    KäesolevasKäesolevas hääldusjuhiseshääldusjuhises on toodudesitatakse teadmiste miinimum, mõistmaksmis võimalikultvõimaldab lähedaseltlugejal algkeelepärastjõuda hääldust. „Dhammavinaja Entsüklopeedia“ toodudalgkeelelähese paali keelehäälduseni. Siintoodud paali hääldamise juhised põhinevadpõhinevad IndiastIndia päritvaraseimal kõigeja algupärasemaltraditsiooniliselt hääldusel,säilinud hääldusviisil, mida praktiseerivad India, Sri Lanka jtja teiste theeravaada maade algõpetust järgivad Buddha mungad kasutavad tänase päevani säilinud iidsete paali keelepaalikeelsete tekstide õppimiselõppimisel ja traditsioonilisel retsiteerimisel. Paali täpsedTäpsed hääldusjuhised on andnudantud paali ja sanskriti õppejõudõppejõu, AuväärneAuväärse Sudhamma Nahangoda Theera.Theera poolt.

    Paali keele hääldus sarnaneb üldjoontes eesti keele hääldusele, kuid esineb ka olulisi erinevusi. Paali keeles on  kaheksa (koos õ-ga üheksa) täishäälikut ehk vokaali: a, ā, i, ī, u, ū, e, o. Tähe kohal asuv horisontaalkriips märgib pikka vokaali, näiteks ā = aa, ī = ii ja ū = uu. Vokaalid e ja o on enamasti pikad, kuid mõnel juhul lühikesed.

    Järgnevas tabelis on toodud latiniseeritud paali täht ja nurksulgudes selle (ligilähedane) hääldus. Häälik, mille hääldus sõltub hääliku asukohast vms, on tähistatud kahe vastega, mille vahel on märk ~ (tilde), nt [a] ~ [õ]. Mõttekriipsu järel on lisatud mõnel juhul ka selgitus ja eesti keelne sõna, milles sama häälik esineb. Seejärel on toodud mõttekriipsu järel paalikeelne sõna, kus see häälik esineb ja nurksulgudes paali sõna hääldus, millele järgneb eestikeelne vaste. Juhtudel, kus on tegemist eesti häälikute süsteemis mitteesinevatele häälikute kombinatsiooniga nagu see esineb sõnas Buddha, järgib hääldusvaste algkeelt: [buddhõ].

    Lühikesed vokaalid

    (rassa sara)

    a [a] ∽[õ]                                               

    -   sõna alguses [a]: algõpetus – arahant [arahant] arahant ehk vääriline (Buddha epiteet)

    -   enamasti sõna keskel ja lõpus (kuid mitte alati!) [õ]: mõte – bhagavato [bhagõvõto] Ülim (Buddha epiteet); Buddha [buddhõ]; nibbāna [nibbaanõ] vaibumine

    i [i]

    -    lipp – ariya [arijõ] arija

    u [u]

    -    usaldus – upekkhā [upekkha] neutraalsus

    Pikad vokaalid

    (dīgha sara)

    ā [aa]∽[a]

    -    sõna alguses ja keskel tavaliselt pikk [aa]: aare; saaga – Ānanda [aanandõ] (Buddha tuntuim õpilane)

    -    sõna lõpus tavaliselt lühike [a]: raha – taṇhā [tanha] iha

    ī [ii]

    -    piiga – dīgha [diighõ] pikk

    ū [uu]

    -    kuum –  bhūmi [bhuumi] tasand

    e [ee]∽[e]

    -    enne üksikkonsonanti on pikk [ee]: meelas – vedanā[veedana] tunne

    -    enne kaksikkonsonanti on lühike [e]: telk – mettā [metta] sõbralikkus

    o [oo]∽[o]

    -    enne üksikkonsonanti on pikk [oo]: lootos – Gootama[gootõmõ] Buddha nimi

    -    enne kaksikkonsonanti on lühike [o]: korv – Moggallāna[moggallaanõ] Buddha üks peamistest õpilastest

    Kõri-häälikud (kaṇṭhaja)

    k [k]

    -    kesktee – khandha [khandhõ] kogumik

    g [g]

    -    lugu – rāga [raagõ] kirg

    ṁ [n]

    -    sang – saṁgha [sanghõ] sangha

    Palataalid (tāluja) Hääldamisel puudutab keel suulage

    c [tš]

    -    kautšuk – cakka [tšakkõ] silm

    j [dž]

    -    džemm – jhāna [džhaanõ] džhaana

    ñ [n]

    -    pann – pañca [pantšõ] viis

    Retrofleksid (muddhaja) Hääldamisel on keele tipp vastu suulage

    ṭ [t]

    -    paat – tipiṭaka [tipitakõ] korv

    ḍ [d]

    -    pind – piṇḍapāta [pindapaatõ] almusnõu

    ṇ [n]

    -    kanjon – ñāṇa [njaanõ] teadmine

    Dentaalid (dantaja) Hääldamisel on keele tipp ülahammaste taga

    t [t]

    -    tool – jāti [džaati] sünd

    d [d]

    -    idu – deva [deevõ] deeva, jumal(us)

    n [n]

    -    anum – manussa [manussõ] inimene, mees

    Labiaalid (oṭṭhaja) Moodustatakse huultega

    p [p]

    -    puu – rūpa [ruupõ] vorm, aine

    b [b]

    -    vibu – bhava [bhavõ] olemasolu

    m [m]

    -    meel – nāma [naamõ] nimi, nimetatav

    Grupeerimata konsonandid ehk kaashäälikud (avagga)

    y [j]

    -    (palataal ehk kõva suulae häälik) jalg – yodha [joodhõ] sõdur; meister

    r [r]

    -    (lingvaal ehk keelehäälik) kurbus – parideva[parideevõ] hala

    l [l]

    -    (dentaal ehk hammashäälik) laul – lokiya [lookijõ] maine

    v [v]

    -    (labiaal ehk huulhäälik) vesi  – vijjā [viddža] teadmine

    s [s]

    -    (sibilant ehk sisihäälik) siil – sīla [siilõ] kõlblus

    h [h]

    -    (guturaal ehk kurguhäälik) paha – taṇhā [tanha] iha

    ḷ [l]

    -    (lingvaal ehk keelehäälik) kaalikas – pāḷi [paali] paali; (dhamma) rida, tekst

    ŋ = ṁ [n]

    -    (nasaal ehk ninahäälik) pung – ahiṁsā [ahinsa] vägivallatus

     

    Kuna eesti keeles on dhamma sõnavara alles kujunemisjärgus ning antud entsüklopeedia on esimene omataoline Eestis, võib tekstis leiduda mõningaid täpsustamist vajavaid kohti või termineid. Et selgitamist vajav saaks entsüklopeedia trükki jõudmise ajaks lisatud, on kõik lugejate ettepanekud ja märkused lahkelt oodatud Eesti Theeravaada Sangha üldmeiliaadressile: info@sangha.ee

    Tagasi üles