[vi + √har + a + ti (vi + harati)] "läbi/erinev liikuma/viibima"; 1: elab. 2: viibib.
- Tähendab „eraldunult“ viibimist kas (1) füüsilises mõttes mingis paigas, nt metsas, külas, kloostris, või (2) mantaalses mõttes teatud teadvusseisundis, näiteks teadlikkuse või keskenduse ehk džhaana (jhāna) seisundis.
- Esineb sageli suttade algusvormelis: "ekaṃ samayaṃ bhagavā sāvatthiyaṃ viharati jetavane anāthapiṇḍikassa ārāme"– "Ükskord viibis Ülim Sāvatthīs, Jeta salus, Anāthapiṇḍika pargis."
- Sünonüümid 1: acchatitiṭṭhatitiṭṭhati, paṭivasati, seti. 2: avatiṭṭhati, āvasati, saṇṭhāti, hoti.