Otsingutulemused

Millised kolm, bhikkhud, on pälvimusliku käitumise alused?Annetamine kui pälvimusliku käitumise alus, kõlblus kui pälvimusliku käitumise alus ja [keskenduse] arendamine kui pälvimusliku käitumise alus.[1] Tegu (kamma) võib Buddha õpetuse kohaselt olla kas...

Õige keskendus (sammā-samādhi), mida sageli nimetatakse ka meditatsiooniks, on arija kaheksaosalise tee viimane, kaheksas osa, mis on vahetult seotud kõikide sellele eelnevate tee osadega: õige vaade tingib õige mõtlemise, see omakorda õige kõne jne, mis päädi...

Nii, taevase silmaga, puhastunud ja üleinimlikuga, olendeid nägin kadumas ja ilmumas: madalaid ja kõrgeid, kauni säraga [ilusaid] ja halva säraga [koledaid], õnne läinud ja dukkhasse läinud;vastavalt [oma enda] tegudele olendid mööduvad – [ma] mõistsin![1] ...

Virgumise teele sisenemise eeltingimuseks on õige dhamma kuulmine (dhammaṁ suṇāti) ja sellel põhineva aruka, usaldusliku usu esilekerkimine (saddhaṁ paṭilabhati).[1] Buddha õpetuses sisalduva usu (saddha) tähendus erineb oluliselt usu tähendusest religio...

Paali tekstides esineb sõna brahma/brahmā kas eraldiseisvana või eesliitena, näiteks: brahma-cariya (brahma(lik) käitumine/eluviis), brahma-vihāra (Brahma elupaik), brahma-kāya (Brahma keha), brahma-jāla (Brahma võrk), brahma-cakka (Brahma silm) ja brahma-sara...

Valdade kirjeldustes esinevad terminid element (dhātu, vithi), olemasolu (bhava), vald (vacara), sfäär (visaya), maailm (loka) või tasand (bhūmi), osutavad mingile kindlale, vormilisele või mittevormilisele eksistentsile. Abhidhamma kohaselt esindab iga olemas...

Budistlik kalender kasutab lähtepunktina Gootama Buddha surmakuupäeva, hetke, mil Buddha saavutas parinibbaana ehk lõpliku vaibumise. Kuna Buddha eluaja daatumite osas puudub üksmeel, algavad budistlikud kalendrid aastast 534 või 545 e.m.a, kõige sagedamini ka...

Püsitud tõesti on moodustised,tekkimise ja kadumise dhammad;olles tekkinud need lakkavad,nende rahunemine on õnn.[1] Nibbaana [(nibbāna) ni eitust väljendav eessõna + vāna iha kujundlik väljend] tähendab dukkha põhjuseks oleva iha (taṇhā) puudumist, mis o...

Buddha õpetuse kohaselt on uue sünni põhjuseks olendite endi loodud teos, mistõttu on nad ka tegude omanikud (sakatā [sa + ka + tā]). „Väiksemas teo analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha braahmanist õpilasele Subha Todeyyaputta’le, kuidas eelmises olemasolus teht...

„Ümberlükkamatu suttas“[1] loetleb Buddha vale vaate 10 kümme alust (= nihilism[2]) ja neile täpselt vastupidist  õige vaate 10 alust (sammā-diṭṭhi dasa-vatthuka), mis on järgmised: on andmine (atthi dinna), on ohverdamine (atthi yiṭṭha), on annetamine (a...

Bhikkhud, püsitust mõistnud bhikkhu näeb vormi püsituna – see on õige vaade.[1] „Kui Kaccānagotta suttas“[2] küsib Auväärne Kaccanagotta Buddhalt, mida tähendab õige vaade, selgitab talle Buddha, et see maailma ilmneb tavapärasele mõistmisele kaheti: on o...

„Kaccānagotta suttas“[1] õpetab Buddha, et ka vaated „kõik on olemas“ ja „kõik ei ole olemas“ on äärmused ning selle asemel peaks õige dhamma järgija valima kesktee, mille kohaselt mitteteadmine põhjustab moodustised (avijjā-paccayā saṁkhārā), moodustised...

Õige vaatega seotud dhammade loetelud ÕIGE VAATEGA SEOTUD DHAMMAD 2 tõde (sacca) 1.     arija tõde (ariya-sacca) 2.     mittearija tõde (anariya-sacca) Ariyadhamma-sutta AN 10.135 2 tõde (sacca) 1.     suhteline t...

Bhikkhud, on neli arija tõde. Millised neli? Dukkha arija tõde,dukkha tekkimise arija tõde,dukkha lakkamise arija tõde,dukkha lakkamisele viiva tee arija tõde.[1] Ühed inimesed on seisukohal, et igasugune tõde on inimese enda väljamõeldis. Teised jälle...

„Mis on, bhikkhud, õige vaade? See on, bhikkhud, dukkha teadmine, dukkha tekkimise teadmine, dukkha lakkamise teadmine, dukkha lakkamiseni viiva tee teadmine – seda nimetatakse, bhikkhud, õigeks vaateks.“[1] Õppija tee sisaldab kaheksat osa (aṭṭhaṅga-sama...

„Tee analüüsi suttas“[1] õpetab Buddha: Ja bhikkhud, mis on õige mõte? See on, bhikkhud, [ilmalikust elust ja naudingutest] loobunud mõte, mittekuritahtlik mõte, mittevägivaldne mõte: seda, bhikkhud, nimetataksegi õigeks mõtteks. Vale mõtte vale mõttena ...

Kas on olemas, Meister Gootama, majaperemees, kes ilma majaperemehe köidikust loobumata teeb keha lagunedes [pärast surma] vaevale lõpu?Pole olemas, Vaccha, majaperemeest, kes ilma majaperemehe köidikust loobumata teeb keha lagunedes [pärast surma] vaevale l...

Saagigu mõrtsukad teil või ükshaaval jäsemed jõhkralt küljest – kes selle pärast oma südames viha kannab, ei käi minu õpetuse järgi.[1] „Subha sutta“[2] räägib sellest, kuidas noor braahmani õpilane (māṇava) Todeyya poeg Subha (subha todeyya-putta) läks B...

Ei ole arija see, kes on elusolenditega vägivaldne; [kes aga käitub] vägivallatult kõikide olenditega – [teda] kutsutakse arijaks.[1] Mittevägivaldsus (avyāpāda [a eitust väljendav eesliide + vyāpāda vigastama; vägivaldsus = ahiṁsā, avihesā]) tähendab vig...

„Vale sutta“[1] kohaselt saab vale mõtlemine (miccha-saṁkappa) ehk oskamatu mõtlemine (akusala-saṁkappā)[2] alguse valest vaatest, mistõttu on vale ja oskamatu mõtlemise ületamise eelduseks õige ning oskusliku vaate väljakujundamine. Mõtlemise muutmine Kui m...