Suurustamine

Varblane oli kogu metsa väikseim lind ja püüdis sageli end jutuga suuremaks teha.

Kord vaatas varblane pealt, kuidas siil päevast päeva pesa jaoks lehti kogub. Siil keerutas end lehtede sees, kandis okaste külge jäänud lehed pessa ning läks siis jälle uusi lehti koguma.

„Kui tahan, korjan ühe päevaga kõik maha langenud puulehed metsas kokku!“ suurustas varblane metsarahva ees.

„Suurepärane!“ vastas seda kuulnud siil. „Tule ja näita, kuidas Sa seda suudad!“

Järgmisel hommikul kogunesid kõik metsaelanikud vaatama, kuidas pisike varblane kõik metsas langenud lehed ühe päevaga kokku korjab. Varblane vaatas aga puude latvu ja ütles: „Et ma saaksin kõik lehed kokku korjata, peab keegi kõigepealt peatama lehtede langemise. Muidu tuleb neid kogu aeg juurde ja ma ei saagi kunagi valmis.“

Seda kuulnud vana öökull lausus vaikselt: „Tark ei tee end sõnadega suuremaks, vaid tegudega usaldusväärseks.“

1. Miks varblane lubas teha midagi, mida ta tegelikult teha ei suutnud?
2. Mida oleks varblane võinud öelda või teha teisiti, et loomad oleksid teda usaldanud?
3. Kas oled kunagi ise või oled näinud kedagi teist suurustamas? Millega see lõppes?
4. Milline Buddha õpetus räägib enda upitamisest ja teistest paremaks pidamisest?