viharati

[vi + √har + a + ti (vi + harati)] "läbi/erinev liikuma/viibima"; 1: elab. 2: viibib.

• Tähendab viibimist kas (1) füüsilises mõttes mingis paigas, nt metsas, külas, kloostris, või (2) mentaalses mõttes teatud teadvusseisundis, näiteks teadlikkuse (sati) või keskenduse ehk džhaana (jhāna) seisundis.
• Esineb sageli suttade algusvormelis: "ekaṃ samayaṃ bhagavā sāvatthiyaṃ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme"– "Ükskord viibis Ülim Sāvatthīs, Jeta salus, Anāthapiṇḍika pargis."
• Kommentaariumi kohaselt võib viharati osutada neljale viibimise liigile:
  1. kehaasendites viibimine (iriyāpathavihāra) – hõlmab seismist, kõndimist, istumist ja lamamisest;
  2. deevalik viibimine (dibbavihāra) – hõlmab džhaanade arendamist ja neis viibimist;
  3. brahmalik viibimine (brahmavihāra) – hõlmab sõbralikkuse, kaastunde, kaasrõõmu ja neutraalsuse arendamist ja neis viibimist;
  4. arija viibimine (ariyavihāra) – hõlmab arija tee ja vilja saavutuses viibimist.
     –Khuddakapāṭha-aṭṭhakathā, 5. Maṅgalasuttavaṇṇanā, Evamiccādipāṭhavaṇṇanā.
     
     
• Sünonüümid 1: acchatitiṭṭhatitiṭṭhati, paṭivasati, seti. 2: avatiṭṭhati, āvasati, saṇṭhāti, hoti.