vedanā

[√vid + *anā + a] "põhjustab teadmist"; tunne.

Buddha selgituste kohaselt nimetatakse tunnet tundeks seetõttu, et seda tuntakse: tuntakse õnnetunnet (sukha-vedanā), dukkhatunnet (dukkha-vedanā) ja ei-dukkha-ega-õnne-tunnet (adukkha-m-asukha-vedanā) – Khajjanīyasutta SN 22.79.

Kontakti tekkimise seisukohast eristatakse kuut tundeliiki:

1. silmakontaktist sündinud tunne (cakkhu-samphassa-jā-vedanā),
2. kõrvakontaktist sündinud tunne (sota-samphassa-jā-vedanā),
3. ninakontaktist sündinud tunne (ghāna-samphass-jā-vedanā),
4. keelekontaktist sündinud tunne (jivhā-samphassa-jā-vedanā),
5. kehakontaktist sündinud tunne (kāya-samphassa-jā-vedanā),
6. meelekontaktist sündinud tunne (mano-samphassa-ja-vedanā) – Vedanāsutta SN 18.5; [Paṭiccasamuppāda]-Vibhaṅgasutta SN 12.2; Chachakkasutta MN 148.

• Kõik kuus tunnet on nii rahu (samatha) kui ka läbinägemise (vipassanā) arendamise objektid – Ñāṇakathā Ps 1.1, lk 10-12.
• vedanā on sõltuvusliku tekkimise ahela 7.es lüli – Paṭiccasamuppādasutta SN 12.1–2.
• Eristatakse:
  • soovi põhjustatud tundeid (chanda-paccayāpi vedayita),
  • mõtlemisest põhjustatud tundeid (vitakka-paccayāpi vedayita),
  • taju põhjustatud tundeid (saññā-paccayāpi vedayita) – Paṭhamavihārasutta SN 45.11.