Otse põhisisu juurde

Buddha tuntumad õpilased ja toetajad

Buddha tuntumad õpilased

Buddha nimetas sageli oma õpilasi ja harvem ka ilmikjärgijaid „Arija järgijateks“ (ariya-sāvaka), mida võib tõlkida ka „arijalikuks järgijaks“. Reeglina on Arija järgija bhikkhu või bhikkhuni, kes on sisenenud arija teele või saavutanud ühe neljast arija viljast (ariya-phala).[1] Kui ariya-sāvaka all on tekstis silmas peetud Ülima Arija ehk Buddha järgijat, ei pruugi tegemist olla arija taseme saavutanuga, küll aga bhikkhu või bhikkhuniga[2] või tavainimesega (puthujjanā) vahetult enne bhikkhuks saamist[3]. Viimasel juhul on tegemist ilmikuga, kel on õige vaade ja õige kõlblus ning kes soovib sanghaga liituda.

Suttades esineb erandjuhtudel peale kaheksa arija isiku loetelu ka termin gotrabhū, mida Buddha kasutas joogide kohta, kes ei olnud sangha liikmed, kuid polnud ka enam tavainimesed, vaid vooguastunud.[4]

„Jaotuste kogu“ esimeses osas[5] loetleb Buddha üles olulisimad tema eluajal elanud ja kuulmise teel virgunud (sāvaka-bodhi).

  • Aññākoṇḍañña (aññāsikoṇḍañña) saavutas esimesena mõistmise ja sai vooguastunuks.
  • Sāriputta oli suurima tarkusega (mahāpaññā). 
  • Mahāmoggallāna oli parim võimete poolest (iddhimantāna).
  • Mahākassapa oli parim kasina eluviisi järgimises (dhutavādāna).
  • Anuruddha oli parim taevase silma poolest (dibba-cakkhukāna).
  • Puṇṇa Mantaniputta oli parim dhammast rääkimises (dhamma-kathikāna).
  • Cūḷapanthaka oli parim meele-keha loomises (mano-maya kāya) ja teadvuse oskuslikus avardamises (ceto-vivaṭṭa-kusalāna).
  • Mahāpanthaka oli parim taju oskuslikus avardamises (saññā-vivaṭṭa-kusalāna).
  • Subhūti oli parim erakluse rahus elamises (araṇa-vihārīna) ning väärilisim kinke vastu võtma (dakkhiṇeyyāna).
  • Revata Khadiravaniya oli parim metsas elamises (āraññakāna).
  • Kaṁkhārevata oli parim džhaai (jhāyīna)[6].
  • Soṇa Koḷivisa oli parim saavutatud energias (āraddha-vīriyāna.
  • Soṇa Kuṭikaṇṇa oli parim hüvelises kõnes ja käitumises (kalyāṇa-vākkaraṇāna).
  • Vakkalī oli parim õigetes ülima vabanemise seisundites (saddhādhimuttāna).
  • Rāhula oli usinaim treenija (sikkhākāmāna).
  • Vaṁgīsa oli parim taiplikkuses (paṭibhānavantāna).
  • Pilindavaccha oli enim deevade poolt armastatud ja neile meelepäraseim (devatāna piya-manāpāna).
  • Bāhiya Dārucīriya oli kiireim ülimates teadmistes (khippābhiññāna).
  • prints Kassapa oli parim teadvusest kõnelemises (citta-kathikāna).
  • Mahākoṭṭhita oli parim dhamma analüüsis (paṭisambhidā-pattāna).
  • Ānanda oli parim kuulmise teel õppimises (bahussutāna), teadlikkuses (satimantāna), asjade kulgemise teadmises (gatimantāna), vankumatuses (dhitimantāna) ning teenimises (upaṭṭhākāna). Ta oli Buddha lahutamatuks saatjaks ja teenis Teda kuni Buddha lõpliku vaibumiseni. Buddha kiitis sageli Ānanda tarkust (paṇḍito) ja arukust (medhāvī) ning avaldas, et kui bhikkhud, nunnad või ilmikud kogunevad Ānanda’t vaatama, siis on nad teda nähes ja teda kuuldes ülendatud ning isegi kui ta vaikib, ei saa neil sellest vaikusest küllalt.[7] Buddha  kinnitas, et Ānanda virgub enne surma.[8] Esimesel Sanghakogul esitas Auväärne Ānanda Theera suuliselt kõik Buddha õpetatud suttad, mida ta 40 aasta jooksul Buddhaga koos olles oli kuulnud. Kõikide õpetuste õigsust kinnitasid 500 arahanti ja need talletati kirjalikult (ilmselt peale teist Sanghakogu) Tipiṭaka teises korvis ehk „Suttakorvis“ (Suttapiṭaka).
  • Uruvelakassapa oli kõige suurema järgijaskonnaga (mahāparisāna).
  • Kāḷudāyī oli parim hõimude vastuvõtmisel [st innustamisel, lepitamisel ja rahustamisel] (kulappasādakāna).
  • Bakkula oli parim väheste haiguste (st hea tervise) poolest (appābādhāna).
  • Sobhita oli parim eelmiste olemasolude mäletamises (pubbenivāsa).
  • Upāli oli parim vinaja hoidmises (vinayadharāna).
  • Nandaka oli parim bhikkhunidele nõuandmises (bhikkhun-ovādakā-na).
  • Nanda oli parim võimete uste valvamises (indriyesu guttadvārāna).
  • Mahākappina oli parim bhikkhudele nõuandmises (bhikkhu-ovādakā-na).
  • Sāgata oli parim tule-elemendi oskuslikkuses (tejo-dhātu-kusalāna) (st tule kasiṇa’s).

Olulisemad naisjärgijad

  • Mahāpajāpatī Gotamī, kes oli Buddha ema õde ja noorpõlves Buddhale kasuemaks (sāvikānaṁ bhikkhunīnaṁ rattaññūnaṁ), oli üks olulisemaid Buddha järgijaid.
  • Khemā oli parim suure tarkuse poolest (mahāpaññāna).
  • Uppalavaṇṇā oli parim võimete poolest (iddhimantīna).
  • Paṭācārā oli parim vinaja reeglite hoidmises (vinayadharāna).
  • Dhammadinnā oli parim dhammast kõnelemises (dhamma-kathikāna).
  • Nandā oli parim džhaai (jhāyīna) ehk džhaana harjutaja ja džhaanas viibija.
  • Soṇā oli parim saavutatud energias (āraddha-vīriyāna).
  • Bakulā oli parim parim taevase silma valdamises (dibba-cakkhu-kāna).
  • Bhaddā Kuṇḍalakesā oli kiireim ülimates teadmistes (khippābhiññāna).
  • Bhaddā Kāpilānī oli parim eelmiste olemasolude mäletamises (pubbenivāsa).
  • Bhaddakaccānā oli parim ülimates teadmistes (mahā-bhiññāpattāna).
  • Kisāgotamī oli parim jämedakoelise rüü kandmises (lūkha-cīvara-dharāna).
  • Siṁgālakamātā oli parim usus vabanemises (saddhādhimuttāna).

Buddha tuntumad toetajad

„Jaotuste kogu“ esimeses osas[9] loetleb Buddha üles olulisimad tema eluajal elanud ning teda, dhammat ja sanghat toetanud ilmikud.

Meesilmikutest tõi Buddha eraldi välja:

  • kaupmehed Tapussa ja Bhallika, kes olid esimesed Buddha ilmikjärgijad (sāvakāna upāsakāna) ja läksid esimesena kaitse alla (saraṇaṁ gacchantānaṁ).
  • Sudatta Anāthapiṇḍika oli kõige esimene toetaja (dāyakāna).
  • Citta Macchikāsaṇḍika oli parim dhammast rääkimises (dhamma-kathikāna). Mahānāma Sakka annetas sanghale kõige peenemaid asju (paṇīta-dāyakāna).
  • Ugga, majaomanik Vesālī’st, annetas kõige meelepärasemaid asju (manāpa-dāyakāna).
  • Uggata, majaomanik Hatthi külast, oli parim sangha teenimises (saṁghupaṭṭhākāna).
  • Jīvaka Komārabhacca oli suurima usaldusliku selgusega ehk usuga (avecca-p-pasannāna) ja kõige rahulolevaim isik (puggala-p-pasannāna).
  • Majaperemees Nakula isa oli kõige usaldavam (vissāsakāna).

Naisilmikutest: 

  • läks Seniya tütar Sujātā (seniya-dhītā) esimesena kaitse alla.
  • Visākhā, Migāra ema (migāra-mātā) oli suurim naistoetaja.
  • Khujjuttarā oli parim kuulmise teel õppimises (bahussutāna).
  • Sāmāvatī sõbralikkuses viibija (mettā-vihārīna).
  • Uttarānanda ema (uttarānanda-mātā) oli parim džhaai (jhāyīna) ehk džhaana harjutaja ja džhaanas viibija.
  • Suppavāsā Koliyadhītā andis kõige peenemaid asju (paṇīta-dāyakāna).
  • Suppiyā oli parim haigete hooldamisel (gilānupaṭṭhākīna).
  • Kātiyānī’l oli suurim usalduslik selgus [=usk] (avecca-ppasannāna).
  • Majaperemehe Nakula ema oli kõige usaldavam (vissāsikāna).
  • Kuraraghara ilmik Kāḷī oli parim kuulmisel põhinevas selguses (anussava-p-pasannāna).

[1] Sangha meelespidamise vormelis on toodud: „Hästi harjutanud Ülima järgijate sangha (suppaṭipanno, bhagavato sāvakasaṁgho …), kelleks on: neli inimpaari [ehk] kaheksa inimisikut (…yadidaṁ cattāri purisayugāni aṭṭha purisapuggalā).“ – Mahāparinibbānasutta DN 16; Sāmaññaphalasutta DN 2; Uposathasutta AN 3.70 jt.

[2] Devasaddasutta KN Iti 82, Sammādiṭṭhisutta MN 9 jt.

[3] „Dantabhūmisutta“ MN 125.

[4] „arahā, arahattāya paṭipanno, anāgāmī, anāgāmiphalasacchikiriyāya paṭipanno, sakadāgāmī, sakadāgāmiphalasacchikiriyāya paṭipanno, sotāpanno, sotāpattiphalasacchikiriyāya paṭipanno, gotrabhū.“ – „Āhuneyyasutta“ AN 9.10; samuti Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142 jt. 

[5] „Ekaka-nipāta“, „Etadagga-vagga“ AN 1.188–247 (1.-5. grupp).

[6] jhāyin džhaai, džhaana harjutaja ja džhaanas viibija.

[7] Mahāparinibbānasutta DN 16.

[8] Cūḷanikāsutta AN 3.80.

[9] „Ekaka-nipāta“, „Etadagga-vagga“ AN 1.248–267 (6. ja 7. grupp).

Tagasi üles