Otse põhisisu juurde

Bodhisatta sünd

Buddha elas 6.-5. sajandil e.m.a, kuid tema täpse eluaja suhtes valitseb algset õpetust esindava theeravaada koolkonna, hiljem tekkinud sektide järgijate ja tänapäeva budoloogide vahel eriavamus.

Budistlik ajaarvamine

Hiina ja Kreeka-Rooma kultuuridest erinevalt puudus tolle aja Indias täpne sündmuste registreerimise tava, mistõttu on keeruline leida kõikide algallikatega sobituvaid täpseid daatumeid. Nii „Kolme korvi“ (Tipiṭaka)[1], kui ka Sri Lanka ürikute „Saare kroonika“ (Dīpavaṁsa) ja „Suure kroonika“ (Mahāvaṁsa) alusel vaibus Buddha parinibbaanasse 80 aastasena. „Saare kroonika“ ja „Suure kroonika“ põhjal toimus Buddha vaibumine 218 aastat enne India budistliku keisri Ašoka valitsemisaja algust (nn „pikk kronoloogia“). Sellest johtuvalt on kuningas Ašoka kroonimisajaks 326. aasta e.m.a, mis omakorda dateerib Buddha eluajaks 623/624.-543/544. a e.m.a.[2] Algset Buddha õpetust muutumatuna säilitavas ja järgivas theeravaada koolkonnas on need traditsiooniliselt aktsepteeritud daatumid ja selle järgi tähistati nii Buddha lõpliku vaibumise (parinibbāna) 2500. aastapäeva (1956/1957), kui ka täieliku virgumise (sambuddhatta) 2600. aastapäeva (2011/2012).

sikirjades Ašokale kui hellenistlikule kuningale tehtud viidete alusel pakuvad tänapäeva uurijad Ašoka kroonimise ajaks 268 e.m.a., mis dateeriks pika kronoloogia alusel Buddha eluajaks 566.-486. a e.m.a. Sanskritikeelsete Hiina ja Tiibeti allikate kohaselt suri Buddha aga 100 aastat varem, seega enne Ašoka kroonimist (nn „lühike kronoloogia“), mis ilmselt ajaloolisele tõele siiski ei vasta. Võttes aluseks aga Kreeka käsikirjades toodud Ašoka kroonimise aja, oleks Buddha eluaja daatumiteks 448.-368. a e.m.a.

Kuigi ka tänapäeva budoloogide ja ajaloolaste endi seas selles osas puudub üksmeel, on Buddha sünni ja eluea kohta pakutud välja alljärgnevad daatumid:[3]

•     368. a e.m.a (A. Hirakawa)

•     383. a e.m.a (H. Nakamura)

•     ligikaudu 397. a e.m.a (K. S. T. Sarao)

•     ligikaudu 400. a e.m.a (R. Hikata)

•     ligikaudu 400.-350. a e.m.a (H. Bechert)

•     ligikaudu 404. a e.m.a (R. Gombrich)

•     vahemikus 410.-390. a e.m.a (K. R. Norman)

•     vahemikus 420.-380. a e.m.a (A. Bareau)

•     484.-404. a e.m.a (P. Harvey)

•     563.-483. a e.m.a (Ed. Conze)

 

image.png

 
  image16.gif


 

Kõige vanema ja autentsema budistliku koolkonna theeravaada kroonikate kohaselt elas Buddha aastatel 623.-543. e.m.a. Theeravaada kohaselt vastab aasta 2025 m.a.j budistlikus kalendris aastale 2569 B.a.j.

Bodhisatta ema, kuninganna Mahāmāyā, suri seitse päeva pärast sünnitust. „Lühikese eluea suttas“ kinnitab Buddha, et kõik emad, kelle pojad virguvad, on väga lühise elueaga ning peale surma sünnivad nad uuesti Tusita deevade õnnelikus vallas.[4]

Noore printsi kasvatas üles tema ema noorem õde Mahāpajāpati (Mahāpajāpatī), kes oli samuti üks kuninga naistest. Mahāpajāpati oli Buddhale suureks abiks. Kauema ja tädina hooldas ta noort bodhisattat, kasvatas teda ja toitis oma rinnapiimaga.[5]



[1] Mahāparinibbānasutta DN 16.

[2] Tänapäeva kasutatakse üldjuhul kristlikku ajaarvamissüsteemi. Kristlikku ajaarvamist alustatakse Kristuse sünnist ja alates ühest (1. Kr), seega esimese aasta dateeringuks on 1.-2. m.a.j. Budistlik ajaarvestus algab aga Buddha surmast. Buddha suri vesākha kuul, mis kestab aprilli keskpaigast mai keskpaigani. Kuna Euroopas kasutusel olev kalendriaasta algab 1. jaanuarist ja kestab 31. detsembrini ning budistlik ajaarvestus algab ja lõpeb mais täiskuu (vesākha) päeval (kristlikud ja budistlikud kalendriaastad on umbes 4,5 kuud nihkes), kohtab Buddha eluea märkimisel kahte dateeringut: kas 623.-543. a e.m.a või 624.-544. a e.m.a. Mai täiskuu päeval tähistatakse Vesaakapüha (vesākha-pūjā) ehk Buddha päeva, mälestamaks kolme olulist sündmust, milleks on Buddha sünd, virgumine ja lõplik vaibumine.

[3] Vt lisaks Cousins, L. S., „The dating of the historical Buddha: a review article“, Journal of the Royal Asiatic Society, 3rd Series, 1996, 6 (1): 57–63.

[4] Appāyukasutta Ud 5.2.

[5] Dakkhiṇāvibhaṁgasutta MN 142.