Rikkus

Vana kobras tundis, et tema elupäevad hakkavad lõppema. Ta kutsus pojad enda juurde ja ütles: „Jõe kaldale on peidetud rikkus. Kui mind enam ei ole, otsige see üles.“

Pärast isa surma hakkasid noored koprad kogu kallast usinalt ja põhjalikult läbi kaevama. Nii puhastasid nad kalda kividest, okstest ja mudast. Jõgi hakkas vabalt voolama ning selle kallastele kasvas peagi palju noori pajusid ja haabasid.

Sügiseks oli kopraperel rohkem toitu kui kunagi varem. Seda kõike pealt näinud vana öökull tõdes mõtlikult: „Tõeline rikkus ei peitu maa sees, vees ega taevas, vaid oskuslike tegude viljades.“

1. Mida pidas isa peidetud rikkuse all silmas?
2. Mis on rikkus?
3. Kas oled kunagi avastanud, et suurim tasu ei olnudki see, mida said, vaid hoopis see, mida selle nimel pingutades õppisid?
4. Mida pidas Buddha suurimaks rikkuseks?