Otsingutulemused

Siia alla kuulub bhikkhu puhul kõrgema kõlbluse (adhi-sīla) saavutamiseks mõeldud neljase kõlbluskogumiku (cattāro sīlakkhandhā) järgimine.[1] Erakrändurite ja braahmanite eluviisi kõlbeline puhtus (ājīva-pārisuddhi-sīla) on vaba käitumisest, mis on: petlik...

Loomalikust valest eluviisist hoidumine tähendab ennustamisest, unenägude tõlgendamisest jm oskamatust ja loomaliku eluviisiga (tiracchāna-vijjā) ja vale eluviisiga (micchājīva) ehk pseudoteadusega seotud käitumisest hoidumist. Bhikkhude ja nunnade puhul tähen...

Pojad on toeks inimesele,naine on parim kaaslane.[1] Inimelu on hindamatu ja väärtuslik. Buddha võrdles inimesena sündimise võimalust sellega, kui suur on tõenäosus, et pime kilpkonn, kes tõuseb iga saja aasta tagant korra mõõtmatu ookeani pinnale, pistab...

Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja selle põhjal usaldusliku usu esilekerkimine (saddhaṁ paṭilabhati). Buddha õpetuse eesmärgiks on vabaneda meelt reostavatest plekkidest ning õppima maailma nägema nii nag...

Kasulik on, bhikkhud, väga kasulik on, bhikkhud, [kui] õigeaegselt on jõutud brahmaliku käitumise [teostamise] otsusele.[1] Õige dhamma teostus Bhikkhu oskuslik eluviis väljendub maisest loobunud eluviisis. Buddha juhiste kohaselt peaks dhamma teostami...

Hilisemad tekstid sisaldavad õiglase, kõlbelise valitseja omaduste loetelu, mis muudavad kuninga suurepäraseks juhiks. Õiglane ja kõlbeline kuningat iseloomustavad 10 kuninga dhammat (dasa-rāja-dhammā)[1], mis on alljärgnevad. 1.     Daana/annetus (dāna) – is...

Õige eluviis – kokkuvõttev TABEL 2 õige eluviisi liiki: (I) maine (lokiya) – tulvadega (sāsavā), kaasneda pälvimustega (puññabhāgiyā) ja küpseda omandamisel (upadhivepakkā), mida iseloomustab Arija järgija valest eluviisist loobumine (micchāājīvaṁ pahāya) ja ...

Mitteesilekerkinud mitteoskuslike dhammade vältimise püüdlus (anuppannānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ anuppādāya vāyāmo) tähendab püüdlemist selle poole, et arija kaheksaosalise tee teostamisel minevikus ja olevikus mitteesilekerkinud mitteoskuslikud meeleseisundid ...

Esilekerkinud mitteoskuslike meeleseisundite hülgamise püüdlus (uppannānaṁ akusalānaṁ dhammānaṁ pahānāya vāyāmo) tähendab püüdlemist selle poole, et arija kaheksaosalise tee teostamisel minevikus või olevikus esilekerkinud mitteoskuslikud meeleseisundid oleksi...

Esilekerkimata oskuslike meeleseisundite arendamise püüdlus (anuppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ uppādāya vāyāmo) tähendab püüdlemist selle poole, et arija kaheksaosalise tee teostamisel mitteesilekerkinud 37 virgumisele juhtivat dhammat (bodhipakkhiya dhamma) sa...

Esilekerkinud oskuslike meeleseisundite säilitamise püüdlus (uppannānaṁ kusalānaṁ dhammānaṁ bhiyyo bhāvāya vāyāmo) tähendab püüdlemist selle poole, et arija kaheksaosalise tee teostamisel nii minevikus kui olevikus esile kerkinud oskuslikud meeleseisundid (nag...

Õige püüdlusega seotud kanoonilised tekstid  Anottappīsutta SN 16.2. •       Ariyavaṁsasutta AN 4.28. •       Cūḷavedallasutta MN 44. •       Dutiyasikkhāsutta AN 3.87 •       Gopakamoggallānasutta MN 108. •       Indriya-vibhaṅgasutta [Vibhaṅgasutta] SN...

Mõlemad „Suured teadlikkuse rajamise suttad“[1] kui ka „Suur lõpliku vaibumise sutta“[2] toovad ära meeleobjektide (dhamma) vaatlemise ja teadlikkuse loomi sisuks olevad neli objekti (cattāro satipaṭṭhānā), milleks on: (1) keha (kāyā), (2) tunded (vedanā), (3)...

Mis on, o bhikkhud, õige püüdlus? Siin, o bhikkhud, bhikkhu mitteesilekerkinud kurjade mitteoskuslike dhammade mitteilmnemise tahte loob – püüdleb energiliselt, kohaldab teadvuse, pingutab, pürgib; siin, o bhikkhud, bhikkhu esilekerkinud kurjade mitteoskuslik...

„Suure teadlikkuse rajamise sutta“ kohaselt[1] toimub keha vaatlemine hingamise teadvustamise teel alljärgnevalt:[2] Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu kehas, keha olemuse vaatlemises?Bhikkhud, siin bhikkhu, läinud metsa või puu juurele või tühja hütti, 
i...

Tunnete vaatlemine toimub järgmise vormeli alusel.[1] 5.          Ta treenib: „Sissehingamisel kogen rõõmu“; ta treenib: „Väljahingamisel kogen rõõmu“. 6.          Ta treenib: „Sissehingamisel kogen õnne“; ta treenib: „Väljahingamisel kogen õnne“. 7.       ...

Olles vaadelnud 9 viisil tundeid, jätkab bhikkhu  16. teadvusseisundi vaatlemist ja teadlikkuse loomist alljärgneval moel: Ja kuidas, bhikkhud, viibib bhikkhu teadvuses, teadvuse olemuse vaatlemises?Siin, bhikkhud, kui bhikkhu teadvus on kirega, ta teab: „...

Hingamise teadlikkusega seotud kanoonilised tekstid Ānāpānasatisutta MN 118. Anattalakkhaṇasutta SN 22.59. Bhayabheravasutta MN 4. Bhikkhunupassayasutta SN 47.10. Dutiyakāmabhūsutta SN 41.6. Dutiyasikkhattayasutta AN 3.90. Girimānandasutta AN 10.60. ...

Mis on, o bhikkhud, arija õige keskenduse toetajad ja eeltingimused? Need on õige vaade, õige mõte, õige kõne, õige tegu, õige eluviis, õige püüdlus ja õige teadlikkus. Nende seitsme osaga varustatud teadvuse ühtesuunatuseks ettevalmistamine – seda nimetatak...

Aeg Kõige tõhusamalt toimivad keha ja meel väljakujunenud rutiini ja sobivat süsteemi järgides. Nagu keha treenimine, nii nõuab ka süsteemne meele arendamine (bhāvanā) harjumuste väljakujundamist ja järjepidevat teostamist. Kõige tõhusamateks keskenduse harj...