subha

[subh] ilu(s), kaunis; meeldiv; puhas. subhāsubha meeldiv ja ebameeldiv. subhadhātu [subha + dhātu] ilus/kaunis/meeldiv element. subhakiṇṇa [subha + kiṇṇa] säraga kaetud või säravate jumalate klass. Vastand: asubha (ilutu; mittekaunis; ebameeldiv; ebapuhas).